1932

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2025) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

1932. aasta (MCMXXXII) oli 20. sajandi 32. aasta.

Sündmused maailmas

Sündmused Eestis

 Pikemalt artiklis 1932. aasta Eestis

• 4. jaanuar – sõlmiti Eesti mittekallaletungileping NSV Liiduga.
• 7. jaanuar – Tallinna Kalevi käsipallimeeskond alustas kuu aega kestnud Euroopa võistlusturneed, mille jooksul peeti 14 korvpalli- ja 6 võrkpallikohtumist; võiduskooriks jäi 9:5.
• 19. jaanuar – ajalehes Eesti Spordileht avaldati esimest korda jäähoki võistlusmäärused.
• 7. veebruar – Eesti võistkond mängis esimest korda jäähokit: Tallinna meeskond jäi Riia Unionile alla 0:6
• 14. veebruar – Tallinna Kalevi väljal toimus esimene avalik Eesti pinnal peetud jäähokivõistlus, kus vastamisi olid kaks Kalevi meeskonda.
• 24. veebruar – Tallinna Spordi jääpallimeeskond tuli kümnendat korda Eesti meistriks, võites finaalis Kalevi võistkonda 3:2.
• 28. veebruar – Eesti meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses domineerisid spordiklubi VS Sport maadlejad, võites seitsmest alavõistlusest kuus. Esimest korda tuli Eesti meistriks Kristjan Trossmann (Palusalu)
• 13. märts – Türil toimus Eesti esimene 50 km suusamaraton, selle võitis Reinhold Niilov.
• 13. märts – Stockholmis toimus esimest korda maadluse nelikmaavõistlus, kus osalesid Eesti, Rootsi, Saksamaa ja Ungari. Eesti jäi võistluses viimaseks.
• 20. märts – Tallinnas tuli kokku III vabadussõjalaste kongress.
• 23. märts – Tallinnas hukkus küüni põlengul kümme kodutut ja prostituuti.
• Riigikogu andis välja mitu seadust, et vähendada majandussurutist. Näiteks keelati ühel inimesel töötada korraga mitmel ametikohal, talupidajate tulumaksu vähendati 50% jms.
• 24. märts – registreeriti rahvussotsialistlik Saksa Klubi.
• 1. aprill – võeti käibesse 10-sendiline vahetusraha.
• 10. aprill – toimusid Eesti meistrivõistlused tõstmises.
• 16. aprill – Eestis toimusid Eesti-Läti raskejõustiku maavõistlused, milles Eesti võitis tõstmises 5:0 ja maadluses 5:2.
• 17. aprill – ilmuma hakkas ajakiri Eesti Maleilm.
• 23. aprill – asutati Õhu- ja Gaasikaitse Liit.
• 1. mai – Eesti Spordileht hakkas ilmuma kaks korda nädalas (esmaspäeval ja neljapäeval).
• 28. mai – asutati Tallinna Spordipressi Klubi, mis oli Eesti Spordiajakirjanike Liidu eelkäija.
• 29. mai – Tallinnas avati Vaestekooli tänavale ehitatud velodroom.
• 1. juuni – toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 3:0.
• 2. juuni – Eesti Olümpiakomitee otsustas, et 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel võistlevad Eesti eest vaid väliseestlased.
• 7. juuni – Oslos toimus Eesti-Norra esimene maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 0:3.
• 9. juuni – toimus Tartumaa Spordiliidu asutamiskoosolek.
• 11. juuni – Tallinna velodroomil (avati 29. mail) toimusid esimesed rahvusvahelised võistlused.
• 12. juuni – Riias toimusid Eesti-Läti maavõistlused kergejõustikus, kus Eesti kaotas 70,5:87,5.
• 29. juuni – Tartus algasid ülikooli 300. aastapäeva puhul mitmed üritused.
• 17. juuli – EVKL (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit) korraldas Tapal vabadussõjalaste päeva, mis omandas poliitilise ilme.
• Juulis hakkas ilmuma populaarteaduslik väljaanne "Eesti rahva ajalugu".
• 18. august – Ülemiste lennuväljal tehti esimene proovimaandumine.
• 19. august – Saksa saadik Otmar Reinebeck esitas oma volitused riigivanem Karl Einbundile.
• 25. september – Tallinna Hipodroomil toimus esimene võistlus mootorratastele.
• Septembris ilmus Friedebert Tuglase uurimus "Eesti Kirjameeste Selts".
• Sügisel ilmus A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" IV osa.
• 1. oktoober – Eesti Pank laskis käibele 20-kroonise pangatähe.
• 16. oktoober – Tartus toimus suur kaklus Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Korporatsioon Sakala liikmete vahel.
• 3. november – Tallinna kinos Modern kanti ette Eesti-Soome ühistööna valminud muusikafilm "Päikese lapsed".
• 15. detsember – majanduskriisi oludes jäi Eestil USA-le tasumata iga-aastane sõjavõla osamaks.
• Asutati Rakenduskunstnike Ühing (RaKü).
• Ilmus Eesti Entsüklopeedia esimene köide (1932–1937).

