1935

See artikkel ootab keeletoimetamist. (September 2025) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

1935. aasta (MCMXXXV) oli 20. sajandi 35. aasta.

Sündmused maailmas

Sündmused Eestis

• 1. jaanuar – jõustus "Perekonnanimede korralduse seadus".
• 2. jaanuar – Tallinnas algas 3. jaanuarini kestnud II rahvusliku kasvatuse kongress.
• 4. jaanuar – olümpiavõitjast maadleja Eduard Pütsep asus Riias tööle Läti riikliku maadlustreenerina.
• 5. jaanuar – registreeriti Eesti Veespordi Liidu põhikiri; liidu esimeheks sai Voldemar Puhk.
• 9. jaanuar – Paul Keres tuli 19-aastaselt esimest korda Eesti malemeistriks.
• 10. jaanuar – endine Jäneda mõisa valitseja Kustas Tonkmann mõisteti omastamise eest pooleteiseks aastaks vangiroodu, kuid Riigikogu liikmena jäi vabadusse.
• 12. jaanuar – toimus 11. Tallinna-Tartu linnavõistlus korvpallis, mille esimest korda võitis Tartu meeskond tulemusega 49:32.
• 17. jaanuar – riigivanem Konstantin Päts teatas riigi- ja omavalitsusjuhtide koosolekul kavatsusest kutsuda põhiseaduse muutmiseks kokku uus Asutav Kogu.
• 19. jaanuar – Türi linnavalitsus astus ametisse.
• 20. jaanuar – lõppes esimene Eesti-Läti maavõistlus kiiruisutamises, mille Läti võitis tulemusega 444,89:461,07. Eesti parim oli Aleksander Mitt, kes sai 500 meetri distantsil teise koha.
• 22. jaanuar – Rio de Janeiros Fluminense staadionil toimus poksimatš Ervin Klausneri ja itaallasest eksmaailmameistri Primo Carnera vahel. Üritusest võttis osa 50 000 pealtvaatajat. Matši võitis 5. raundis itaallane.
• 22. jaanuar – riigivanem Konstantin Päts kiitis heaks Karl Terrase algatuse ehitada Eestisse esindusspordihoone.
• 24. jaanuar – Siseministeeriumi teadaandega avaldati esimesed perekonnanimede kaitseregistrisse kantud nimed: Heling, Maramaa, Kuuskmaa, Kasemäe, Kiviste, Jüriste ja Kigaste.

• 3. veebruar – toimusid I Eesti Talimängud, kus kahel päeval osales spordialadel üle 4000 sportlase.
• 16. veebruar – Riigikohus alustas tegevust Tallinnas.
• 18. veebruar – toimus uue põhimääruse saanud Kehakultuuri Sihtkapitali Valitsuse esimene koosolek, kus juhatuse esimeheks valiti Karl Terras.

• 22. veebruar – siseminister Karl Einbund eestistas oma nime Kaarel Eenpaluks.
• 23. veebruar – Tallinnas avati Eesti Meremuuseum.
• 23. veebruar – riigivanem pidas raamatuaasta avamise puhul raadiokõne.

• 3. märts – toimus viimasteks jäänud Eesti jääpallimeistrivõistluste finaal, kus spordiklubi Sport võitis Kalevi tulemusega 7:2.
• 5. märts – sisekaitseülema määrusega peatati kõikide erakondade tegevus.
• 7. märts – asutati Isamaaliit.
• 11. märts – toimusid Soome Salpausselkä suusamängud, kus suusamaratoni (50 km) lõpetas eestlastest vaid Voldemar Treinberg (75. koht); neil mängudel osales esimest korda ka Eesti suusahüppaja, Oskar Veldemann.

• 5. aprill – Eesti jalgpallikoondise peatreeneriks sai uuesti Antal Mally.
• 7. aprill – toimusid Eesti sisevõistlused tennises, mille võitis Kristjan Lasn.
• 15. aprill – Tallinnas avati Eesti Panga uus peahoone.

• 3. mai – Vabariigi Valitsus kinnitas Eesti evangeeliumi-luteriusu kiriku põhimäärused.
• 12. mai – asutati Eesti jalgpalli olümpiafond.
• 15. mai – Kopenhaagenis toimusid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus ainsa medali, pronksmedali sai August Neo.
• 31. mai – Anton Uesson valiti Insenerikoja esimeheks.

• 2. juuni – Tallinnas Mustpeade Klubis toimus esimene rahvusvaheliselt arvestatav maleturniir Eestis. Turniiril jäi Paul Keres teiseks.
• 2. juuni – algasid Eesti jalgpalli liiduklassi esivõistlused, kus esimest korda osales kaheksa meeskonda.

• 8. juuni – lõppes Riigi Majandusnõukogu istungjärk.
• 26. juuni – riigivanem Konstantin Päts kinnitas Jaan Tõnissoni Tartu Ülikooli ühistegevuse professoriks.

• 2. juuli – Eestisse saabusid külaskäigule Soome kindral Hameli ja 50 Soome ohvitseri.
• 4. juuli – Suurbritannia saadik Edmund Monson esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 14.–15. juuli – toimusid Majaomanikkude Koja valimised.
• 26. juuli – valitsus võttis Postimehe sekvesteri alla, põhjuseks toodi ajakirjandusele seatud piirangute rikkumine ning kirjastusühisuse majanduslikud raskused.

• 19. august – riigivanem Konstantin Päts alustas eravisiiti Soome.^[viide?]
• 15. august – toimus Eesti meremeeste streik.

