Lennart Meri

Lennart Meri
Lennart Meri
Lennart Meri Raekoja platsil 1999. aastal
Foto: Jaan Künnap
2. Eesti Vabariigi president
Ametiaeg
6. oktoober 1992 – 8. oktoober 2001
Eelnev Konstantin Päts
Järgnev Arnold Rüütel
Eesti välisminister
Ametiaeg
11. aprill 1990 – 24. märts 1992
Järgnev Jaan Manitski
Eesti NSV välisminister
Ametisse asumise aeg
1990
Eelnev Arnold Green
Järgnev Amet likvideeriti
Isikuandmed
Sünninimi Lennart Georg Meri
Sünniaeg 29. märts 1929
Tallinn
Surmaaeg 14. märts 2006 (76-aastaselt)
Tallinn
Abikaasa Regina Ojavere (a. 1953–1982)
Helle Meri (a. 1992)
Vanemad Georg Meri, Alice-Brigitta Engmann
Lapsed Mart Meri, Kristjan-Aapo Meri, Tuule Meri
Sugulased Hindrek-Peeter Meri (noorem vend)
Alma mater Tartu Riiklik Ülikool
Elukutse diplomaat
Tegevusala kirjanik, filmitegija, toimetaja
Tunnustus Maarjamaa Risti ketiklassi teenetemärk
Riigivapi ketiklassi teenetemärk
Loend...
Autogramm
Kirjanikukarjäär
Tuntud teoseid "Hõbevalge" (1976)
"Hõbevalgem" (1984)

Lennart Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn – 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, tõlkija, filmitegija, diplomaat ja poliitik, Eesti president 1992–2001, Eesti Teaduste Akadeemia liige 2001–2006.

Varasem elukäik ja haridus

Eesti president Lennart Meri, Leedu president Algirdas Brazauskas, Läti president Guntis Ulmanis, USA asekaitseminister John J. Hamre ja Läti kaitseminister Talavs Jundzis pressikonverentsil Pentagonis (15. jaanuar 1998)
Lennart Meri kodus oma töökabinetis 2002. aastal
Foto: Jaan Künnap

Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat, hilisem William Shakespeare'i tõlkija Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann, kellel olid eestirootsi juured.

Isa diplomaadiameti tõttu käis Lennart Meri mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis ja omandas hea keelteoskuse. Ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Pärast Eesti okupeerimist küüditati Georg Meri perekond 1941. aastal Kirovi oblastisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis lõpetas ta Tallinna 10. Keskkooli ja astus Tartu Riiklikku Ülikooli.

1953. aastal lõpetas ta Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo eriala cum laude. Ta leidis tööd Vanemuises kirjandusliku toimetajana (1953–1955) ning seejärel Eesti Raadios kuuldemängude toimetajana (1955–1961). Enne seda oli ta lühikest aega ajalooõpetaja, Tartu Kunstikooli õppejõud.

Kirjaniku ja filmitegijana

Lennart Meri esimene raamat oli "Kobrade ja karakurtide jälgedes", reisist Kesk-Aasiasse 1958. aastal.

1963. aastal võeti Lennart Meri Eesti NSV Kirjanike Liidu liikmeks. Vahemikus 1985–1987 oli ta loomeliidu välissuhete sekretär.

Lennart Meri tõlkis Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Pierre Boulle'i ja Aleksandr Solženitsõnit.

Aastatel 1963–1968 töötas ta Tallinnfilmis stsenaristina ning 1968–1971 ja 1986–1988 toimetajana.

1970. aastal linastunud tema lavastatud dokumentaalfilm "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali.

Poliitiku ja diplomaadina

1980. aastate lõpus tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis. 1998. aastal oli ta Eesti Instituudi asutajaks, tegutsedes kuni 1990. aastani selle direktorina.