Sündinud

• 4. jaanuar – Carlos Saura, hispaania filmirežissöör
• 5. jaanuar – Umberto Eco, itaalia semiootik ja kirjanik
• 5. jaanuar – Raissa Gorbatšova
• 7. jaanuar – Tormod Knutsen, norra suusakahevõistleja
• 6. veebruar – François Truffaut, prantsuse filmirežissöör
• 7. veebruar – Alfred Worden, USA astronaut
• 14. veebruar – Ahto Jõgi, eesti ornitoloog
• 18. veebruar – Miloš Forman, tšehhi filmirežissöör
• 18. veebruar – Sven Onno, eesti ornitoloog
• 22. veebruar – Edward Kennedy, USA poliitik
• 24. veebruar – Michel Legrand, prantsuse helilooja
• 26. veebruar – Johnny Cash, USA kantrimuusika laulja ja laulukirjutaja
• 26. veebruar – Olav Renno, eesti ornitoloog
• 27. veebruar – Elizabeth Taylor, USA näitleja
• 4. märts – Miriam Makeba, laulja
• 18. märts – John Updike, USA kirjanik
• 4. aprill – Andrei Tarkovski, vene filmirežissöör
• 4. aprill – Anthony Perkins, USA filminäitleja
• 9. aprill – Carl Perkins, USA rockabilly laulja ja laulukirjutaja
• 10. aprill – Omar Sharif, Egiptuse päritolu USA filminäitleja
• 22. aprill – Aino Pervik, eesti lastekirjanik
• 27. aprill – Anouk Aimée (Nicole Dreyfusi lavanimi), prantsuse filminäitleja
• 7. juuni – Bernhard Viiding, eesti publitsist, prosaist ja luuletaja
• 9. juuli – Donald Rumsfeld, USA poliitik
• 7. august – Abebe Bikila, Etioopia kergejõustiklane
• 17. august – Vidiadhar Surajprasad Naipaul, kirjanik
• 3. september – Eileen Brennan, USA filminäitleja
• 8. september – Einar Sanden, eesti kirjanik
• 18. september – Nikolai Rukavišnikov, Nõukogude kosmonaut
• 22. september –Algirdas Brazauskas, Leedu poliitik
• 25. september – Glenn Gould, Kanada pianist
• 16. oktoober – Guðbergur Bergsson, Islandi kirjanik ja tõlkija
• 18. oktoober – Vytautas Landsbergis, Leedu poliitik
• 29. november – Jacques Chirac, Prantsuse poliitik
• 4. detsember – Roh Tae-woo, Lõuna-Korea poliitik, president 1988–1993
• ? – Semmeni Olli, seto rahvalaulik

Surnud

• 7. jaanuar – Andre Maginot, Prantsusmaa sõjaminister
• 10. veebruar – Edgar Wallace, inglise kirjanik
• 3. märts – Alfieri Maserati, itaalia autoinsener
• 14. märts – George Eastman, ameerika leidur, fotograafiapioneer (enesetapp)
• 4. aprill – Wilhelm Ostwald, baltisaksa keemik, Nobeli auhinna laureaat
• 25. aprill – Peeter Pähn, eesti koolijuhataja
• 3. mai – Charles Fort, ameerika anomalist
• 24. juuni – Ernst Põdder, Eesti sõjaväelane (aastast 1918 kindral)
• 2. juuli – Manuel II, endine Portugali kuningas
• 6. juuli – Kenneth Grahame, šoti kirjanik
• 9. juuli – King Camp Gillette, ameerika leidur
• 9. november – Rudolf Bauer, Ungari kettaheitja
• 9. november – Nadežda Allilujeva, Jossif Stalini teine naine
• 18. detsember – Eduard Bernstein, saksa sotsiaaldemokraat

Nobeli auhinnad

• füüsika – Werner Karl Heisenberg
• keemia – Irving Langmuir
• meditsiin – Charles Scott Sherrington ja Edgar Douglas Adrian
• kirjandus – John Galsworthy
• rahu – auhinda välja ei antud

Viited

Välislingid

• Eesti Kroonika 1932