1929

See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2025) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

1929. aasta (MCMXXIX) oli 20. sajandi 29. aasta.

Sündmused maailmas

Sündmused Eestis

• 1. jaanuar – hakkas kehtima meetermõõdustik.
• 3. veebruar – Rakvere lähedal Tõrma Kõrgemäel avati Eesti esimene suusahüppemägi. Esimese hüppe tegi suusataja Theodor Andresson.
• 5. veebruar – Artur Tupits andis Riigikogu hoone vestibüülis haridus- ja sotsiaalministrile Leopold Johansonile kõrvakiilu (tupits)
• 18. veebruar – vaimuhaige Bernhard Kleesmann üritas tungida Toompea lossi ja suri kuulihaava tagajärjel.
• 3. märts – toimusid Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.
• 10. märts – Otepääl toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaasuusatamises.
• 14. märts – Politseikooli võeti vastu Lydia Kukk, kellest sai esimene Eesti naispolitseinik.
• 20. märts – arreteeriti Tapa linnapea Ernst Grimm.
• 17. mai – Moskvas kirjutati alla Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vaheline kaubandusleping.
• 2. juuni – asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit.
• 2. juuni – Riias toimusid Eesti, Läti ja Poola kergejõustikumaavõistlused.
• 7. juuni – Rootsis Landskronas toimus Eesti-Rootsi jalgpallimaavõistlus, mille Eesti kaotas 1:4.
• 9. juuni – Pärnus avati Amandus Adamsoni loodud Lydia Koidula mälestussammas.
• 18. juuni – Turus peetud kergejõustikuvõistlustel jooksis Eestit esindav Felix Beldsinsky 5000 m Eesti rekordi (15.07,4), mis püsis 1948. aastani.
• 27. juuni – Eesti Pank laskis käibele 50-kroonise pangatähe.
• 2. juuli – August Rei valitsus astus tagasi.
• 3. juuli – "Miss Estonia 1929" krooni sai Meeta Kelgo.
• 9. juuli – ametisse astus riigivanem Otto Strandmani juhitud 16. Vabariigi Valitsus
• 14. juuli – autosportlane Eduard Klimberg osales Saksamaa vormeli GP-l, olles esimene eestlane, kes sõitnud GP-l.
• 7. september – Estonias kanti ette Eesti teine algupärane ooper, "Kalmuneid" (helilooja Artur Lemba).
• Septembris etendati Draamateatris Hugo Raudsepa komöödiat "Mikumärdi"; lavastus oli erakordselt populaarne.

• 1. oktoober – Tallinnas avati Eesti esimene tennisehall.
• 10. oktoober – lasti käibele ühesendiline vahetusraha (1929. aasta väljaanne).
• 20. oktoober – Estonia segakoor ja sümfooniaorkester esietendasid Cyrillus Kreegi teose "Requiem c-moll".
• Armanda degli Abbati-Campodonico asutas Tallinnas Abbati laulustuudio.
• Abja-Paluojal valmis Edgar Johan Kuusiku projekteeritud pangamaja (praegu^[millal?] postkontor).

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1929

• 1. jaanuar – Ustus Agur, eesti arvutiteadlane
• 7. jaanuar – Jüri Müür, eesti filmilavastaja
• 30. jaanuar – Isamu Akasaki, jaapani füüsik
• 23. veebruar – Aleksius II, Moskva ja kogu Venemaa patriarh
• 23. veebruar – Jaan Einasto, eesti astrofüüsik
• 29. märts – Lennart Meri, Eesti president, poliitik ja kirjanik
• 1. aprill – Milan Kundera, tšehhi kirjanik
• 5. aprill – Ivar Giaever, norra päritolu ameerika füüsik, Nobeli füüsikaauhind 1973
• 6. aprill – André Previn (Andreas Ludwig Priwin), pianist, helilooja ja dirigent
• 24. mai – Tiina Rinne, soome näitleja
• 29. mai – Peter Higgs, Suurbritannia füüsik
• 3. juuni – Olaf Utt, eesti kommunistlik funktsionäär, publitsist, ajakirjanik ja kirjanduskriitik
• 17. juuni – Eino Baskin, eesti näitleja ja lavastaja
• 19. juuni – Maie Kalda, eesti kirjandusteadlane ja kirjanduskriitik
• 20. juuni – Lembit Lauri, eesti raadioajakirjanik
• 19. juuli – Gaston Glock, Austria insener ja ettevõtja
• 21. november – Boris Levin, eesti majandusteadlane
• 21. november – Gunnar Päron, Eesti ujuja ja veepallur
• 21. november – Aleksander-Henn Schipai, Eesti ujumiskohtunik ja sporditegelane
• 12. detsember – John Osborne, inglise näitekirjanik
• 13. detsember – Christopher Plummer, Kanada teatri-, televisiooni- ja filminäitleja
• 24. detsember – Herbert Vainu, Eesti publitsist
• 28. detsember – Esko Tasa, eesti ajakirjanik

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1929

• 17. jaanuar – Artur Reisberg, Eesti sõjaväelane
• 26. juuni – Amandus Adamson, eesti kujur
• 15. juuli – Hugo von Hofmannsthal, Austria kirjanik
• 12. september – Rainis, läti luuletaja, näitekirjanik, tõlkija ja poliitik
• 28. november – Carl Oswald Bulla, fotograaf, Venemaa fotoreportaaži teerajaja
• 13. detsember – Lydia Molander, rootsi ooperilaulja

Nobeli auhinnad

• füüsika – prints Louis-Victor Pierre Raymond de Broglie
• keemia – Arthur Harden ja Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin
• meditsiin – Christiaan Eijkman ja Frederick Gowland Hopkins
• kirjandus – Thomas Mann
• rahu – Frank Billings Kellogg

Viited