Wettberg

Wettberg (varem Wedberghe, Watberge, Wetberch, Wedberg) oli Alam-Saksimaalt pärit aadlisuguvõsa.

Suguvõsa liikmeid

Peter Wetberg (suri 1491), Saare-Lääne piiskop
Georg Wetberg, Saare-Lääne toompraost
Johann Wetberg (suri pärast 1543), Saare-Lääne toomdekaan ja piiskopikandidaat
Peter von Wedberg (1547–1649, maetud Karja kirikusse, Parasmetsa mõisnik
Bruno Wedberg (suri pärast 1516), Tallinna toomhärra
Brun Wettberg, Virumaa Vaeküla mõisa läänimees
Otto von Wettberg vanem, Saaremaa maanõunik, kirikueestseisja, Parasmetsa ja Nihatu mõisnik
Otto von Wettberg noorem (1659–1699), Saaremaa maanõunik
Johann Heinrich von Wettberg (suri enne 1733), Saaremaa maanõunik

Eestimaa:
- Angerja (Angern) (1455−u 1589)
Kuramaa:
- Aizputes Padure (Paddern-Hasenpoth) (XVIII sajandil, pandivaldus), Aizviķi (Groß-Aiswicken) (XVIII sajandil, pandivaldus), Briņķi (Groß-Altdorf) (1761−1846, a-st 1815 fideikomiss), Droga (Groß-Drogen) (1793−1806), Dubeņi (Dubbenhof) (XVIII sajandil, pandivaldus), Ērkuļi (Erkuln) (XVIII sajandil, pandivaldus), Galtene (Galten) (1653−?, pandivaldus), Jātele (Jahteln) (XVIII sajandil, pandivaldus), Krūsāte (Krussaten) (1793−1806), Kūrmale (Kurmahlen) (1653−? pandi-, ?−1687 pärusvaldus), Lekši (Lexten) (oli 1740, pandivaldus), Lielīvande (Groß-Iwanden) (1637−?, pandivaldus), Maņģene (Mangen) (XVIII sajandil, pandivaldus), Mazlāņi (Klein-Lahnen) (enne 1763−1806), Mazvarmsāta (Klein-Wormsahten) (enne 1786−1846, a-st 1815 fideikomiss), Mūrnieki (Klein-Niekratzen) (1792−1846, a-st 1815 fideikomiss), Ošleja (Oschley) (1699−?, pandivaldus), Stūri (Sturhof) (XVIII sajandil, pandivaldus), Todaiži (Todaischen) (pärast 1686−?), Valgumi (Walgam) (1699−?, pandivaldus), Vitenberģi (Wittenbeck) (1653−?, pandivaldus)
Saaremaa:
- Kangruselja (Kangern) (enne 1560−1678), Lõo (Leo) (XVI sajandi algus−1678), Paaste (Pawast) (kuni 1604), Parasmetsa (Parrasmetz) (u 1630−XVIII sajand), Pähkla (Pechel) (alates 1492), Sandla (Sandel) (1482−1501), Turja (Turja) (alates 1604)

Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980).
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Oesel. Tartu: Osaühing „Ilutrükk”, 1935. Lk 627-636 .
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd XVI. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 2005. Lk 138-139.