"Zaira" on Vincenzo Bellini ooper (tragedia lirica) kahes vaatuses Felice Romani libretole Voltaire’i tragöödia "Zaïre" (1732) järgi.
Esmaettekanne toimus 16. mail 1829 Parma Teatro Ducales.
Dirigeeris Ferdinando Melchiorri
Bellini viies ooper oli impressaario Bartolomeo Merelli ettepanekul kirjutatud Parma uue teatrimaja Teatro Ducale avamiseks. Esialgu oli mõeldud, et uue ooperi sellele teatrile kirjutab Rossini, kuid ta oli Pariisis hõivatud "Le comte Ory" komponeerimisega.
Esialgseks libreto teemaks oli Parma juristi Luigi Torrigiani kirjutatud "Cesare in Egitto", kuid Bellini seadis oma lepingu tingimuseks, et ta tahab sellesse teksti teha muudatusi, millega aga Torrigiani ei nõustunud. Bellini pöördus Romani poole, kes pakkus välja kaks teemat. Romanile endale meeldis "Carlo di Borgogna" tekst, kuid heliloojale Voltaire'i draamal põhinev "Zaïre".
Libretist ja helilooja saabusid Parmasse 17. märtsil 1829 ehk 56 päeva enne esietendust. Bellinile öeldi, et solistid tulevad kohale alles 14 päeva enne esiettekannet. Zaira osatäitja Henriette Méric-Lalande ilmus kohale alles mõni päev enne esietendust. Bellinil jäi väga vähe aega proove teha ning muusikalugusid solistide häältele sättida.
Tulemuseks oli, et Zairast sai Bellini kõige väiksema menugga teos. See kukkus esietendusel läbi. Hiljem on esitatud vaid üksikuid kordi. Suurt osa muusikast kasutas hiljem ooperis "I Capuleti e i Montecchi".
Helisalvestatud 1976., 1990., 2009. ja 2016. aastal.
Tegevus toimub Jeruusalemmas sultani haaremis ristisõdade aegu 14. ja 15. sajandi vahel. Prantsuse kristlased on võetud vangi ja muudetud Jeruusalemma sultani orjadeks. Vangi langenud prantslaste hulgas on ka Zaira, kes on sultan Orosmane haaremis ning on võitnud tema armastuse. Sultan soovib Zairaga abielluda. Zaira arvab, et ta on orb. Ta ei tea, et on hoopis teise prantsuse vangi Lusignano tütar. Lusignano on kunagiste Jeruusalemma kristlike kuningate järeltulija. Sellele abielule on vastu fanaatikust sultani vesiir Corasmino ja prantsuse rüütel Nerestano, kes on Zaira kaua kadunud vend. Zairal endal pole midagi selle abielu vastu, vaatamata teise orjatari Fatima kahtlustele. Nerestano saabub kohale sooviga vabastada kümme prantsuse rüütlit. Orosmane on nõus neid vabastama, välja arvatud vihavaenlast Lusignanot ja Zairat. Nerestano räägib teistele rüütlitele, et Lusignanot ei lasta vabaks, mispeale otsustavad kõik Jeruusalemma jääda. Zaira veenab Orosmanet vabastama ka Lusignano. Lusignano tunneb Zairas ja Nerestanos ära oma lapsed. Ta on ebameeldivalt üllatunud, et abielu tõttu peab Zaira minema muhamedi usku. Nerestano püüab veenda õde sultanist loobuma. Zaira soovib, et sultan lükkaks pulmad edasi. Sultan aga arvab, et Nerestano on Zaira armuke. Zaira tõotab oma surevale isale, et ei lähe üle teise usku ja üritab koos vennaga põgeneda. Orosmane näeb Zaira kohtumist Nerestanoga haaremi aias. Armukadedushoos tapab ta naise. Kui ta saab teada, et Nerestano on Zaira vend, tapab sultan end ise.