See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2023) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuli 2023) |
| Pescara | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| [ pesk'aara ] | |||||
| |||||
|
| |||||
|
| |||||
|
Pindala: 34,4 km² (2011) | |||||
|
Elanikke: 118 657 (1.01.2023) | |||||
|
| |||||
| Koordinaadid: 42° 28′ N, 14° 13′ E | |||||
|
Asend Pescara provintsis | |||||
|
Asend Itaalias | |||||
Pescara on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune) Itaalias Abruzzo maakonnas, samanimelise provintsi keskus. Pescara sai linnaõigused vabariigi presidendi 1987. aasta 3. novembri dekreediga.
Pescara on Abruzzo maakonna suurima elanike arvuga linn ning seal asuvad mitmed piirkondlikud valitsusasutused. Pescara moodustati 1927. aasta 2. jaanuaril samanimelisest jõest lõunas asuva Pescara (Chieti provints) ja jõest põhjas asuva Castellammare Adriatico (Teramo provints) ühendamisega. Samal ajal moodustati ka Pescara provints.
4 meetri kõrgusel merepinnast asuva Pescara asustustihedus on keskmiselt 3456 inimest ruutkilomeetri kohta.
Pescara piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Chieti (CH), Francavilla al Mare (CH), Montesilvano, San Giovanni Teatino (CH), Spoltore.
Pescaras on kolm ringkonda (circoscrizione):

Pescara jõe suudmes, jõe põhja- ja lõunakalda tasandikul T-kujulise linna kliimat mõjutavad oluliselt kirdepiiriks olev Aadria meri ning mitte kaugel linnast kõrguvad Majella ja Gran Sasso mäemassiivid.
Kolmekümne aasta (1961–1990) vaatluste andmetel on kõige jahedam kuu jaanuar (keskmine temperatuur +6,1–6,5 °C) ja kõige soojem kuu juuli (keskmine temperatuur +23–23,5 °C). Madalaim temperatuur (−13 °C) registreeriti 1979. aasta jaanuaris, kõrgeim temperatuur (+45 °C) registreeriti 2007. aasta augustis. Aasta keskmine sademete hulk on alla 700 mm.
Hiljutised arheoloogilised väljakaevamised linnast põhjas asuval Telegraafi künkal (Colle del Telegrafo) annavad tunnistust sellest, et piirkond oli asustatud umbes 6000 aastat tagasi. Pescara jõest lõunas asuv põlluharijate asula (Fontanelle Alta) oli asustatud umbes 5000 aastat tagasi.
Esimene Rooma aegne asula rajati jõe kallastele ning seda nimetati Vicus Aterni. Hiljem hakati asulat jõe järgi nimetama Aternumiks. Asulat tunti ka Ostia Aterni (Aternuse suue) nime all ning see oli Theate (praegune Chieti) kaubasadamaks.
V sajandi lõpukümnenditel läks Pescara Idagootide võimu alla, pool sajandit hiljem Bütsantsi võimu alla ning lõpuks (umbes aastal 570) langobardide võimu alla. Ligi viis sajandit oli Pescara osa langobardide poolt aastal 570 rajatud Spoleto hertsogiriigist.
Umbes aastal 1000 muudeti Aternumi nimi Piscariaks, jõge hakati nimetama Piscariuseks (pesca tähendab itaalia keeles kala).
1140. aastal vallutas Pescara normannide kuningas Roger II. XIII sajandi esimestel kümnenditel liideti Pescara Friedrich II valdustega.
XIII–XIX sajandini oli Pescara, koos ülejäänud Abruzzoga, Napoli kuningriigi võimu all (hiljem Sitsiilia kuningriigi nime all). XV sajandi II poolel anti Pescara hispaania päritolu D'Avalose perekonna lääniks.
II maailmasõja käigus sai Pescara tugevalt kannatada liitlaste pommirünnakutest. 1943. aasta 31. augusti ning 14., 17. ja 20. septembri pommitamistes hukkus vähemalt 3000 inimest (erinevad allikad annavad hukkunute arvuks ka 6000 inimest), purustati 1265 ehitist.



