1934

Jaanuar

 Pikemalt artiklis jaanuar 1934

• 9. jaanuar – Eesti saadik Berliinis Karl Menning tegi lahkumisvisiidi Saksa Riigi presidendile Paul von Hindenburgile.
• 22. jaanuar – Riias arreteeriti Jaan Tõnissoni^[küsitav] tehingutega^[viide?] seotud erukindral Dmitri Lebedev.
• 30. jaanuar – Eesti saadik Stockholmis Friedrich Akel esitas oma ärakutsekirja Rootsi kuningale Gustav Vle.

Veebruar

 Pikemalt artiklis veebruar 1934

• 6. veebruar – Eesti saadik Berliinis Friedrich Akel esitas oma volitused Saksamaa presidendile Paul von Hindenburgile.

Märts

• 1. märts - avati Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum praeguses Müürivahe 12, Tallinn hoones (ehk algselt Tallinna Konservatooriumi ruumides, Assauwe tornis).

Aprill

• ...

Mai

• 15. mai – Lätis leidis aset Ulmanise riigipööre.
• 23. mai – tulevahetuses USA politseiga hukkusid kurikuulsad röövlid-mõrvarid Bonnie ja Clyde.

Juuni

• 30. juuni – Saksamaal toimus pikkade nugade öö, mil Adolf Hitler kõrvaldas sadu SA liikmeid.

Juuli

• 22. juuli – FBI agendid tapsid Chicagos gangster John Dillingeri.

August

• 19. august – Saksamaal anti rahvahääletuses kogu võimutäius Adolf Hitlerile.

September

• 8. september – USAs puhkes laeval Morro Castle tulekahju, milles hukkus 137 inimest.
• 12. september – Genfis sõlmiti üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel.

Oktoober

• ...

November

• ...

Detsember

• ...

Jaanuar

• 3. jaanuar – lasti liikvele kahesendine vahetusraha.
• 4. jaanuar – USA saadik John van Antwerp MacMurray esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 15. jaanuar – sisemaistel postisaadetistel keelati Eesti saksakeelsete kohanimede tarvitamine.
• 15. jaanuar – Konstantin Päts seati Põllumeestekogude poolt riigivanema kandidaadiks.
• 21. jaanuar – algas Tallinnast Monte Carlosse kulgev tähesõit, millest võttis osa 17 autot.
• 24. jaanuar – hakkas kehtima muudetud põhiseadus, mis nägi ette riigivanema valimise rahva poolt viieks aastaks.
• 29. jaanuar – August Tõruvere valiti Alatskivi vallavanemaks.
• 30. jaanuar – toimus Eesti Olümpiakomitee korraline aasta peakoosolek, kus arutati Berliini olümpiamängudeks ettevalmistust; ühtlasi valiti komitee uueks esimeheks Johan Laidoner
• 31. jaanuar – August Tepp esitas end kirjas Riigikogu juhatusele Riigivanema kandidaadiks.

Veebruar

• 1. veebruar – Eesti vanim politseinik, allkonstaabel Jaan Kulmann, sai 70-aastaseks.
• 6. veebruar – Hariton Berezin valiti Mustvee alevivanemaks.
• 7. veebruar – August Jukk valiti Jõgeva alevivanemaks.
• 8. veebruar – registreeriti Konstantin Pätsi Riigivanemaks Valimist Korraldav Komitee.
• 12. veebruar – Johan Laidoner valiti Viljandi aukodanikuks.
• 15. jaanuar^[küsitav] – välismaistel postisaadetistel keelati Eesti saksakeelsete kohanimede tarvitamine.
• 15. veebruar – Nõukogude Liidu täievoliline esindaja Aleksei Ustinov esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 17. veebruar – registreeriti ühing Vabadussõjalaste Rahvaliikumine.
• Veebruaris ilmus Heiti Talviku esimene luulekogu "Palavik".
• 21. veebruar – Narvas toimus suusamaraton, kus esimest korda selgitati Eesti meister sellel alal. 50 km pikkuse distantsi võitis Edgar Siitan ajaga 3:41.24.
• 28. veebruar – Eesti esimeseks meistriks jäähokis tuli Tallinna Kalev, kes finaalis võitis Akadeemilist Spordiklubi 3:0

Märts

• 1. märts – toimus teine rahvaloendus, mille käigus loendati Eestis 1 126 134 inimest (88,2% eestlasi).
• 4. märts – Eesti jääpallikoondise 20. sajandi viimane, 11. maavõistlus, kus Porvoos kaotati Soomele 3:6
• 7. märts – Soome eestlane Kalevi Kotkas ületas esimese eurooplasena Brasiilias Rio de Janeiros kõrgushüppes 2 meetrit.
• 12. märts – riigivanem Konstantin Päts kehtestas üleriigilise kaitseseisukorra ja määras Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks.
• 12. märts – Kaitsevägede ülemjuhataja Johan Laidoner keelas poliitilised koosolekud nii kinnistes ruumides kui ka lahtise taeva all, samuti rongkäigud.
• 12. märts – Soomes Salpausselkä suusamängudelt võtsid esimest korda osa Eesti murdmaasuusatajad.
• 14. märts – moodustati Eesti Võimlejate Liit.
• 16. märts – Riigikogu kiitis valitsuse erakorralised meetmed heaks.
• 24. märts – registreeriti Kindral Johan Laidoneri Riigivanemaks Valimist Korraldav Selts.
• 24. märts – Jaan Inno valiti Koorküla vallavanemaks.

