1989

See artikkel räägib aastast; Taylor Swifti albumi kohta vaata artiklit 1989 (Taylor Swifti album)

1989. aasta (MCMLXXXIX) oli 20. sajandi 89. aasta.

Sündmused maailmas

Märts

• 17. märts – Itaalias Pavia linnas varises kokku 14. sajandil ehitatud Torre Civica torn.

• 24. märts – USA-s Alaska osariigis Prince Williami lahes jooksis madalikule naftatanker Exxon Valdez, põhjustades ulatusliku naftalekke.

Juuli

• 6. juuli – Palestiina terroriorganisatsiooni liige kaaperdas bussi ja juhtis selle Iisraelis Kiryat Ye'arimi linna lähedal kuristikku. Hukkus 16 tsiviilisikut.
• 17. juuli – Pommituslennuk Northrop Grumman B-2 Spirit sooritas esmalennu.

• 18. juuli – Kiindunud fänn tappis USA-s Los Angeleses näitleja Rebecca Schaefferi, keda ta oli jälitanud mitu aastat. Juhtum aitas kaasa jälitamisvastaste ja isikuandmete kaitset tugevdavate seaduste vastuvõtmisele osariigis.
• 27. juuli – Christer Pettersson mõisteti süüdi ja sai eluaegse vanglakaristuse Rootsi peaministri Olof Palme tapmise eest 1986. aastal. Ta tunnistati hiljem õigeks ja mõrv jäi lahendamata.

August

• 12.–13. august – Moskvas toimus muusika rahufestival, kus astusid üles mitmed lääneartistid, teiste seas Scorpions, Ozzy Osbourne ja Bon Jovi.
• 20. august – Thamesi jõel põrkas reisijaid vedanud aurik kokku süvendusekskavaatoriga, mille tagajärjel aurik uppus. Hukkus 51 inimest.

• 23. august – Ligi kaks miljonit inimest osales Molotovi-Ribbentropi pakti 50. aastapäeval Baltimaid läbinud 600 km pikkuses Balti ketis, millega demonstreeriti maailmale Baltimaade vabadustahet.
• 24. august – Tadeusz Mazowiecki sai Poola esimeseks mittekommunistist peaministriks alates 1940. aastate lõpust.
• 25. august – NASA kosmosesond Voyager 2 jõudis sel päeval Neptuunile kõige lähemale. Kosmosesondil õnnestus saada kinnitus Neptuuni rõngaste olemasolu kohta.

November

• 9. november – Günter Schabowski teatas pressikonverentsil uutest reisireeglitest Lääne- ja Ida-Saksamaa vahel ning ütles ekslikult, et need jõustuvad kohe; samal õhtul avati surve tõttu Berliini müür]i piiripunktid.

• 10. november – Todor Živkov astus tagasi Bulgaaria Kommunistliku Partei esimehe kohalt ning tema asemele asus Petǎr Mladenov.
• 17. november – Prahas surus politsei vägivaldselt maha üliõpilaste meeleavalduse, millest sai alguse Tšehhoslovakkia sametrevolutsioon.
• 20. november – Võeti vastu lapse õiguste konventsioon.

