Traadita side kohtvõrk ehk raadiokohtvõrk (inglise keeleswireless local area network ehk wireless LAN ehk WLAN) on selline kohtvõrk, mille puhul peetakse ühendust kahe või enama arvuti vahel raadiokanali kaudu.
Tavaliselt moodustatakse ühendus kasutaja arvutis paikneva seadme – traadita side võrgu kaardi (wireless adapter) ja traadita side võrgu tugijaama (wireless access point) vahel, kuigi saab moodustada ka nn ad hoc võrkevõrgukaartide vahel.
Raadioühenduse tehnoloogia üks võimalusi on määratletud IEEE 802.11 standardiga, mida nimetatakse ka Wi-Fi standardiks.
Ajalugu
Ruuteri sisu koos R52 WiFi kaardiga
Aastal 1970 töötas Hawaii Ülikooli professor Norman Abramson välja maailma esimese traadita arvutisidevõrgu – ALOHAneti, kasutades selleks odavaid tavalisi raadioid. Süsteem koosnes seitsmest arvutist, mis olid paigutatud neljale saarele, et pidada telefoniliine kasutamata side ühe keskse arvutiga, mis asus Oahu saarel.
1979. aastal avaldasid F.R. Gfeller ja U. Bapst paberi, mis näitas IEEE edusamme traadita side kohtvõrgu loomisel infrapunatehnoloogia abil.
Esimesed eel-Wi-Fi ja standardi 802.11 eellaste traadita arvutivõrgu seadmete tootjad olid AT&T (hiljem: Lucent, NCR, Avaya) ja Aironet (hiljem: Cisco). Tegemist oli seadmetega, mis võimaldasid kiirust kuni 2Mbit/s, kuid erinevate tootjate lahendused omavahel ei ühildunud.
Esimene sellealane standard tuli 1997 nimega 802.11 (max kiirus 2Mbit/s, sagedus 2,4GHz).
1999. aastal tuli standard 802.11b (max kiirus 11Mbit/s, sagedus 2,4GHz). Mõlemad tootjad suutsid enne standardi vastuvõtmist luua ka hiljem standardiga mittetäielikult ühilduvaid tooteid.
Signaalitöötluse täpsemaks ja odavamaks saamisel sooviti kokku leppida standardeid 802.11g ja 802.11a, mis võimaldavad kiirust kuni 54Mbit/s.
2002 ilmusid müügile esimesed integreeritud Wi-Fi-kaardiga arvutid ja Intel tõi 2003 välja Centrino nime kandva sülearvutite loomise komplekti, mis sisaldas Wi-Fi-kaarti. Sellega oli kahe esimese tootja ainuvalitsemise aeg ümber.
Sõna "traadita" pole terminoloogiliselt õnnestunud, sest elektrivoolu juhivad juhtmed, mitte traadid. Aga kuna kõnekeelne väljend on üldiselt levinud ning seda asendada võivad sõnad "raadio" ja "juhtmeta" on niigi rohkelt kasutatud mitmes tähenduses, siis peetakse sõnaühendi "traadita side" kasutamist IEEE 802.11 standardiga ehitatud raadiovõrkude puhul vastuvõetavaks.