Aprill

• 1. aprill – lahutati Kohtuministeerium ja Siseministeerium.
• 10. aprill – Riigikogu põllumeeste kogude rühm esitas ettepaneku vähendada Riigikogu liikmete arvu 50-ni.
• 20. aprill – Tapal hävis tulekahjus 12 elumaja kõrvalhoonetega.
• 25. aprill – riigivanem Konstantin Päts nimetas alates 1. maist 1934 Tallinna linnapeaks Jaan Sootsi.
• 25. aprill – Vabariigi Valitsus nimetas alates 1. maist 1934 Nõmme linnapeaks Ludvig Mühlbachi, Tartu linnapeaks Aleksander Tõnissoni ja Narva linnapeaks Jaan Lutsu.
• 26. aprill – Roomas toimusid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus Eestit esindas vaid kaks maadlejat, kellest August Neo sai hõbemedali..

Mai

• 2. mai – Tallinnas avati Ülemiste tsiviillennuväli.
• 13–14. mai – valiti Nõmküla vallavolikogu.
• 25. mai – Valitsuse ettepanekul kuulutas riigivanem oma dekreediga välja koolireformi kava. Enam tähelepanu pöörati kutseharidusele. Koolikohustust lühendati 16-lt eluaastalt 14-le. Algkool muudeti 4-klassiliseks. Sellele järgnesid 5-klassiline keskkool ja 3-klassiline gümnaasium.
• 29. mai – Tallinnas tegi esimese lennu esimene Eestis konstrueeritud lennuk PON-2 Enn.

Juuni

• 2. juuni – Tartus algasid Eesti riigi lipu 50. aastapäeva pidustused.
• 3. juuni – eelmise päeva lipu pidustuste raames avati Otepää kiriku seinal bareljeefid, mis EÜS oli lipu õnnistamisele pühendanud.
• 13. juuni – valitsus otsustas, et riigistab osaühisuse Raadio-Ringhääling.
• 14. juuni – Valdeku laskeväljal hukkus mürsuplahvatuses 10 Tondi sõjakooli aspiranti ning vigastada sai üle 20 sõjaväelase.
• 15.–17. juuni – Tallinnas toimusid I Eesti Mängud. Mängudelt võttis osa üle 3000 võimleja ja 500 sportlase.
• 18. juuni – asutati Eesti Veespordi Liit; selle põhikiri registreeriti 5. jaanuar 1935.
• 19. juuni – EELK kirikukogu valis uueks piiskopiks Tartu Ülikooli teoloogiaprofessori Hugo-Bernhard Rahamäe.
• 23. juuni – Võnnu lahingu aastapäeva tähistati esimest korda võidupühana.
• 29. juuni – toimus Eesti-Leedu jalgpallimaavõistlus, mis jäi viiki 1:1.

Juuli

• ...

August

• 1. august – lasti käibele 1-kroonine metallvahetusraha.
• 17. august – Vabariigi Valitsus vabastas ametist Irboska vallavanema Nikita Semjonovi.
• 18.–20. august – Soome president Pehr Evind Svinhufvud oli visiidil Eestis.

September

• 15. september – avati Tallinna Kunstihoone.
• 15. september – Pärnu linna delegatsioon andis riigivanem Konstantin Pätsile Pärnu aukodaniku diplomi.
• 15. september – riigivanem Konstantin Päts kohtus V Riigikogu rühmade esindajatega.
• 16. september – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop Hugo Bernhard Rahamägi ordineeriti piiskopiks.
• 21. september – Valdu Rannaleet ületas purilennukil Sinilind Soome lahe.

Oktoober

• 1. oktoober – loodi Valitsuse Informatsiooni ja Propaganda Talitus.
• 2. oktoober – Riigivanema otsusega lõpetati V Riigikogu istungjärk.

November

• 2. november – asutati Inseneride Koda.
• 17. november – ilmus lavakunsti kuukirja "Teater" esimene number.

Detsember

• 12. detsember – esimest korda anti välja riigivanema kirjandusauhinnad, pärjatuiks osutusid Anton Hansen Tammsaare ja Karl-August Hindrey.
• 21. detsember – jõustus 18. detsembril antud Siseministri sundmäärus nr 19 trükitoodete suhtes, perioodilised trükitooted pidid avaldama ametlikke teadaandeid.
• Aasta lõpus ilmub kaks tähelepanuväärset ajaloolist romaani: "Ümera jõel" (autor: Mait Metsanurk) ja "Surnud majad" (autor: August Mälk).