1944

See artikkel räägib aastast; Eesti filmi kohta vaata 1944 (film); 2016. aasta Ukraina Eurovisiooni-laulu kohta vaata artiklit 1944 (laul).

See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

1944. aasta (MCMXLIV) oli 20. sajandi 44. aasta.

Sündmused maailmas

Sündmused Eestis

• 4. jaanuar – Moskvas asutati ametiühingu spordiklubi VSÜ Kalev.
• 31. jaanuar – Narva lähedal Piiri vallas jõudsid esimesed Punaarmee osad Eesti pinnale.
• 8. veebruar – Carl Gustaf Emil Mannerheim andis käsu moodustada eestlastest koosnev 200. jalaväerügement (JR 200).
• Veebruaris katkes õppetöö kõrgkoolides ja gümnaasiumides. Ühtlasi mobiliseeriti meesüliõpilased ja lõpuklasside meesõpilased.
• 6. märts – 200 nõukogude lahingulennukit heitis 11 tunniga Narvale ligi 4000 pommi, hävitades praktiliselt ajaloolise linna.
• 9. märts – terve öö pommitasid Nõukogude lennukid Tallinna. Hukkus üle 500 inimese, hävis hulk elamukvartaleid.
• 23. märts – peamiselt inglise orientatsiooniga haritlastest moodustus üle-eestiline opositsioonikeskus – Eesti Vabariigi Rahvuskomitee.
• 20. aprill – toimus Vabariigi Presidendi Asetäitja Valimiskogu koosolek.
• 1. juuli – Kadrioru staadionil tähistati nüüdisaegse olümpialiikumise 50. aastapäeva.
• 26. juuli – algas 12. augustini kestnud Sinimägede lahing – ägedaim ja ohvriterohkem võitlus, mida Eestis ealeski peetud.
• 13. august – Punaarmee vallutas Võru, linnast sai Eesti NSV ajutine pealinn.
• 17. september – Eesti NSV Ülemnõukogu moodustas Eesti NSV liiduvabariikliku Riigikaitse Rahvakomissariaadi ja Välisasjade Rahvakomissariaadi.
• 18. september – Jüri Uluots, kes oli Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis, nimetas ametisse Otto Tiefi valitsuse, mis oli viimane seaduslik Eesti Vabariigi valitsus enne Eesti taasiseseisvumist.
• 21. september – toimus Porkuni lahing Tannenbergi liinilt taganevate Saksa vormis eestlaste ja Eesti laskurkorpuse vahel.
• 22. september – Punaarmee vallutas Tallinna.
• 26. september – Saksa sõjavägi jättis Pärnu maakonna maha.
• 8. oktoober – hilisõhtul Kuressaarest läänes Tehumardi küla lähedal toimunud Tehumardi öölahing oli üks Teise maailmasõja võikamaid kokkupõrkeid Eesti pärast peetud võitlustes
• 28. oktoober – Tallinnas taasalustas tööd Eesti Raadio.
• 15. november – taas algas õppetöö Eesti NSV kõrgkoolides.
• 24. november – Lahingud Sõrve poolsaare pärast lõppesid Saksa väeosade evakueerimisega Kuramaale.
• 6. detsember – kirjutati alla aktile, millega Narva jõe idakalda Eesti alad liideti Vene NFSV Leningradi oblastiga.
• 15. detsember – Saksa väed lahkusid Ruhnu saarelt.
• 19. detsember – viimase osana Eestist haarasid Nõukogude väed enda valdusse Ruhnu saare.
• Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama linnukasvatust.
• Suur põgenemine – hilissuvel ja sügisel toimus massiline põgenemine sissetungiva Punaarmee eest Eestist.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1944

