1936

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

1936. aasta (MCMXXXVI) oli 20. sajandi 36. aasta.

Sündmused maailmas

Sündmused Eestis

• 8. jaanuar – riigivanem Konstantin Päts kirjutas alla rahvahääletuse korraldamise otsusele.
• 9. jaanuar – Sõjaringkonnakohus mõistis kommunist Voldemar Tuberiku 15 aastaks sunnitööle.
• 13. jaanuar – siseminister kinnitas Evangeeliumi Prii Usuühingute Liidu põhikirja.
• 23. jaanuar – siseminister kinnitas Seitsmenda Päeva Adventusuühingute Eesti Liidu põhikirja.
• 23. jaanuar – toimus Eesti Olümpiakomitee korraline koosolek, kus otsustati, et Berliini olümpiamängudele saadetakse kuni 40 sportlast. Ühtlasi valiti Eesti uueks esindajaks Rahvusvahelises Olümpiakomitees Joakim Puhk.
• 25. jaanuar – toimus Eesti-Läti 13. korvpallimaavõistlus, mis jäi viiki 32:32.
• 27. jaanuar – Nikolai Grünthal valiti Petseri linnapeaks.
• 30. jaanuar – Tallinna linnapea Jaan Soots avas Härjapea kanalisatsioonikollektori.
• 1. veebruar – Eesti jalgpalli rahvusmeeskonna treeneriks sai Bernhard Rein.
• 2. veebruar – Eesti meistrivõistlused vabamaadluses toimusid esimest korda maakohas – Kohilas.
• 3. veebruar – Eesti maadlejad Erm Lund ja Peeter Mürk täitsid esimeste tõstjatena Berliini olümpianormi.
• 6. veebruar – algasid Garmisch-Partenkircheni taliolümpiamängud. Eestit esindas viis sportlast.
• 6. veebruar – riigivanem Konstantin Päts võttis vastu kaupmeeste esindajad.
• 8. veebruar – toimus esimene K. Pätsi nimeline Tallinna-Valkla-Tallinna teatesuusatamine, kus osales 13 meeskonda; võitis Harju maleva võistkond.
• 9. veebruar – riigivanem Konstantin Päts võttis vastu Eesti töölisvanemad.
• 16. veebruar – Eesti Jalgpalli Liidu esindajatekogu aastakoosolek, kus muu hulgas loobuti Eesti jalgpallikoondise saatmisest Berliini olümpiamängudele ja nimetati Jalgpalli olümpiafond ümber kasvatusfondiks.
• 17. veebruar – looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste astus ametisse.
• 23.–25. veebruar – toimus rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks.
• 23. veebruar – Angerburgis toimusid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises, kus klassis Monotüüp XV said eestlased kolmikvõidu.
• 9. märts – Saksa saadik Hans Frohwein esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 20. märts – lasti käibele esimesed Konstantin Pätsi näopildiga postmargid.
• 1. aprill – Otepää alev sai Otepää linnaks.
• 2. aprill – tõstja Arnold Luhaäär täitis Berliini olümpia normi.
• 6. aprill – moodustati piimaühisuste keskliit Võieksport.
• 20. aprill – algasid Meierite Koja nõukogu valimised.
• 22. aprill – siseminister kinnitas Vanausuliste Usuühingute Liidu Eestis põhikirja.
• 26. aprill – toimus rünnakpäev võõrapärasele nimele.
• 26. aprill – Estonia kontserdisaalis toimus aktus, kus võimalikud Berliini olümpiamängudele minejad andsid Johan Laidonerile kui Eesti Olümpiakomitee esimehele piduliku tõotuse.
• 12. mai – Eesti-Läti 10. Kreeka-Rooma maadluse maavõistlus, kus Eesti võitis Lätit 6:1.
• 12. mai – Tallinna Saksa teatris toimus Eesti-Rootsi tõstmisvõistlus, kus Eesti võitis esimest korda Rootsit; seis jäi 3:2.
• 17. mai – toimusid põllumeeste konventide valimised.
• 31. mai – Viljandimaalt alustasid Elmar Kuuskler, Aleksander Schmidt ja Ferdinand Jephe süstaga teekonda Berliini olümpiamängudele. Nad jõudsid pärale 8. augustil, olles läbinud 2000 km.
• 7. juuni – Soomes Lahtis püstitas kõrgushüppaja Aksel Kuuse Eesti rekordi 1.95; rekord püsis 22 aastat.
• 15. juuni – toimus plahvatus Männiku laskemoona ladudes, kushukkus 60 inimest.
• 19. juuni – Eestis oli esimene raadio otsereportaaž spordivõistluselt: Felix Moor ja Oskar Lõvi kommenteerisid kahepäevast Eesti-Soome maavõistlust kergejõustikus.
• 30. juuni – Leedus toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 0:2. Ühtlasi jõudis sellelt võistluselt Eestisse esimest korda välismaal tehtud raadioreportaaž.
• 7. juuli – Šotimaal lasti vette tulevased Eesti allveelaevad Kalev ja Lembit.
• 4. august – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli vabamaadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.
• 9. august – Berliini olümpiamängud: Kristjan Palusalu tuli Kreeka-Rooma maadluse raskekaalus olümpiavõitjaks.
• 13. august – Kiviõli kaevanduses ja õlitehas algas 16. septembrini kestnud ulatuslik streik.
• 14. august – Tallinnas toimusid Pirita kloostri 500. aastapäeva üritused.
• 20. august – Norra saadik Johan Vilhelm Michelet esitas oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 30. august – Järva-Madisel avati Anton Hansen Tammsaare ausammas.
• 9. september – riigivanema otsusega pikendati kaitseseisukorda ühe aasta võrra.
• 10. september – Ameerika Ühendriikide saadik Arthur B. Lane ja Prantsusmaa saadik Jean Helleu esitasid oma volitused riigivanem Konstantin Pätsile.
• 15. september – avati Tallinna Tehnikainstituut, mille rektoriks sai professor Paul Kogerman.
• 20. september – avati Tallinna lennujaam.
• 26. september – Mart Laagus valiti Kalanduskoja esimeheks.
• 7. oktoober – riigivanem Konstantin Päts asutas Riigivapi ja Valgetähe teenetemärgi.
• 8. oktoober – avati Õpetajate Koda.
• 15. oktoober – Eesti Pank laskis käibele 100-kroonise pangatähe.
• 15. oktoober – valitsus lõpetas üliõpilaskonna edustuse tegevuse, määrates ühtlasi ametisse üliõpilaskonna kuraatori.
• 23. oktoober – valitsus kinnitas sihtasutuse Eesti Raamatufond põhikirja.
• 23. oktoober – valitsus nimetas Mihkel Hanseni Järva maavalitsuse esimeheks.
• 30. oktoober – neli endist riigivanemat (Jaan Tõnisson, Ants Piip, Jaan Teemant ja Juhan Kukk) andsid Konstantin Pätsile üle märgukirja, milles nõudsid Rahvuskogu valimiste ärajätmist.
• 6. november – Eesti saadik Johan Leppik esitas oma volitused Itaalia kuningale Vittorio Emanuele III-le.
• 10. november – Helmut Maandi valiti Maatööliste ja Väikemaapidajate koja esimeheks.
• 24. november – Estonia kontserdisaalis toimus muusik Priit Veebeli eestvõttel esimene džässikontsert.
• 20. detsember – toimusid Käsitööstuskoja valimised.
• Detsembris ilmus Albert Kivika romaan "Nimed marmortahvlil".
• Eestis valmis sel aastal kaks modernset pangamaja: Tallinnas Majaomanike Pank ja Tartus Eesti Panga Tartu osakonna hoone.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1936

