
A14, tuntud ka kui Aadria mere kiirtee (Autostrada Adriatica) on põhja-lõunasuunaline Itaalia kiirtee Bolognast Tarantoni. Pikkusega 743 kilomeetrit on see Itaalia pikkuselt teine kiirtee A1 järel. Tee on osa Euroopa teedest E45 (Bolognast Cesenani), E55 (Cesenast Barini) ja E843 (Barist Tarantoni). Alates Riminist kuni Molise/Puglia maakondade piirini kulgeb kiirtee valdavalt piki Aadria mere rannikut.
Kiirtee saab alguse Bolognast läänes Zola Predosa linnas, kui eraldub kiirteest A1. Teele jäävad suurematest linnadest Ravenna, Forlì, Cesena, Rimini, Pesaro, Ancona, Pescara/Chieti, Foggia, Barletta/Andria/Trani ja Bari. Tee lõppeb Tarantost 20 km loodes Massafra linnas, suubudes riigimaanteele SS7 Via Appia.
Kiirtee moodustab kolm endist kiirteeprojekti: Bologna–Canosa; Canosa–Bari lõik oli varem osa Napoli–Bari kiirteest (A17) ja Bari–Taranto lõik on osa planeeritud Bari–Taranto–Sibari teest.
Esimene teelõik Canosast Barisse (62 km) avati liiklusele 4. aprillil 1966; 7. juulil Bologna–Cesena lõik (100 km), kuu aega hiljem ka 28 km pikendus Cesenast Riminini. 16. novembril 1968 avati Rimini–Pesaro lõik (28 km), 31. mail 1969 Pesaro–Ancona (75 km), 4. novembril Pescara–Vasto (80 km).
2. mail 1972 avati Foggia–Canosa lõik (57 km), 14. märtsil 1973 ühendati teelõigud omavahel, kui avati korraga Ancona–Pescara (135 km) ja Vasto–Foggia (110 km) lõigud. Pärast seda liideti Canosa–Bari lõik tee koosseisu ja Napoli–Canosa lõik sai uueks numbriks A16; senine teetähistus A17 kustutati, kuna 17 on Itaalias ebausust tingitud halva õnne arv.
Bari–Taranto teelõigu (72 km) ehitust alustati detsembris 1971, see avati liiklusele 6. detsembril 1975.
Bolognast Civitanova Marcheni on tee kuuerealine (kolm rada ühes suunas), edasi neljarealine.