Linnas asub arvukalt villasid ja paleesid: Palazzo Muzii, Palazzo Michetti, Teatro Vicentino Michetti, Villa Anna I, Villa Anna II, Villa Cipollone, Villa Clerico, Villa Coen, Villa Costanzo, Villa d'Eramo, Villa de Lucretiis, Villa Geniola, Villa La Morgia, Villino La Porta, Villa Silvestri, Villa Simeone, Villa Spatocco, Villa sull'arenile, Domus Flores, Villa Argentieri, Palazzo Verrocchio (Hotel Esplanade), Palazzo Mussacchi, Palazzo Imperato, Villa Antonietta, Villa De Landerset, Villa Rosa, Villino Bianco, Villino Forcella, Villino Massignani, Villino Scaccioni, Villino Verrocchio, Palazzo Mezzopreti-Gomez (restaureeritud, alates juunist 2006 Luisa D'Annunzio konservatooriumi käsutuses).

Jõe kaldaid ühendav jalakäijatele ja ratturitele mõeldud 465 meetri pikkune Mere sild valmis 2009. aastal.
Tööd Telegraafi künka arheoloogiapargi (Parco Archeologico del Colle del Telegrafo) avamiseks külastajatele algasid 2009. aastal.

ICRA Network (International Center for Relativistic Astrophysics), Relativistliku astrofüüsika rahvusvahelise keskuse võrgustik ühendab nelja riigi ning kolme ülikooli ja teaduskeskuse uurijaid. Liikmeteks on Armeenia, Brasiilia, Itaalia ja Vatikan ning Tucsoni ja Stanfordi ülikoolid USA-st ja ICRA.
Pescaras asub Chieti-Pescara Gabriele d'Annunzio ülikooli (Università Gabriele d'Annunzio) neli teaduskonda.
Istituto Superiore per le Industrie Artistiche, Rooma disainiülikooli Pescara filiaal.
Rooma Niccolò Cusano ülikooli (UNICUSANO, Università delle Scienze Umane "Niccolò Cusano") õppekeskus.

Luisa D'Annunzio konservatorium asutati 1922. aastal "Luisa D'Annunzio muusikaühenduse" nime all (Corporazione musicale Luisa D'Annunzio), konservatoorium alates 1969. aastast.
Gabriele D'Annunzio sünnikodu.
Villa Urania muuseum.

Arbuzzo rahva muuseum.
Ajakirjandusmuuseum asub vanas kohtupalees.
Meremuuseum.


Pescarat läbib kaks rahvusvahelist maanteed:

Pescarat läbib Aadria mere äärne Bologna–Lecce raudteeliin ning linn on Apenniine ületava Rooma–Pescara liini lõpp-peatuseks.
XX sajandi alguses rajatud Pescara sadama purustasid taganevad sakslased 1944. aasta kevadel peaaegu täielikult. 1989. aastal pühitseti sisse turismisadam.

1927. aastal rajatud Pescara lennujaam (IATA: PSR, ICAO: LIBP) teenindab aastas üle poole miljoni reisija. Lennujaama ärinimi on Aeroporto internazionale d'Abruzzo "Pasquale Liberi".
Rongijaama esisest parklast on alates 1. detsembrist 2022 igapäevane ühendus ITA Airways iga bussiga Rooma-Fiumicino lennujaam ja tagasi, võimaldades ühendust lennufirma sõlmpunktiga.

5. juunist kuni 5. juulini 2009 toimusid Pescaras ROK-i egiidi all 16. Vahemere maade mängud.
{{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |accesso=, kasuta parameetrit (|access-date=) (juhend){{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |opera=, kasuta parameetrit (|work=) (juhend); välislink kohas |editor= (juhend){{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link){{cite news}}: eiran tundmatut parameetrit |day= (juhend); eiran tundmatut parameetrit |month= (juhend); tundmatu tühi parameeter: |cid= (juhend)CS1 hooldus: kuupäev ja aasta (link){{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |pagina=, kasuta parameetrit (|pages=) (juhend)