• 4. jaanuar – Bao Long, Vietnami keiserliku perekonna pea
• 12. jaanuar – Émile Lahoud, Liibanoni poliitik
• 12. jaanuar – Raimonds Pauls, läti helilooja
• 28. jaanuar – Ismail Kadare, albaania kirjanik
• 7. märts – Georges Perec, prantsuse kirjanik
• 10. märts – Sepp Blatter, jalgpalliametnik
• 18. märts – Frederik de Klerk, Lõuna-Aafrika Vabariigi poliitik
• 19. märts – Ursula Andress, Šveitsi näitleja
• 28. märts – Mario Vargas Llosa, Peruu kirjanik
• 23. aprill – Roy Orbison, ameerika laulja
• 29. aprill – Zubin Mehta, India dirigent
• 3. juuni – Enn Üksti, eesti maletaja
• 7. juuni – Ülo Laumets, eesti korvpallur
• 23. juuni – Richard Bach, USA kirjanik
• 26. juuni – Rein Ellermaa, eesti kergejõustiklane
• 1. august – Yves Saint Laurent, prantsuse moelooja
• 12. august – Heldur Saade, eesti orkestrijuht
• 21. september – Juri Lužkov, Venemaa poliitik
• 26. august – Benedict Anderson, USA politoloog
• 29. august – John McCain, USA poliitik
• 7. september – Apóstolos Kaklamánis, Kreeka jurist ja poliitik
• 19. september – Al Oerter, USA kettaheitja
• 29. september – Silvio Berlusconi, Itaalia poliitik
• 3. oktoober – Steve Reich, USA helilooja
• 4. oktoober – Hannu Salama, soome kirjanik
• 5. oktoober – Václav Havel, tšehhi kirjanik, Tšehhoslovakkia ja Tšehhi poliitik
• 24. oktoober – Jüri Arrak, eesti kunstnik
• 24. oktoober – Bill Wyman, inglise muusik
• 11. oktoober – Jürgen Mittelstraß, saksa filosoof
• 31. oktoober – Gavriil Popov, poliitik
• 4. november – Didier Ratsiraka, Madagaskari poliitik
• 9. november – Mihhail Tal, juudi päritolu maletaja
• 15. november – Wolf Biermann, saksa laululooja
• 19. november – Dick Cavett, USA telesaatejuht
• 19. november – Ants Üleoja, Eesti koorijuht
• 21. november – Aleksandr Ginzburg, Vene kirjanik
• 23. november – Mats Traat, eesti kirjanik ja luuletaja
• 4. detsember – Freddy Cannon, Ameerika Ühendriikide rock'n'roll '​i laulja
• 12. detsember – Iolanda Balaş, Rumeenia kergejõustiklane, kõrgushüppaja
• 17. detsember – Klaus Kinkel, Saksamaa poliitik
• 30. detsember – Fredrik Skagen, norra kirjanik
• kuupäev teadmata – Tariq Aziz, Iraagi poliitik