Sündmused Eestis

• 12. jaanuar – rahvaloenduse tulemuste järgi elas Eestis 1 565 662t, kellest 61,5% olid eestlased.
• 14. jaanuar – taastati Eesti Olümpiakomitee; selle juhtimine jagati Arnold Greeni ja Atko Viru vahel.
• 18. jaanuar – Eesti NSV Ülemnõukogu kehtestas eesti keele riigikeeleks.
• 21. jaanuar – Tartus toimus Sõltumatu Infokeskuse ja ERSP korraldusel foorum "Kuidas taastada Eesti iseseisvus".
• 17. veebruar – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium kuulutas 24. veebruari iseseisvuspäevaks.
• 24. veebruar – Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristlik Liit kutsusid üles asutama asutama Eesti kodanike komiteesid, registreerima Eesti kodanikke ja valmistama ette Eesti Kongressi.
• 24. veebruar – Pika Hermanni torni heisati taas sinimustvalge lipp.
• 28. veebruar – IME koondkontseptsioon anti üle Eesti NSV valitsusele.
• 4.–5. märts – toimus Interliikumise 1. kongress.
• 9. märtsil – Tallinnas Harju tänaval toimus rahvakogunemine 1944. aasta märtsipommitamise ohvrite mälestuseks.
• 12. märts – loodi Eesti kodanike komiteede ajutine sidetoimkond.
• 14. märts – Interliikumine korraldas Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Tartus meeleavaldusi.
• 15. märts – ilmuma hakkas Rahvarinde häälekandja Vaba Maa.
• 20. märts – peamiselt Andres Tarandi algatusel kehtestati Eestis kohalik vööndiaeg.
• 21. märts – Kadrinas asutati esimene Eesti kodanike komitee. Aasta lõpuks oli Eestis loodud 131 kodanike komiteed ja 14 maakonnakomiteed.
• 25. märts – märtsiküüditamiste mälestamise raames asutati õigusvastaselt represseeritute liit Memento.
• 26. märts – Eestis toimusid NSV Liidu rahvasaadikute valimised, kus enim mandaate sai Rahvarinne.
• 31. märts – taasasutati korporatsioon Revelia.
• 15. aprill – Tartus toimus kolmas sõltumatu noortefoorum.
• 27. aprill – Tallinnas asutati Vello Saatpalu juhtimisel Eesti Demokraatlik Tööerakond.
• 28. aprill – asutati Nõmme Eesti Kodanike Komitee.
• 30. aprill – 1. mai – Loodil toimus NSV Liidu ikestatud rahvaste koordinatsiooninõukogu kohtumine.
• 7. mai – asutati Eesti Maaliit. Selle kaasesimeesteks said Olev Saveli, Arvi Kallakmaa ja Villu Müüripeal.
• 12. mai – Virumaal asutati esimene Eesti kodanike maakonnakomitee.
• 13.–14. mai – Tallinnas toimus Eesti, Läti ja Leedu rahvarinnete esimene Balti Assamblee.
• 18. mai – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti NSV isemajandamisele ülemineku kohta.
• 8. juuni – Eestis algasid 17. juunini kestvad I ülemaailmsed eesti noorte päevad.
• 25. juuni – Tahkurannas taasavati Konstantin Pätsi ausammas.
• 29.–30. juuni – Eesti Kristlik Liit jagunes poliitiliseks parteiks Eesti Kristlik-Demokraatlik Liit ja mittepoliitiliseks ühenduseks Eesti Kristlik Ühendus.
• 6.–7. juuli – ajalehes Edasi ilmus intervjuu Edgar Savisaarega, milles ta kritiseeris teravalt kodanike komiteede tegevust.
• 13. juuli – ilmuma hakkas Eesti esimene sõltumatu maakonnaleht Lääne Elu.
• 15. juuli – Balti rahvarinded otsustasid korraldada Balti keti.
• 8. august – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse haldusreformi läbiviimise kohta ning kohalike rahvasaadikute nõukogude valimise seaduse.
• 10. august – asutati Eesti Roheline Partei.
• 17. august – 34 mõttekaaslast asutasid Raamatuühingu saalis ühenduse Res Publica.
• 23. august – Tallinnas toimus kolmas Hirvepargi miiting; samal ajal osales Eestist ligi 400 000 inimest Balti ketis.
• 26. august – NLKP Keskkomitee tegi ähvardava avalduse, mis sundis rahvarinnet loobuma teise Eestimaa Laulu korraldamisest.
• 21. september – loodi Eesti Vabariigi kodanike Tallinna komitee, mis hoogustas kodanike registreerimist Tallinnas.
• 22. september – ilmus ajalehe Eesti Ekspress esimene number.
• 9. oktoober – ilmus ajalehe Äripäev esimene number.
• 11. november – Tallinnas valiti Eesti Vabariigi kodanike peakomitee. Selle juhiks sai Tunne Kelam.
• 13. november – Eesti NSV Ülemnõukogu võttis vastu otsuse "Ajaloolis-õiguslikust hinnangust Eestis 1940. aastal toimunud sündmuste kohta".
• 13. november – Tallinna Kentmanni tänav sai tagasi oma ajaloolise nime. Aastatel 1940–1941 ja alates 1944. aastast oli see kandnud Jaan Kreuksi tänavanime ning aastatel 1938–1940 K. Pätsi tänava nime.
• 24. november – Tartus hakkas tegutsema põrandaalune noortele suunatud raadiojaam Sunlight, mille miilits hiljem peilingute abil sulges.
• 25. november – Eesti Töökollektiivide Liit otsustas toetada Eesti Kongressi valimisi.
• 27. november – NSV Liidu Ülemnõukogu tunnustas Balti liiduvabariikide õigust minna üle isemajandamisele.
• 10. detsember – Eestis toimusid esimesed sõjajärgsed demokraatlikud kohalike omavalitsuste valimised.
• 15. detsember – moodustati klubi Liberaalsed Reformistid.
• 15. detsember – taasasutati Eesti Pank.
• 17. detsember – alustas tegevust Eesti Liberaalne Rahvaerakond.
• 20. detsember – alustas tegevust partei Eesti Vabad Demokraadid.
• 31. detsember – likvideeriti Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee ja taasloodi Eesti NSV Haridusministeerium. See oli osa Eesti NSV ulatuslikumast valitsusreformist.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1989

