1879

1879. aasta (MDCCCLXXIX) oli 19. sajandi 79. aasta.

Sündmused Eestis

Kevadel suleti 8 kuuks ajaleht Sakala, sest seda süüdistati sotsialistlike vaadete kuulutamises.
30. mai (vkj 18. mai) – hakkas ilmuma Wilhelm Friedrich Eichhorni toimetatud leht Tallinna Sõber.
3.-4. juuli (vkj 21.-22. juuni) – Tartus toimus II üldlaulupidu.
5. august (vkj 24. juuli) – ilmus Adam Ainti ajalehe Tartu Eesti Seitung esimene number.
14. detsember (vkj 2. detsember) – kooliõpetaja Gustv Esloni eestvõttel alustas Tallinnas tööd esimene eesti kaubalaevaselts "Linda".
Lõuna-Eestis ja Saaremaal jagati 17 riigimõisa maad väikekohtadeks. Jagamise tulemusena läks u 60% maad õigeusklikele ja 35% õigeusu kirikutele ja koolidele.
Juba 1871. a artikliteseeriana avaldatud Jakob Hurda kirjutis "Pildid isamaa sündinud asjust" ilmus raamatuna.
Ilmus esimene eestikeelne gloobus.

Ilmus esimene lätikeelne romaan, Reinis Kaudzīte ja Matīss Kaudzīte "Maamõõtjate ajad".
Ilmus Gottlob Frege teos Mõistekiri, mida peetakse tähtsaimaks loogikateoseks pärast Aristotelese Organoni.

2. jaanuar – Rudolf Bauer, Ungari kettaheitja
12. jaanuar – Anton Uesson, eesti insener ja omavalitsustegelane
10. veebruar – Ernst Põdder, kindralmajor (aastast 1918), 1917. aastal Vene armee koosseisus moodustatud eesti rahvusväeosade ja Omakaitse (1917) organiseerijaid, üldjuht sõjas Balti Maakaitseväe (Landeswehr) vastu (1919).
30. mai – Konstantin Ramul, eesti psühholoog
1. juuni – Freeman Wills Crofts, inglise kirjanik
5. juuni – Adolf Wiklund, rootsi helilooja ja dirigent
11. oktoober – Gustav Vahar, eesti maadleja
25. oktoober – Fritz Haarmann, saksa sarimõrvar
19. november – Mait Metsanurk, eesti kirjanik
7. detsember – Rudolf Friml, Tšehhi päritolu USA helilooja

1 2 3 4 5 6 7 8 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 147–148