• 1. jaanuar – Mati Unt, eesti kirjanik ja teatrilavastaja
• 17. jaanuar – Jan Guillou, rootsi kirjanik ja ajakirjanik
• 4. veebruar – Helle Karis, eesti filmilavastaja
• 13. veebruar – Heino Lill, eesti korvpallitreener
• 20. märts – Erwin Neher, saksa biofüüsik, Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna laureaat
• 21. märts – Bruno Platter, Saksa ordu kõrgmeister
• 26. märts – Diana Ross, USA laulja
• 7. aprill – Gerhard Schröder, Saksa poliitik, Saksamaa LV liidukantsler 1998–2005
• 9. mai – Lars Norén, rootsi näitekirjanik, luuletaja ja teatrilavastaja
• 14. mai – George Lucas, Ameerika Ühendriikide filmiprodutsent
• 23. mai – Lena Nyman, rootsi teatri- ja filminäitleja
• 1. juuni – Reet Linna, eesti tele- ja raadioajakirjanik ning laulja
• 21. juuni – Tony Scott, Suurbritannia filmilavastaja ja produtsent
• 21. juuni – Reet Hendrikson, eesti pärimusmuusik
• 26. juuni – Gennadi Zjuganov, Venemaa poliitik
• 1. juuli – Gunnar Larsson, rootsi murdmaasuusataja
• 13. juuli – Kaarel Kilvet, eesti näitleja, laulja ja lavastaja
• 4. august – Robert Mueller, USA advokaat ja sõjaväelane, 6. FBI peadirektor
• 16. august – Lars Grundberg, Rootsi diplomaat
• 16. august – Tõnis Kõrvits, eesti kitarrist ja helilooja
• 16. august – Mall Randmer, Eesti ujuja ja treener
• 25. september – Michael Douglas, USA filminäitleja ja produtsent
• 25. september – Bodil Joensen, taani näitlejanna
• 3. oktoober – Andres Ots, eesti näitleja ja laulja
• 21. oktoober – Ene Mihkelson, eesti prosaist ja luuletaja
• 26. oktoober – Allan Dorbek, korvpallitreener
• 19. oktoober – Robbie van Leeuwen, Hollandi muusik
• 29. oktoober – Denny Laine, inglise muusik
• 2. november – Patrice Chéreau, prantsuse filmilavastaja ja -näitleja
• 10. november – Tim Rice, inglise laulutekstide autor
• 17. november – Danny DeVito, ameerika näitleja
• 17. november – Lorne Michaels, kanada produtsent
• 19. november – Agnes Baltsa, Kreeka laulja
• 21. november – Vitali Haitov, eesti meediategelane
• 21. november – Enn Mainla, Eesti spordiajaloolane ja -pedagoog
• 21. november – Vernon Earl Monroe, USA korvpallur
• 17. detsember – Ülev Aaloe, eesti tõlkija ja teatritegelane

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1944

• 11. veebruar – Henrique Mitchell de Paiva Couceiro, Portugali sõjaväelane ja poliitik
• 31. jaanuar – Jean Giraudoux, prantsuse kirjanik ja diplomaat
• 29. veebruar – Pehr Evind Svinhufvud, Soome poliitik
• 13. aprill – Cécile Chaminade, prantsuse helilooja ja pianist
• 23. mai – Thomas Curtis, USA kergejõustiklane
• 25. juuli – Jakob Johann von Uexküll, baltisaksa bioloog
• 8. august – Aino Ackté, Soome laulja
• 18. august – Ernst Thälmann, saksa kommunist
• 26. august – Hans Leesment, sanitaarkindralmajor, Eesti Punase Risti president 1919–1940
• 1. september – Liviu Rebreanu, rumeenia kirjanik
• septembri lõpp – Johan Pitka, eesti sõjaväelane, kontradmiral
• 5. november – Alexis Carrel, prantsuse eugeenik
• 2. detsember – Filippo Tommaso Marinetti, itaalia luuletaja
• 19. detsember – Abbas Hilmi II, Egiptuse kediiv
• 30. detsember – Romain Rolland, prantsuse kirjanik

Nobeli auhinnad

• füüsika – Isidor Isaac Rabi
• keemia – Otto Hahn
• meditsiin – Joseph Erlanger ja Herbert Spencer Gasser
• kirjandus – Johannes Vilhelm Jensen
• rahu – Rahvusvahelise Punase Risti Komitee

Viited