Zutphen

Zutphen
hollandi Zutphen
Zutpheni lipp Zutpheni vapp
Pindala: 83,7 km²
Elanikke: 47 423 (2019)
Koordinaadid: 52° 8′ N, 6° 12′ E

Zutphen on Hollandi linn, mis asub Gelderlandi provintsis IJsseli jõe paremal kaldal, Berkeli jõe suubumiskohal, umbes 30 km Arnhemist kirdes.

Zutpheni vallaga liideti 1. jaanuarist 2005 Warnsveldi vald. Praeguse valla pindala on 42,84 km² ja elanike arv 46 709 (1. jaanuar 2007).

Linna on korduvalt piiratud, vallutatud ja rüüstatud.

Ajalugu

Umbes 300. aastal pKr tekkis madalate jõeäärsete luitemägede alale germaani asula, esimene püsiv asula selles paigas. Kuigi paljud sellised asulad jäeti varakeskajal maha, jäi IJsseli ja Berkeli jõe strateegiliselt tähtsas ühinemiskohas asuv Zutphen püsima. Pärast IJsseli-äärsete alade liitmist Karl Suure Frangi riigiga sai Zutphenist kohalik halduskeskus, mida juhtis Zutpheni krahv. Aastal 882 ründasid ja laastasid asulat normannid. Seejärel rajati tärkava linna kaitseks viikingite rünnakute eest ringikujuline kindlustus.

11. sajandil oli Zutphen mitme aasta vältel kuninglikuks residentsiks; sinna ehitati pfalts (kuninglik residents) ning suur kapiitlikirik – praeguse Püha Walburgise kiriku eelkäija. Zutpheni krahvid kogusid märkimisväärset võimu, kuni nende suguvõsa 12. sajandil välja suri. Pärast isa ja venna surma abiellus Zutpheni pärijanna Ermengarde Gelderni krahviga; nende poeg, Gelderni krahv Heinrich I, oli esimene, kes kandis mõlemat tiitlit.

Aastatel 1191–1196 sai asula linnaõigused, mis andsid sellele õiguse iseennast valitseda ja pidada oma kohut. Tegemist on ühega riigi vanimatest linnadest – vaid Utrecht ja Deventer said linnaõigused varem. Zutphenist sai omakorda eeskuju nö "emalinna" rolli täitev keskus mitmele teisele Gelderni linnale, nagu Arnhem, Doetinchem, Doesburg, Lochem, Harderwijk, Venlo ja Emmerich. Samuti liitus linn Hansa Liiduga – jõukate linnade ühendusega, mis oli toona Euroopa selle osa majanduslikuks keskuseks.

12. sajandil vermiti Zutphenis münte Gelderni ja Zutpheni krahvide – Heinrich I (u 1150–1181) ja Otto I (1182–1207) – käsul. Kuigi linnal oli müntimisõigus mitme sajandi vältel, kasutati seda aktiivselt vaid neljal perioodil: 1478–1480, 1582–1583, 1604–1605 ja 1687–1692.

Linna suurim ja vanim kirik on Püha Walburgise kirik, mis pärineb algselt 11. sajandist. Praeguses gooti stiilis hoones asuvad Zutpheni endiste krahvide hauamonumendid, 14. sajandist pärit küünlajalg, kunstipärane vasest ristimisvaagen (1527) ja Van Heeckerenite suguvõsa mälestusmärk (1700). Kiriku raamatukogus leidub reformatsioonieelne kogumik, sealhulgas väärtuslikke käsikirju ja inkunaableid. Seda peetakse üheks vaid viiest Euroopas säilinud keskaegsest raamatukogust (teised asuvad Inglismaal ja Itaalias). Selle raamatukogu teosed on endiselt kettidega oma iidsete puidust lugemispultide külge kinnitatud – see on tava sajandite tagusest ajast, mil "avalikes raamatukogudes" kasutati varguste vältimiseks kette.

Kindlustatud linn pidas vastu mitmele piiramisele, eriti kaheksakümneaastase sõja vältel; neist tuntuim kokkupõrge linna müüride all oli 1586. aasta septembris toimunud Zutpheni lahing, milles sai surmavalt haavata Sir Philip Sidney. 1587. aastal andis inglise reetur Rowland York linna hispaanlastele üle, kuid 1591. aasta piiramise käigus vallutas Oranje prints Maurits selle tagasi. Sellest ajast peale on linn – välja arvatud kaks lühikest perioodi (1672. aastal ja Prantsuse revolutsioonisõdade ajal) – kuulunud Madalmaade koosseisu. Linna kindlustused lammutati 1874. aastal.

Teise maailmasõja ajal pommitasid liitlasväed linna korduvalt, kuna üle IJsseli jõe viiv sild oli operatsiooni "Market Garden" järel eluliselt tähtis Arnhemi piirkonnas asuvate Saksa vägede varustamiseks. Pärast kahenädalasi lahinguid vabastati linn 14. aprillil 1945. Sõjajärgsel ajal algatati linnas restaureerimisprogramm. Tänapäeval on Zutphenis üks Loode-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegseid linnasüdameid; seal leidub nii keskaegse linnamüüri jäänuseid kui ka sadu hooneid, mis pärinevad 13., 14. ja 15. sajandist.

Tuntud inimesed

Linnast on pärit 15. sajandi maalikunstnik meister Francke. Samuti on sealt pärit helilooja Jan Brandts Buys (1868–1933), kunstnik Mommie Schwarz (1876–1942), illustraator Jo Spier (1900–1978), botaanik Jan Christiaan Lindeman (1921–2007) ja näitleja Marlous Fluitsma (sündinud 1946).

Warnsveldist on pärit keeleteadlane Richard Constant Boer (1863–1929) ja muusik Ellen ten Damme (sündinud 1967).

Seosed Eestiga

13. juunil 1990 sõlmiti Tartu ning Deventeri ja Zutpheni vahel kokkulepe koostöö ja sõprussuhete arendamiseks. Alates 2004. aastast on need linnad Tartu ametlikud sõpruslinnad.

Viited

Välislingid

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Zutphen

• Linna koduleht