Yokai

Yokai (妖怪) tähistab ebaloomulikke olendeid ja nähtusi Jaapani mütoloogias ja folklooris. Sõna on kombinatsioon kanji'st 妖 (yō – atraktiivne, lummav, õnnetus) ja 怪 (kai – mõistatus, ime). Olendeid võib nimetada ka vaimudeks, koletisteks, deemoniteks ja kollideks. Yokai'de maailma kuuluvad kummitused, jumalad, muundatud inimesed ja loomad, legendid ja veidrad nähtused.

Jaapani folklooris on kokku põimitud paljude traditsioonide elemente, mis on pärit Jaapani saartel elavate isoleeritud hõimude rahvausundist. Neid traditsioone muutsid šintoism ja hiljem ka budism, hõlmates samuti elemente Hiina ja India folkloorist ning mütoloogiast.

Vanimad salvestised Jaapani ajaloo kohta pärinevad 8. sajandist ning sisaldavad Jaapani loomismüüte ja legende eelajaloost. Paljud dokumendid sisaldavad lugusid erinevatest vaatepunktidest ning ka kõige varasemaid ülestähendusi jumalate, deemonite ja muude üleloomulike olendite kohta Jaapani folklooris. Jaapani loomismüütides on maa – kaljud, puud, mäed ja jõed – täis varjatud maagilist energiat. Selle maagia elluäratamiseks ja sellele yokai kuju andmiseks on vaja vaid fookuspunkti, näiteks inimeste kirevat kujutlusvõimet.

Iidses Jaapanis arvati, et vaimud ja hinged on vormitud ning inimsilmale nähtamatud, kuid kunstitraditsioonide arenedes tekkis vajadus lugudest pärit vaimude ja koletiste kujutamise järele. Algul maaliti neid kirjarullidesse. Hiljem need arenesid ja laienesid mitmeköitelisteks illustreeritud entsüklopeediateks ning sisaldasid kummalisi müüte ja üleloomulikke lugusid.

Edo ajastul (1603–1868) ajal toimus Jaapanis enneolematu kultuuri ja kunsti õitseng ning kummituslood ja jutud veidratest nähtustest said üle terve riigi populaarseks. Selle perioodi folkloristid ja kunstnikud panid kokku esimesed ebaloomulikke olendeid kirjeldavad kogumikud kasvavale linnaelanikkonnale tarbimiseks. Nad kogusid selleks lugusid ja suulisi traditsioone Jaapani maapiirkondadest.

Toriyama Sekien, kodanikunimega Sano Toyofusa, oli selle aja luuletaja, haritlane ja kunstnik. Ta oli esimene, kes kategoriseeris yokai'd oma kogumikes süstemaatiliselt. Sekieni yokai entsüklopeediad panid aluse teistele kunstnikele ja sündis uus lugude jutustamise traditsioon. See levis kiiresti kõikidesse Jaapani kultuuri aspektidesse, kaunitest kunstidest kõrgteatrini, aristokraatlikest kummituslugude jutustamispidudest madalama klassi kaklusteni.

Yokai'de populaarsus vähenes pärast Meiji restauratsiooni, kui Jaapan moderniseeris oma ühiskonda ja kultuuri. Yokai'sid hakati nägema kui Jaapani ebauskliku ja piinliku mineviku jääke. Pärast teist maailmasõda taasavastas nende võlu mangakunstnik Shigeru Mizuki, kes mängis Jaapani folkloori ja kultuuri taaselustamises suurt rolli. Ta tutvustas neid kaasaegses Jaapanis oma mangasarjaga "GeGeGe no Kitaro", mis põhjustas inimestes taas huvi ebaloomuliku vastu. Tänapäeval on yokai'de mõju näha peaaegu kõikides Jaapani kultuuriaspektides, alates mangast ja animest kuni videomängude, brändide, kirjanduse, kultuuriürituste, kunsti ja religioonini.

Vaata ka

Viited

  1. 1 2 3 "Introduction to Yōkai | Yokai.com". yokai.com. Vaadatud 10. märtsil 2025.
  2. ↑ "A Brief History of Yokai". 百物語怪談会 Hyakumonogatari Kaidankai (inglise). 5. veebruar 2013. Vaadatud 10. märtsil 2025.
  3. ↑ "Toriyama Sekien • . A History . . of Japan . 日本歴史". . A History . of Japan . 日本歴史 (Briti inglise). Vaadatud 10. märtsil 2025.