1990. aastal sai Lennart Merist Edgar Savisaare valitsuses välisminister. Ta taastas kontaktid Läänega ning kohtus mitmel korral sealsete kõrgete riigitegelaste, sealhulgas ka USA presidendi George H. W. Bushiga[viide?]. Ta saavutas Eesti Vabariigi peakonsuli Ernst Jaaksoni heakskiidu Eesti valitsuse tegevusele.

Ta oli ka Eesti Kongressi ja Põhiseaduse Assamblee liige.

Augustiputši ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel.

1992. aasta aprillis lahkus Lennart Meri välisministri ametikohalt ja sai lühikeseks ajaks Eesti Vabariigi suursaadikuks Soomes.

Eesti presidendina

Sama aasta sügisel kandideeris ta Eesti presidendiks. Ta kaotas esimeses voorus Arnold Rüütlile, ent pääses teise vooru Riigikogus ning osutus seal valituks. 1996. aastal valiti ta teiseks ametiajaks tagasi. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Tema ametiauto oli 1992. aasta Mercedes-Benz 300 SEL.

1998. aastal valis Prantsusmaa ajaleht La Vie Lennart Meri aasta eurooplaseks.

2001. aastal, oma viimasel ametisoleku aastal, jagas president kunagistele poliitvangidele ja küüditatutele üle kogu Eesti Murtud Rukkilille märke.

Hilisem elukäik

Pärast presidendiametist loobumist jätkas Lennart Meri aktiivset ühiskondliku tegevust: pidas loenguid ja kõnesid, suhtles nii välisriikide esindajate kui ka lihtsate Eesti kodanikega. 2001. aastal valiti Lennart Meri Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks humanitaarteaduste alal, kuulus akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.

Ta on olnud Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis.

2005. aastal sai Lennart Meri Jeruusalemma Sõltumatu Militaarse Templiordu NATO Suurprioraadi Suurristi ning temast sai ordu liige.

Surm

Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule.

Raamatud

Artikleid ja trükis avaldatud ettekandeid

  • Alfred Kalmu pikk teekond koju. In: Eesti ärimees aegade tuules. Alfred Kalm: tagasivaated. Päevaraamat 1940–46. Tallinn: Kunst, 2002.
  • Das Baltikum – Prüfstein für die Union Europas. Stuttgart: Robert Bosch Stiftung, 1993.
  • Freedom through democracy, security, and unity in diversity : memorable words of Lennart Meri : from his speeches 1996–1999. M. Merrick Yamamoto, 1999.
  • Kaks ajalugu, seljad vastamisi: aulaloeng 14. mail 1996. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996.
  • Lübisches Recht in Reval (Tallinn): Auftrag und Herausforderung für Estland und Europa. Berlin: Duncker & Humboldt, 1999.