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1936

• 4. jaanuar – Jaan Muna, eesti majandustegelane
• 5. jaanuar – Vassili Oll, endine Uuemõisa vallavanem
• 18. jaanuar – Rudyard Kipling, briti kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1907
• 20. jaanuar – George V, Suurbritannia ja Iirimaa kuningas, India keiser
• 26. jaanuar – Aleksei Ossipov, endine Narva linnapea
• 27. veebruar – Ivan Pavlov, vene füsioloog
• 1. märts – Mihhail Kuzmin, vene kirjanik
• 21. märts – Aleksandr Glazunov, vene helilooja, muusikapedagoog ja dirigent
• 26. märts – Adolf II, Schaumburg-Lippe vürst
• 4. aprill – Gotthilf Leonhard Masing, baltisaksa keeleteadlane
• 8. mai – Oswald Spengler, saksa filosoof
• 12. juuni – Isidore Weiss, prantsuse kabetaja
• 17. juuni – Julius Seljamaa, Eesti diplomaat
• 28. juuni – Alexander Berkman, vene päritolu kirjanik ja aktivist
• 29. juuli – Johannes Teksal, Eesti sõjaväelane
• 1. august – Louis Blériot, prantsuse lendur ja lennukikonstruktor
• 15. august – Grazia Deledda, itaalia kirjanik, Nobeli laureaat 1926
• 19. august – Federico García Lorca, hispaania näitekirjanik ja luuletaja
• 10. detsember – Luigi Pirandello, itaalia kirjanik, Nobeli kirjandusauhind 1934
• 27. detsember – Heikki Suolahti, soome helilooja

Nobeli auhinnad

• füüsika – Victor Franz Hess ja Carl David Anderson
• keemia – Peter Debye
• meditsiin – Henry Hallett Dale ja Otto Loewi
• kirjandus – Eugene Gladstone O'Neill
• rahu – Carlos Saavedra Lamas

Viited

Välislingid

• Eesti Kroonika 1936