1883

1883. aasta (MDCCCLXXXIII) oli 19. sajandi 83. aasta.

Sündmused Eestis

• 18. veebruar (vkj 6. veebruar) – toimus Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene ametlik koosolek.
• 6. mai (vkj 24. aprill) – Vanemuise seltsis toodi lavale Pius Alexander Wolffi ja Carl Maria von Weberi laulumäng Preciosa. See oli eesti muusikateatri algus.
• 5. juuli (vkj 23. juuni) – Eesti Aleksandrikooli presidendi kohalt tagandati Jakob Hurt. Sel momendil oli rahvusliku ärkamisaja lõhe oma haripunktis.
• 26. juuni (vkj 14. juuni)^[küsitav] – Tartu õpperingkonna kuraatoriks sai Mihhail Kapustin, kes hakkas läbi viima Eesti ala koolide venestusreforme.
• 19. detsember (vkj 7. detsember) – Hugo Treffner sai loa asutada Tartus poeglaste erakool.

• Eestis avati esimene pimedate kool. See asus Tallinnas. Koolis oli neli õpilast ning õppetöö toimus saksa keeles.
• Peeter Südda avaldas rahvaraamatuna Suure Tõllu muistendite töötlused teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll".
• Avati Abruka algkool.

Sündmused maailmas

• 12. august – Amsterdamis loomaaias Natura Artis Magistra suri viimane kvaga.
• 26. august – kell 13.06 kohaliku aja järgi algas Krakatau vulkaani pursete viimane faas. Tekkis hulk tsunamisid, peamiselt järgmise päeva varastel tundidel. Nende tagajärjel hukkus Sumatra ja Jaava saarel umbes 36 000 inimest.
• 27. august – kell 10.02 purustas Krakatau vulkaani plahvatus Krakatau saare. Purske heli oli niivõrd vali, et see tegi neli ringi ümber maakera.
• 17. oktoober – pühitseti sisse Talviki kirik Norras.

• Ilmus Mark Twaini "Elu Mississippil".
• Ilmus Friedrich Nietzsche "Nõnda kõneles Zarathustra".
• Ilmus Robert Louis Stevensoni "Aarete saar".
• Ilmus Carlo Collodi "Pinocchio seiklused".

Sündinud

• 3. jaanuar – Clement Attlee, Suurbritannia peaminister
• 6. jaanuar – Kahlil Gibran, Liibanoni kirjanik
• 10. jaanuar – Aleksei Tolstoi, vene kirjanik
• 30. jaanuar – (vkj. 18. jaanuar) Peeter Süda (1883–1920), eesti helilooja.
• 12. veebruar – Eduard Johannes Rasso, eesti sepp
• 23. veebruar – Karl Jaspers, filosoof
• 23. veebruar – Victor Fleming, USA filmirežissöör
• 7. märts – Eduard Pügi, eesti koolijuhataja
• 27. märts – Marie Under, eesti luuletaja
• 30. aprill – Jaroslav Hašek, tšehhi kirjanik
• 18. mai – Walter Gropius, arhitekt
• 1. juuni – Roland Köster, Saksa diplomaat
• 5. juuni – John Maynard Keynes, inglise majandusteadlane
• 3. juuli – Franz Kafka, kirjanik
• 10. juuli – Hugo Raudsepp, eesti näitekirjanik
• 29. juuli – Benito Mussolini, Itaalia peaminister ja riigipea
• 15. august – Ivan Meštrović, horvaadi skulptor, arhitekt ja kirjanik
• 1. september – Julius Aamisepp, eesti sordiaretaja
• 1. september – Adolf Szyszko-Bohusz, poola arhitekt
• 8. september – Erich Differt, eesti nudist ja leidur
• 25. oktoober (vkj. 13. oktoober) – Aleksandr Jegorov, Vene Keisririigi ja Nõukogude Liidu sõjaväelane, marssal
• 31. oktoober – Marie Laurencin, prantsuse kunstnik
• 6. november – Jaan Koort, eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik
• 30. november – Gustav Suits, eesti luuletaja
• 3. detsember – Anton Webern, Austria helilooja
• 22. detsember – Edgar Varèse, prantsuse päritolu USA helilooja

Surnud

• 23. jaanuar – Gustave Doré, Prantsuse kunstnik
• 13. veebruar – Richard Wagner, Saksa helilooja
• 28. veebruar – Louis Bertillon, prantsuse arst, statistik, antropoloog ja mükoloog
• 14. märts – Karl Marx, juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär
• 15. aprill – Friedrich Franz II, Mecklenburg-Schwerini suurhertsog
• 30. aprill – Édouard Manet, kunstnik
• 18. juuli – Karl Rosenbach, eesti rahvaraamatute tõlkija
• 10. september – Otto Pius Hippius, baltisaksa arhitekt
• 30. november – Hiệp Hoà, Annami keiser

Viited