Eessõnad

  • Enn Oja (koostaja). The 7th Estonian Youth Song and Dance Festival: a reference guide. Eessõnad: Lennart Meri ja Paul-Eerik Rummo. Tallinn: Eesti Üldlaulupeo Direktsioon, 1993.
  • A. Bertricau (koostaja). Eesti identiteet ja iseseisvus : [artiklikogumik]. Tallinn: Avita, 2001.
  • Olev Subbi (koostaja) Eesti maalikunst aastatuhande vahetusel = Die Estnische Malerei der Jahrtausendwende = La peinture estonienne au seuil du III millénaire = Estonian art at the turn of the millennium : [näituse kataloog : 2000, Tallinn. Tallinn: Presidendi Kultuurirahastu, 2000.
  • Rutt Hinrikus (koostaja). Eesti rahva elulood. I osa: sajandi sada elulugu kahes osas. Eessõna koos Rutt Hinrikusega. Tallinn: Tänapäev, 2001. Teine trükk: 2003.
  • Rutt Hinrikus (koostaja). Eesti rahva elulood. III osa, Elu Eesti NSV-s. Eessõna koos Rutt Hinrikusega. Tallinn: Tänapäev, 2003.
  • Priit Vesilind. Eestlane igas sadamas: [valitud palu National Geographic'u ajakirjanikult]. Tallinn: Varrak, 2004.
  • ESTO 96 juht: Stockholm 4.-7.august 1996. Eessõna koos Sven Hansoni ja Ingemar Ingevikuga. Stockholm, 1996.
  • Toomas Hiio (koostaja). Estonia 1940–1945: reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity. Tallinn: Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Sihtasutus, 2006.
  • Stéphane Courtois, Nicolas Werth, Jean-Louis Panné jt. Kommunismi must raamat: kuriteod, terror, repressioonid. Tallinn: Varrak, 2000.
  • Leo Õispuu (toimetaja). Küüditamine Eestist Venemaale: märtsiküüditamine 1949. 1. osa = Deportation from Estonia to Russia: deportation in March 1949. Volume 1. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 2003.
  • Leo Õispuu (koostaja ja toimetaja). Poliitilised arreteerimised Eestis 1940–1988. Köide 1 = Political arrests in Estonia 1940–1988. Volume 1. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 1996.
  • Leo Õispuu (koostaja). Nõukogude okupatsioonivõimu poliitilised arreteerimised Eestis [1940–1988]. Köide 2 = Political arrests in Estonia under Soviet occupation [1940–1988]. Volume 2. Tallinn: Eesti Represseeritute Registri Büroo, 1998.
  • Robert B. Reich. Piirideta maailm: valmistumine 21. sajandi kapitalismiks. Tallinn: Fontes, 1997.
  • Viljar Peep (koostaja). Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee: koguteos. Eessõna koos Viljar Peebuga. Tallinn : Juura, 1997.
  • Kalev Katus jt. Rahvastikuvananemine Eestis = Population ageing in Estonia. Tallinn: Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus, 1999.
  • Eeva Eek-Pajuste (koostaja). Teine tulemine: taasiseseisvunud Eesti välisesindused. Tallinn: Välisministeerium, 2003.
  • Mart Orav ja Enn Nõu (koostajad ja toimetajad). Tõotan ustavaks jääda...: Eesti Vabariigi Valitsus 1940–1992. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2004.
  • Vabariigi presidendi pöördumine ajaloomälestuste võistluse korraldamiseks. Eessõna. Vaikimise väraval: kooliõpilaste kogutud mälestusi küüditamisest: [Vabariigi Presidendi ajaloomälestuste võistluse töid. Tallinn: Tänapäev, 2001.

Filmid

Soome-ugri rahvaste ja kultuuri kohta:

Tunnustus

Lennart Meri (2002)
Foto: Jaan Künnap

Teenetemärgid

Eesti teenetemärgid

Välisriikide teenetemärgid

Mälestuse jäädvustamine

1993. aasta veebruaris esilinastus ETVs režissöör Andres Söödi dokumentaalfilm "Mina, Lennart Meri..." vahetult Meri presidendiametile eelnenud ajast (23. aprill - 6. oktoober 1992).

1998. aastal linastus Soomes ja Eestis Soome rešissööri Lisa Hovinheimo dokumentaalfilm "Lennart Meri. Kõnelused Eestimaast".

2000. aastal valmis skulptor Tõnu Maarandil Lennart Meri büst, mis 2002. aastal avati Meri kunagise kooli, nüüdse Tallinna Nõmme Gümnaasiumi raamatukogus.

2007. aastast korraldab Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus igal aastal rahvusvahelist Lennart Meri konverentsi, mis keskendub Euroopa julgeolekule.

2008. aastast annavad Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Sihtasutus välja Lennart Meri teadustöö auhinda.

29. märtsil 2009 nimetati Tallinna Lennujaam ümber Lennart Meri Tallinna lennujaamaks. Lennujaamas paikneb ka Lennart Meri bareljeef.

28. märtsil 2014 avati Harjumaal Viimsi Püha Jaakobi kirikus Lennart Meri mälestusbareljeef.

