Vootele Hansen (19. jaanuar 1962 Tallinn – 10. aprill 2026 Tallinn) oli Eesti ühiskonnategelane, geograaf ja õpetaja. Ta kuulus Riigikogu VII, VIII ja IX koosseisu ning oli aastatel 1994–1995 keskkonnaminister.
Vootele Hansen õppis Tallinna 4. Keskkoolis ja Tallinna 8. 8-klassilises Koolis ning lõpetas 1980. aastal Tallinna 17. Keskkooli. 1985. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli geograafia erialal (õppis bioloogia-geograafiateaduskonnas). Alates 1994. aastast kuulus Eesti Üliõpilaste Seltsi.
Ta töötas aastatel 1985–1990 teadurina Rakendusgeofüüsika Instituudis ja 1990–1992 Tallinna Tehnikaülikoolis vee seire alal ning 2006–2007 TTÜ keskkonnatehnika instituudis.
Aastatel 2004–2026 töötas ta Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi geograafia ja loodusõpetuse ning ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana.
Aastatel 2007–2010 töötas ta Riigikontrollis. Oktoobrist 2012 oli Inimõiguste Instituudi juhatuse esimees.
Vootele Hansen oli Eesti Kodanike Peakomitee ja Eesti Kongressi liige.
Ta kuulus 1989. aastal loodud Eesti Kristlik-Demokraatliku Liidu asutajate hulka. Aastatel 1995–1998 oli ta Isamaast eraldunud Vabariiklaste ja Konservatiivide Rahvaerakonna (Parempoolsed) liige. 1998. aastal ühinesid Parempoolsed Talurahva erakonnaga Rahvaerakonnaks, millest hiljem sai Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja mille liige ta oli kuni 2018. aastani.
1992. aastal valiti Vootele Hansen Isamaa nimekirjas Riigikogu VII koosseisu liikmeks.
Aastatel 1994–1995 oli ta Andres Tarandi valitsuses keskkonnaminister.
Aastatel 1995–1999 kuulus ta Riigikogu VIII koosseisu ja 1999–2003 Riigikogu IX koosseisu.
2020. aastast oli ta erakonna Isamaa liige. Ta kandideeris 2023. aasta valimistel Riigikokku, kogus valimisringkonnas nr 1 (Haabersti, Põhja-Tallinn ja Kristiine) 172 häält ning ei osutunud valituks. Ta kandideeris 2025. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel Haabersti linnaosas, kogus 199 häält ning ei osutunud valituks.
Ta oli Eesti Looduskaitse Seltsi liige, aastatel 2017–2019 ka seltsi esimees ja 2021. aastast auliige. Oli ka Eesti Reservohvitseride Kogu ja Kaitseliidu liige.
Vootele Hansen oli EELK Misjonikeskuse nõukogu liige. Aastatel 1991–2005 oli ta Tallinna Toompea Kaarli koguduse juhatuse esimees (hiljem juhatuse ja nõukogu liige) ja EELK kirikukogu liige.
1995. aastal käis ta Vatikani erikülalisena paavst Johannes Paulus II vastuvõtul.
Vootele Hansen oli palju aastaid ajalehe Eesti Kirik kolumnist ning tegi kaastööd ka kultuurilehele Sirp.
Loodust ja ajalugu ühitades huvitus ta eriti Eesti looduskaitse ajaloo algusperioodist ja vanimatest looduskaitseregulatsioonidest, pidas neil teemadel loenguid ja avaldas terve rea aimekirjutisi loodusajakirjades. Tema sulest pärinevad pooled artiklid kogumikus "Esimene Eesti looduskaitseseadus" (Huma, 2006), lisaks on ta veel mitme sealse artikli kaasautor.
Ta on kaasautorina koostanud gümnaasiumiastme ühiskonnaõpetuse e-õpiku "Inimese õigus : abiks inimõiguste õpetajale ja huvilisele" (2015).
Ta on kaastoimetanud Martin Müürsepa elulooraamatu "Mürka : pea jagu üle" (autor Mart Soidro, Go Group, 2010).
Ta on olnud Jaak Juske ajalooraamatute "Lood unustatud Tallinnast" (Pegasus, 2012) ja "Sada põnevat lugu Tallinnast" (Pegasus, 2016) konsultant.
Tema lell Mihkel Hansen oli aastatel 1937–1940 ja 1941–1944 Viljandi maavanem ning V Riigikogu ja I Riigivolikogu liige.
Ta oli kahe poja isa.
| Eelnev Andres Tarand |
Eesti keskkonnaminister 1994–1995 |
Järgnev Villu Reiljan |