• 8. september – Estonia kontserdisaalis jagati pidulikul üritusel kirjanikele, teadlastele ja illustraatoritele raamatuaasta auhindu.
• 11. september – riigivanema otsusega pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra
• 18. september – ilmus ajalehe Uus Eesti esimene number.
• 20. september – algas 20-sendiste metallrahade vermimine.
• 24. september – Anton Univer esitas V Riigikogu juhatusele põhiseaduse muutmise ettepaneku, mille järgi Eesti pidi olema iseseisev, rippumatu vabariik, kus riigivõim on riigivanema käes.
• 25. september – Roomas 29. septembrini kestnud laskmise MM-il võitsid eestlased viis esikohta ja jäid sellega riikide üldarvestuses teiseks.
• 26. september – Sõjaringkonnakohtus algas vaps-terroristide protsess.
• 27. september – Eesti laskurid tulid Roomas maailmameistriteks ja püstitasid mitu maailmarekordit.
• 27. september – Sõjaringkonnakohtus lõppes vaps-terroristide protsess.

• 15. oktoober – lasti käibele Eesti Vabariigi 20-sendiline metallvahetusraha.
• Oktoobris hakkas kirjastus Loodus raamatusarjana välja andma väliskirjanduse tippteosed; esimene oli Anatole France'i "Kuningatar Hanejala praeköök".
• Sügisel ilmus A. H. Tammsaare romaan "Ma armastasin sakslast".

• 15. november – Felix Martin valiti Tapa linnapeaks.
• 30. november – ajalehes Uudisleht avaldati Eesti aasta parimad sportlased: parimaks valiti kergejõustiklane Arnold Viiding.
• Novembris-detsembris ilmus mitu tähelepanuväärset kirjandusteost: Marie Underi luulekogu "Kivi südamelt", August Gailiti romaan "Isade maa" jt.

• 5. detsember – nuntsius Antonio Arata esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 7. detsember – kaitsepolitsei arreteeris Tallinnas vabadussõjalaste juhid.
• 7. detsember – asutati Eesti Kergejõustiku Liit.
• 23. detsember – toimus Looduskaitse Nõukogu esimene koosolek.
• 31. detsember – aastavahetuse kõnes tegi riigivanem Konstantin Päts teatavaks enda kavatsuse korraldada põhiseaduse muutmise küsimuses rahvahääletus.
• 31. detsember – Türil ristiti ja tegi esimese lennu purilennuk Türi Luik.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1935

• 5. jaanuar – Viktor Lebedev, vene helilooja
• 8. jaanuar – Elvis Presley, USA laulja
• 20. jaanuar – Heino Mölder, eesti tehnikateadlane
• 24. jaanuar – Mona Malm, rootsi näitleja
• 27. jaanuar – Vladimir Zuikov, vene kunstnik-lavastaja ja illustraator
• 29. jaanuar – Fred Jüssi, eesti loodusteadlane ja publitsist
• 16. veebruar – Osvald Nitski, eesti maadleja ja sambomaadleja
• 23. veebruar – Peet Lepik, eesti semiootik ja kultuuriteoreetik
• 1. märts – Ernest Bryll, poola kirjanik, tõlkija ja diplomaat
• 31. märts – Richard Chamberlain, ameerika näitleja
• 1. mai – Julian Mitchell, inglise stsenarist
• 6. juuli – Tenzin Gyatso, 14. dalai-laama, Tiibeti usujuht
• 21. juuni – Françoise Sagan, prantsuse kirjanik
• 19. august – Dumitru Radu Popescu, rumeenia kirjanik
• 5. september – Johnny Briggs, inglise filmi- ja seriaalinäitleja
• 11. september – Arvo Pärt, eesti helilooja
• 11. september – Jacques Gaillot, Partenia titulaarpiiskop
• 25. september – Maj Sjöwall, rootsi kirjanik
• 3. oktoober – Charles Duke, USA astronaut
• 12. oktoober – Luciano Pavarotti, itaalia laulja
• 30. oktoober – Michael Winner, inglise filmilavastaja ja -produtsent
• 3. november – Ingrid Rüütel, eesti filoloog ja folklorist
• 14. detsember – Arvo Valton, eesti kirjanik
• 16. detsember – Olev Oja, eesti koori- ja orkestrijuht
• 30. detsember – Omar Bongo, Gaboni president

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1935

• 5. jaanuar – Leopold Tõnson, eesti sporditegelane
• 10. jaanuar – Edwin Flack, austraalia kergejõustiklane
• 28. jaanuar – Mihhail Ippolitov-Ivanov, Vene helilooja ja dirigent
• 24. aprill – Mart Vels, Eesti õpetaja ja põllumees
• 12. mai – Józef Piłsudski, Poola sõjaväelane ja riigitegelane
• 21. mai – Hugo de Vries, hollandi bioloog
• 5. juuni – Mart Torrim, Luunja puukooli juhataja
• 2. juuli – Osvald Pau, Eesti sõjaväelane
• 4. juuli – Antonina Arula, eesti näitleja
• 5. juuli – Verner Treuhoff, Eesti sõjaväelane
• 30. august – Henri Barbusse, prantsuse kirjanik
• 14. oktoober – Jaan Koort, eesti kujur, maalikunstnik ja keraamik
• 25. november – Iyasu V, endine Etioopia keiser
• 31. detsember – Roland Köster, Saksa suursaadik Pariisis

Nobeli auhinnad

• füüsika – James Chadwick
• keemia – Frédéric Joliot, Irène Joliot-Curie
• meditsiin – Hans Spemann
• kirjandus – auhinda välja ei antud
• rahu – Carl von Ossietzky

Viited

Välislingid

• Eesti Kroonika 1935