2016. aastal avati skulptor Tauno Kangro loodud Lennart Meri büst Eesti välisministeeriumis.

2017. aastal viis Kaitseliit Lennart Meri nimelise Tallinna Lennujaama reisiterminali Lennart Meri endise ametiauto – 1992. aasta Mercedes-Benz 300 SEL mustavärvilise mudeli.

Liikmesus

Isiklikku

Lennart Meri oli kaks korda abielus. Esimene abikaasa Regina Meri (neiuna Ojavere, 1932–2020) emigreerus 1987 Kanadasse ning naasis Eestisse 2003. aastal. Nende pojad on Mart Meri (1959) ja Kristjan-Aapo (1966–2022).

Teine abikaasa Helle Meri (neiuna Pihlak, 1949–2024) töötas 1972–1992 Eesti Draamateatris näitlejana. Neil on tütar Tuule Meri (1985).

Hindrek-Peeter Meri (1934–2009) oli Lennart Meri noorem vend.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ ESTER, UDK 821.511.113-992
  2. ↑ ESTER, UDK 910.4 (575)
  3. ↑ "URRAM: UDK: 821.511.113-99 est". Originaali arhiivikoopia seisuga 31. märts 2022. Vaadatud 7. novembril 2020.
  4. 1 2 "Guud ja bääd & Nädala sõna: Milleks Lennu auto lennujaama?". Eesti Ekspress. Ekspress Meedia AS. 12. juuli 2017. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. juuli 2017.
  5. ↑ Lennart Meri sai sõltumatu Templiordu liikmeks, Virumaa Nädalaleht, 5. jaanuar 2005.
  6. ↑ Perekond Meri avaldus, 15. märts 2006.
  7. ↑ Presidendi kalm sai elegantse hauaplaadi, Eesti Päevaleht, 23. november 2007.
  8. ↑ Lennart Meri elu lugu, Õhtuleht, 15. märts 2006
  9. ↑ Honorary Degrees Awarded in the 2000s – Faculty Life Committee
  10. ↑ https://web.archive.org/web/20190813131347/https://eestielu.com/et/uudised/kohalikud-uudised/89-estonianlife-eestielu/kultuur/haridus/2911-eesti-president-sai-st-olafi-kolledzi-audoktoriks (vaadatud 13.08.2019).
  11. ↑ "Johan Skytte medali kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 3.12.2022.
  12. ↑ "Mina, Lennart Meri..." (1993), EFIS (vaadatud 21.08.2025)
  13. ↑ "Mina, Lennart Meri..." (1993), ERR (vaadatud 21.08.2025)
  14. ↑ Mart Luik, "Soomemaa suurmees Viru radadelt", Õhtuleht, 31. märts 1998 (filmiarvustus) (vaadatud 21.08.2025)
  15. ↑ Kaarel Kaas, "Lennart Meri büst ehib tema kooli veebruarist", Postimees, 23. november 2001 (vaadatud 21.08.2025)
  16. ↑ Allan Keian, "Kr. Raua majamuuseum demonstreerib president Lennart Mere büsti", Postimees, 21. mai 2001 (vaadatud 21.08.2025)
  17. ↑ Kaarel Kaas, "Nõmme gümnaasium ihaldab president Lennart Meri kuju", Postimees, 18. oktoober 2000 (vaadatud 21.08.2025)
  18. ↑ "Galerii: välisministeeriumis avati Lennart Meri büst", Postimees/pressiteade, 28. märts 2016 (vaadatud 21.08.2025)

Raamatud Lennart Meri kohta

Artikleid Lennart Meri kohta

Välislingid

Eelnev
Arnold Green
Eesti NSV välisminister
1990–1991
Järgnev
-
Eelnev
Ants Piip
Eesti välisminister
1991–1992
Järgnev
Jaan Manitski
Eelnev
Heinrich Mark
(Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis)
Eesti president
1992–2001
Järgnev
Arnold Rüütel