1789

1789. aasta (MDCCLXXXIX) oli 18. sajandi 89. aasta.

Sündmused maailmas

• 4. veebruar – George Washington valiti ühehäälselt Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks.
• 4. märts – New Yorgis tuli kokku esimene USA Kongress.
• 4. märts – Jõustus Ameerika Ühendriikide põhiseadus.
• 7. aprill – Türgi sultaniks sai Selim III.

• 28. aprill – Bounty mäss. Briti laeva Bounty meeskond jättis kapten William Bligh' ja 18 madrust Vaikse ookeani lõunaossa paadiga triivima.

• 30. aprill – George Washington vannutati Ameerika Ühendriikide esimeseks presidendiks.
• 20. juuni – Prantsuse revolutsiooni avalöögina kinnitasid kolmanda seisuse esindajad nn tenniseväljaku vandega oma otsustavust mitte lahkuda enne põhiseaduse kehtestamist.
• 11. juuli – Jacques Necker vallandati Prantsusmaa rahandusministri ametikohalt, mis tõi kaasa rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlusvangla vallutamine paar päeva hiljem.

• 14. juuli (vkj 3. juuli) – Pariisi kodanikud vallutasid tormijooksuga Bastille vangla ja vabastasid vangid. Sellega algas Prantsuse revolutsioon.
• 4. august – Prantsusmaal likvideeriti feodaalsüsteem.
• 24. august – Vene-Rootsi sõda: Toimus Ruotsinsalmi esimene merelahing Rootsi ja Venemaa laevastiku vahel.
• 26. august – Prantsusmaa Rahvuslik Asutav Kogu kinnitas inimõiguste deklaratsiooni.
• 2. september – asutati Ameerika Ühendriikide Rahandusministeerium.
• 11. september – Alexander Hamilton sai esimeseks Ameerika Ühendriikide rahandusministriks.
• 29. september – USA Kongress hääletas USA armee moodustamise poolt. Armee koosseisu kuulus algselt umbes 1000 ohvitseri ja sõdurit.
• 5. oktoober – toimus naiste marss Versailles'sse.
• 24. oktoober – algas Brabanti revolutsioon, mida peetakse Belgia rahvusluse esimeseks ilminguks.

Sündmused Eestis

• Vigala mõisa omanik parun Berend Johann Uexküll kehtestas oma piirkonnas eraseaduse, millega reguleeris talupoegade omavahelisi ja talupoegade suhteid mõisaga. See oli esimene selletaoline Eestis.

Sündinud

• 3. jaanuar – Carl Gustav Carus, Saksa arst, maalikunstnik ja filosoof
• 17. jaanuar – August Neander, saksa teoloog ja kirikuloolane
• 16. märts – Georg Simon Ohm, saksa füüsik
• 24. juuni – Faddei Bulgarin, poola päritolu Venemaa kirjanik, ajakirjanik, kirjastaja, Napoleoni armee kapten
• 30. juuni – Horace Vernet, prantsuse maalikunstnik
• 3. juuli – Johann Friedrich Overbeck, saksa kunstnik
• 17. juuli – Adolf von Rauch, Eesti arstiteadlane
• 19. juuli – John Martin, inglise kunstnik
• 6. august – Friedrich List, saksa majandusteadlane
• 9. august – Nicolas Bochsa, tšehhi päritolu prantsuse harfimängija ja helilooja
• 21. august – Augustin-Louis Cauchy, prantsuse matemaatik ja füüsik
• 15. september – James Fenimore Cooper, ameerika kirjanik
• 29. september – Peter Joseph Lenné, preisi aednik ja maastikuarhitekt
• 8. oktoober – William John Swainson, inglise loodusteadlane
• 28. detsember – Thomas Ewing, USA poliitik
• 22. detsember – Levi Woodbury, USA poliitik
• Friedrich Sellow, saksa loodusteadlane

Surnud

• 8. jaanuar – Jack Broughton, inglise poksija
• 12. veebruar – Ethan Allen, Ameerika talunik, sõjaväelane ja poliitik
• 1. aprill – Johann Friedrich Hartknoch, saksa kirjastaja ja raamatukaupmees
• 7. aprill – Abdülhamit I, Türgi sultan
• 14. juuni – Tommaso Temanza, itaalia arhitekt
• 3. detsember – Claude-Joseph Vernet, prantsuse kunstnik
• 14. detsember – Étienne Jeaurat, prantsuse kunstnik
• 23. detsember – Abbé Charles-Michel de l’Epée, Prantsuse pedagoog, surdopedagoogika rajaja

Viited