1939

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

1939. aasta (MCMXXXIX) oli 20. sajandi 39. aasta.

Sündmused maailmas

Sündmused Eestis

 Pikemalt artiklis 1939. aasta Eestis

• 20. jaanuar – Eesti maadluskoondis kaotas Berliinis maadlusmaavõistluses Saksamaale tulemusega 3:4.
• 20. jaanuar – Eesti jäähokikoondis kaotas Helsingis jäähokis Soomele 1:9.
• 24. jaanuar – Eesti jäähokikoondis tegi esimese (senini ka viimane) turnee Rootsi, kus võideti kõik kolm Rootsi jäähokiklubi meeskonda.
• 25. jaanuar – Kodanliku Õhukaitse Nõukogu pidas oma esimese koosoleku.
• 22.–29. jaanuar – Põllutöökoja ja Eesti Seakasvatajate Seltsi korraldusel peeti Seakasvatuse nädal.
• 29.–31. jaanuar – Soome kodanliku õhukaitse juht Aarne Sihvo külastas Eestit.
• 29. jaanuar – Helsingis tähistati Eesti Vabadussõjas osalenud Soome vabatahtlike lahingusse asumise 20. aastapäeva.
• 2. veebruar – president Konstantin Pätsile esitas oma volitused Šveitsi saadik Karl Egger.
• 5. veebruar – Riias lõppesid Euroopa meistrivõistlused kiiruisutamises. Eestlastena võttis ainsana osa Leopold Reivart, kes sai mitmevõistluses 19. koha.
• 5. veebruar – toimus Oslo poksiturniir, kus eestlastest võitsid Karl Käbi ja Harald Kanepi.
• 19. veebruar – lõppesid Zakopane suusatamise maailmameistrivõistlused, kus eestlasi rahapuuduse tõttu ei osalenud.
• 21. veebruar – asutati Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago.
• 25. veebruar – Eesti malemeeskond võitis Riias Lätit 10,5:5,5.
• 25. veebruar – vehklemisvõistlused Tallinnas, kus Tallinna vehklejad võitsid Riia vehklejaid 17:15.
• 26. veebruar – Tamperes toimus Eesti-Soome esimene tõstmise maavõitlus, mille võitis Soome 3:2.
• 28. veebruar – Talispordiliidu otsusel jäid ära Eesti Talimängud, põhjuseks toodi vähene lumi. Ühtlasi otsustas liit Eestist saata 1940. aasta Sankt Moritzi taliolümpiale 6 suusatajat, 1 ilu- ja kiiruisutaja ning jäähokikoondis.
• 2. märts – Eesti malemeeskond võitis Kaunases Leedut 10:6.
• 3. märts – Rahvusvaheline Laskurliit tegi Eesti Laskurliidule ettepaneku korraldada Eestis kas 1941. või 1943. aasta maailmameistrivõistlused.
• 5. märts – toimus Eesti Olümpiakomitee koosolek, kus otsustati, et 1940. aasta olümpiamängudeks toetataks enim kerge- ja raskejõustiklasi ning jalgpallureid.
• 6. märts – Draamateater omandas Tallinna Saksa Teatri hoone.
• 12. märts – kuulitõukaja Aleksander Kreek osales esimest korda Berliini Deutschlandhalle staadioni sisevõistlustel ja sai 2. koha.
• 17. märts – Tallinnas Ülemiste järvel algasid jääpurjetamise mitteametlikud Euroopa meistrivõistlused.
• 1. aprill – vallareformi käigus kaotati kõik olemasolevad vallad ja moodustati 248 uut valda.
• 5. aprill – siseminister Richard Veermaa kinnitas Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse liikme- ja kinnisvaramärgi statuudi.
• 18. aprill – välisminister Karl Selter nimetas Lars Berentseni Eesti aukonsuliks Stavangeri ja Einar Qvigstadi aukonsuliks Narvikisse.
• 23. aprill – Dublinis lõppesid Euroopa meistrivõistlused poksis, kus eestlaste parim, Anton Raadik, tuli Euroopa meistriks.
• 27. aprill – Paul Keres võitis Margate'i rahvusvahelise maleturniiri.
• 28. aprill – Oslos lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.
• 24. mai – Petseri suurtulekahjus hävis 212 elumaja; hukkunuid oli 9 ja koduta jäi 1500 inimest.
• 28. mai – Kaunases lõppesid Euroopa meistrivõistlused korvpallis, kus Eesti jäi viiendaks.
• 29. mai – Eestis toimus autode ja mootorrataste esimene kolmepäevasõit. Võistlus algas Tallinnast kulges läbi kõikide Mandri-Eesti linnade ja lõppes taas Tallinnas; kokku 1224 km. Võistluse võitis Ernst Unter oma Fordiga .
• 7. juuni – Eesti ja Läti välisministrid kirjutasid Berliinis alla mittekallaletungilepingule Saksamaaga (Eesti-Saksa mittekallaletungileping).
• 9. juuni – president Konstantin Päts kinnitas Teodor Lippmaa Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks.
• 12. juuni – Eesti jalgpallimeistriks tuli viiendat aastat järjest Tallinna JS Estonia.
• 16. juuni – Tallinnas avati II Eesti Mängud.
• 18. juuni – lõppesid kolm päeva kestnud II Eesti Mängud.
• 20. juuni – president Konstantin Pätsile esitasid oma volitused Rumeenia saadik Georg Lecca ja Jaapani saadik Shojiro Ohtaka.
• 21. juuni – Pärnus algasid kuurortlinna 100. aastapäeva tähistamise üritused.
• 25. juuni – Tahkurannas avati Konstantin Pätsi ausammas.
• 29. juuni – Ants Saar püstitas purilennukil Eesti kestvuslennurekordi: 11 tundi 46 minutit.
• 29. juuni – Tallinnas toimus Eesti-Saksamaa maavõistlus jalgpallis, kus Eesti kaotas 0:2.
• 30. juuni – Šveitsis Luzernis algasid 32. maailmameistrivõistlused laskmises, kus Eesti 22-liikmeline koondis võitis.
• 12. juuli – Tallinna saabus sõprusvisiidile Saksa Riigi sõjalaevastiku raskeristleja Admiral Hipper, laev lahkus Tallinnast 17. juulil
• Juulis Luzernis toimunud laskmise MM-il võitis Eesti palju auhinnalisi kohti
• 20.–21. august – president Konstantin Päts külastas Saaremaad.
• 25. august – avati Tallinna loomaaed.
• 28. august – Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson valiti Tartu aukodanikeks.
• 3. september – Tartu põllumajandus- ja tööstusnäituse raames avati president Konstantin Pätsi osavõtul Vanemuise uus teatrisaal.
• 3. september – saadikuks nimetatud praost Jaan Lattik pidas Viljandi Pauluse kirikus lahkumisjumalateenistuse.
• 8. september – Vabariigi President pikendas kaitseseisukorda ühe aasta võrra.
• 14. september – Tallinna sadamasse sisenes väidetavalt mootorrikke tõttu Poola allveelaev Orzel, mis seaduse järgi interneeriti.
• 18. september – Poola allveelaev Orzel põgenes Tallinna sadamast (Orzełi juhtum).
• 20. september – Tallinnas avati ratsutajate siseareen Tondi maneež.
• 21. september – loodi Eesti lennuliinide aktsiaselts Ago, mis pidi sügisel alustama lende Tallinna-Helsingi ja Tallinna-Stockholmi vahel.
• 24. september – Eesti välisminister Karl Selter kohtus kell 21 Kremlis Vjatšeslav Molotoviga, kes esitas nõudmise Nõukogude sõjaväebaaside loomiseks Eestis. Keeldumise korral ähvardati kasutada sõjalist jõudu.
• 25. september – Nõukogude Liit alustas luurelende Eesti kohal, et aerofotode ja vaatluse teel kindlaks teha, kas Eesti mobiliseerub.
• 26. september – Riigikogu Riigivolikogu ja Riiginõukogu välis- ja riigikaitse komisjoni ühisel koosolekul arutati Nõukogude Liidu nõudmisi vastastikuse abistamise lepingu (baaside lepingu) sõlmimiseks. Komisjon nõustus astuma läbirääkimistesse ja võimalusel sõlmima leping
• 28. september – sõlmiti vastastikuse abistamise (ehk nn baaside) leping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel.
• 4. oktoober – Kaarel Eenpalu valitsus esitas lahkumispalve.
• 7. oktoober – Tallinnas avalikustati Adolf Hitleri teade baltisakslaste kodumaale kutsumisest. Sel päeval jõuavad Eestisse ka ümberasujate viimiseks esimesed laevad.
• 12. oktoober – Jüri Uluotsa valitsus astus ametisse.
• 13. oktoober – asutati Saare prefektuur.
• 18. oktoober – Tallinnast lahkusid esimesed baltisaksa ümberasujad. Algas Punaarmee vägede sissemarss Eestisse.
• 7. november – Eestis tähistati esimest korda ametlikult Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva aktusega Estonia kontserdisaalis.
• 2. detsember – Eesti saadik Aleksander Warma esitas oma volitused Soome presidendile Kyösti Kalliole.
• 7. detsember – president Konstantin Päts kuulutas välja raviasutiste ja laboratooriumide seaduse.
• 11. detsember – NSV Liidu allveelaev uputas Eesti auriku Kassari.
• 14. detsember – Eesti saadik Johannes Markus esitas oma volitused Ungari riigihoidjale Miklos Horthyle.
• 19. detsember – Eesti saadik Rudolf Möllerson esitas oma volitused Saksa riigikantsler Adolf Hitlerile.
• 20. detsember – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku uueks piiskopiks sai Johan Kõpp.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1939