• 9. jaanuar – Nina Dobrev, Kanada näitleja
• 12. jaanuar – Axel Witsel, Belgia jalgpallur
• 13. jaanuar – Triinu Kivilaan, eesti laulja (Vanilla Ninja)
• 17. jaanuar – Taisi Pettai, eesti laulja (Dynamint)
• 16. veebruar – Elizabeth Olsen, ameerika näitleja
• 19. veebruar – Kaisa Pajusalu, Eesti sõudja
• 1. märts – Maria Listra, Eesti laulja
• 1. märts – Karl-Erik Taukar, Eesti laulja
• 2. märts – Toby Alderweireld, Belgia jalgpallur
• 4. märts – Tuuli Vahtra, Eesti maletaja
• 11. märts – Anton Yelchin, USA filminäitleja
• 13. märts – Joosep Susi, Eesti spordiajakirjanik
• 21. märts – Jordi Alba i Ramos, Hispaania jalgpallur
• 25. märts – Alyson Michalka, USA laulja ja näitleja
• 5. aprill – Lily James, inglise näitleja
• 20. aprill – Sergei Zenjov, Eesti jalgpallur
• 29. aprill – Madis Sihimets, Eesti maadleja ja sumomaadleja
• 20. mai – Jevgenia Rõndina, Eesti sõudja
• 21. mai – Hal Robson-Kanu, Walesi jalgpallur
• 6. juuni – Jelena Petrova, Eesti ujuja
• 23. juuli – Daniel Radcliffe, briti näitleja
• 29. juuli – Grit Šadeiko, Eesti kergejõustiklane
• 4. august – Ingmar Jõela, eesti koreograaf ja teatrilavastaja
• 6. august – Julia Zuikova, Eesti vehkleja
• 15. august – Joe Jonas, ameerika laulja ja kitarrist bändis Jonas Brothers
• 16. august – Moussa Sissoko, Prantsusmaa jalgpallur
• 21. august – Hayden Panettiere, USA näitleja ja laulja
• 1. september – Bill Kaulitz, saksa laulja bändis Tokio Hotel
• 1. september – Tom Kaulitz, kitarrist bändis Tokio Hotel
• 1. oktoober – Brie Larson, USA näitleja
• 14. oktoober – Mia Wasikowska, Austraalia näitleja
• 8. november – Morgan Schneiderlin, Prantsusmaa jalgpallur
• 30. november – Vladimír Weiss, Slovakkia jalgpallur

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1989

• 2. jaanuar – Ivan Dratšov, Eesti võrkpallur ja võrkpallitreener
• 3. jaanuar – Lydia-Marie Kitsing, Eesti korv- ja võrkpallur
• 11. jaanuar – August Koern, Eesti poliitik
• 11. jaanuar – José Bustamante y Rivero, endine Peruu president
• 15. jaanuar – Kalju Kangur, Eesti luuletaja
• 19. jaanuar – Harri Erm, Eesti sporditegelane ja -pedagoog
• 23. jaanuar – Salvador Dalí, Hispaania maalikunstnik
• 29. jaanuar – Mihhail Tšulaki, Vene helilooja
• 3. veebruar – John Cassavetes, USA filmilavastaja
• 5. veebruar – August Alekõrs, Eesti kohtunik
• 9. märts – Robert Mapplethorpe, Ameerika Ühendriikide fotograaf ja kunstnik
• 29. märts – Bernard Blier, Prantsuse filminäitleja
• 13. aprill – Virge Sõerde, Eesti sporditegelane
• 19. aprill – Daphne du Maurier, inglise kirjanik
• 23. aprill – Hamani Diori, Nigeri president
• 26. aprill – Lucille Ball, komöödianäitleja ja modell
• 30. aprill – Sergio Leone, Itaalia filmilavastaja
• 24. mai – Ervin Vahemets, Eesti jalgpallur
• 3. juuni – Rūḩollāh Mūsavī Khomeynī, Iraani šiiitlik vaimulik (ajatolla) ja poliitik
• 10. juuni – Jüri Paenurm, Eesti auto- ja motosportlane
• 19. juuni – Betti Alver, eesti luuletaja
• 10. juuli – Mel Blanc, USA häälnäitleja
• 11. juuli – Laurence Olivier, inglise näitleja ja lavastaja
• 25. august – Jan Frenkel, Vene helilooja
• 4. september – Georges Simenon, Belgia kirjanik
• 20. september - Klavdija Plotnikova, viimane kamassi keele kõneleja
• 22. september – Irving Berlin, USA helilooja ja laulukirjutaja
• 28. september – Ferdinand Marcos, Filipiinide president
• 13. oktoober – Vladimir Roždestvenski, Eesti maletaja ja spordiajakirjanik
• 27. oktoober – Erni Hiir, Eesti luuletaja
• 5. november – Vladimir Horowitz, USA pianist
• 14. detsember – Andrei Sahharov, füüsik, Nõukogude dissident, Nobeli rahuauhind 1975
• 14. detsember – Ants Eskola, Eesti näitleja
• 16. detsember – Silvana Mangano, Itaalia filminäitleja
• 22. detsember – Samuel Beckett, Iiri kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1969
• 25. detsember – Nicolae Ceaușescu, Rumeenia diktaator (hukati)
• 25. detsember – Elena Ceaușescu, Nicolae Ceauşescu abikaasa (hukati)

Nobeli auhinnad

• füüsika – Norman Ramsey, Hans Dehmelt, Wolfgang Paul
• keemia – Sidney Altman, Thomas Cech
• meditsiin – Michael Bishop, Harold Varmus
• kirjandus – Camilo José Cela
• rahu – Tenzin Gyatso, 14. dalai-laama
• majandus – Trygve Haavelmo

Viited