• 15. veebruar – Jüri Garšnek, eesti filmioperaator
• 8. märts – Lidija Skoblikova, Nõukogude Liidu kiiruisutaja
• 31. märts – Zviad Gamsahhurdia, Gruusia teadlane, kirjanik ja poliitik
• 7. aprill – Francis Ford Coppola, ameerika filmilavastaja
• 8. aprill – Ago-Endrik Kerge, eesti lavastaja ja näitleja
• 16. aprill – Ülo Jaaksoo, eesti informaatikateadlane
• 25. mai – Ian McKellen, Suurbritannia näitleja
• 23. juuli – Raine Karp, eesti arhitekt
• 29. oktoober – Toomas Paul, eesti vaimulik, teoloog ning kiriku- ja kultuuriloolane
• 26. november – Tina Turner, ameerika laulja ja näitleja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1939

• 28. jaanuar – William Butler Yeats, iiri kirjanik
• 21. märts – Evald Aav, eesti helilooja ja koorijuht
• 11. aprill – S. S. Van Dine, ameerika ajakirjanik, kunstikriitik ja kirjanik
• 23. september – Sigmund Freud, Austria psühhiaater
• 23. detsember – Anton Fokker, hollandi-ameerika lennukitööstur

Nobeli auhinnad

• füüsika – Ernest Orlando Lawrence
• keemia – Adolf Friedrich Johann Butenandt ja Leopold Ruzicka
• meditsiin – Gerhard Domagk
• kirjandus – Frans Eemil Sillanpää
• rahu – auhinda välja ei antud

Viited

Välislingid

• Eesti Kroonika 1939