1931

See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

1931. aasta (MCMXXXI) oli 20. sajandi 31. aasta.

Sündmused maailmas

Sündmused Eestis

• 25. jaanuar – toimusid Eesti meistrivõistlused poksis, mis aga jäid pooleli, sest Kalevi võistkond lahkus kohtunike ebaobjektiivsuse tõttu.
• 25. jaanuar – Eesti korvpallikoondis võitis Riias Läti koondist 46:30.
• 13. veebruar – Eesti Spordileht avaldas 1930. aasta parimate sportlaste nimekirja, mis koostati rahvahääletuse tulemusena. Aasta sportlaseks valiti kergejõustiklane Elmar Rähn 856 häälega.
• 15. veebruar – Eesti jääpallimeeskond kaotas Viiburis Soomele suurelt: 0:10.
• 22. veebruar – Eesti jääpallimeeskond võitis kodus sulajää oludes Lätit 8:1.
• 22. veebruar – Eesti meister Aleksander Mitt jäi Helsingis kiiruisutamise MM-il ühel distantsil viimaseks ehk 20. kohale.
• 28. veebruar – Rakveres toimusid Eesti meistrivõistlused suusatamises. 25 km distantsi võitis Theodor Andresson.
• 28. veebruar – Eesti saadik August Schmidt esitas oma volitused Suurbritannia kuningale George Vle.
• 1. märts – Estonias kanti ette Eesti esimene oratoorium "Hiiob" (helilooja Artur Kapp).
• 7. märts – USA-s resideeriv Osvald Käpp tuli vabamaadluse kergekaalus New Yorgi meistriks.
• 8. märts – lõppesid 7. märtsil alanud Eesti meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus osales 47 sportlast.
• 9. märts – lõppes Kaitseliidu 115 km pikkune suusamatk Aserilt Soome linna Kotkasse. Matk oli alanud 7. märtsil.
• 19. märts – asutati Eesti Veeremängu Liit.
• 22. märts – Tallinnas algas II vabadussõjalaste kongress.
• 26. märts – Estonia teatris toimus Ernst Idla võimlemisrühmade esinemine, mis tõi spordiringkondades kaasa terava vastukaja, sest esinemisega rikkusid sportlased asjaarmastajate määrusi^[küsitav].
• 30. märts – Prahas lõppesid Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses, kus Eesti võitis kaks hõbemedalit.
• 1. aprill – toimus esimese Eestis ehitatud veduri katsesõit Tallinnast Türile.
• 11. aprill – asutati Tartu Usuteadus-Filosoofiline Lutheri Erainstituut.
• 19. aprill – Tallinna Kalevi poksivõistlused: pärast Leopold Nielenderi ja Aleksander Reino matši tungisid mitu lauakohtunikku ja osa publikust kohtunik Nikolai Matsovile kallale.
• 26. aprill – asutati Eesti Laskurliit, kes pidas samal päeval ka I peakoosoleku Tallinnas.
• 12. mai – Riigikogu võttis vastu pedagoogiumide seaduse: senise viie õpetajate seminari asemel jäetakse alles kaks.
• 28. mai – Riias toimus Eesti-Läti jalgpallimaavõistlus, mille Eesti võitis 1:0.
• 6. juuni – Tallinnas avati mälestussammas 1905. aasta Uue turu veretöö ohvrite mälestuseks.
• 6. juuni – Tallinnas toimus Tallinna Spordi jalgpallimeeskonna ja Berliini Preusseni vahel matš, mille Tallinn võitis 3:0.
• 9. juuni – valitsus kinnitas sihtasutuse Eesti Kultuurfilm põhikirja.
• 9. juuni – Tallinnas toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 4:1. See oli ühtlasi Eesti 50. maavõistlus ja pärast seda matši kinkis riigivanem Konstantin Päts oma lemmikmängijale Leonhard Kassile portsigari.
• 14. juuni – Tallinnas toimusid kergejõustikuvõistlused, kus kaasa tegi Soome kergejõustiku paremik.
• 17. juuni – Helsingis toimus Eesti-Soome maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 1:3.
• 21. juuni – toimus esimene üle-eestiline klassiturniir males, mis sai Eesti meistrivõistluste eelturniiriks. Klassiturniiri võitis Gunnar Friedemann.
• 22. juuni – Eestis toimus esimene mootorrataste tähesõit (505 km), mille finiš oli Narva-Jõesuus. Tähesõidust võttis osa 72 ekipaaži (sh 17 sõitjat Soomest) ja võistluse võitis Elmar Prüüs.
• 29. juuni – Vilniuses^[küsitav] toimus Eesti-Poola-Läti kolmikmaavõistlus kergejõustikus, kus Eesti jäi viimaseks.
• Juunis hakkas tööle Eesti Kiviõli uus õlivabrik.
• 10. juuli – loodi Põllutöökoda.
• 12. juuli – Vastseliina koguduse õpetaja Eduard Ermits õnnistas Suurel Munamäel Haanja valla põllumeeste kogu rohelise lipu.
• 19. juuli – riigivanem Konstantin Päts sõitis eravisiidile Soome.
• 25. juuli – üle Tallinna lendab taas (varem 24. september 1930) polaarekspeditsioonile suunduv Saksa õhulaev Graf Zeppelin.
• 26. juuli – avati Lohusuu lahingu mälestussammas.
• 27. juuli – kell 17.00 süütas välk Oleviste kiriku tornikiivri. Kustutustööd lõppesid järgmisel päeval.
• 16. august – pikamaaujuja Aleksander Laas alustas üle Soome lahe ujumist.
• 15. september – riigivanem Konstantin Päts tutvus lennuväeosaga ja sooritas kapten Kitvelli juhitaval lennukil nr 114 veerandtunnise lennu Pirita-Kose ja Tallinna kohal.
• 23. september – Felix Moor tegi raadioreportaaži Tallinna Oleviste kiriku torni tipust, kus tehti 27. juulil pikselöögist puhkenud põlengu järgset remonti.
• 31. oktoober – liiklust alustati 88 km pikkusel laiarööpmelisel Tartu–Petseri raudteeliinil.
• Oktoobris hakkas ilmuma Eesti Entsüklopeedia.
• 1. detsember – liiklust alustati 96 km pikkusel kitsarööpmelisel Rapla–Virtsu raudteel.
• 12. detsember – Tallinna-Haapsalu rahukogu otsustas vabastada August Hanko võlavanglast.
• 13. detsember – algasid Põllutöökoja valimised.
• Detsembris hakkas ilmuma Eesti Kirjanduse Seltsi väljaantav populaarteaduslik raamatusari "Elav teadus".

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1931

• 11. jaanuar – Sulev Nõmmik, eesti näitleja
• 16. jaanuar – Johannes Rau, Saksa poliitik
• 1. veebruar – Boriss Jeltsin, Vene poliitik
• 2. märts – Mihhail Gorbatšov, Nõukogude Liidu poliitik ja viimane riigipea
• 11. märts – Leo Laks, eesti ajaloolane ja tõlkija
• 28. märts – Vaino Väljas, Eesti poliitik ja diplomaat
• 29. märts – Kaupo Ilmet, eesti metsandustegelane
• 1. aprill – Ita Ever, eesti näitleja
• 5. juuni – Helgi Vihma, eesti keeleteadlane
• 23. juuni – Ola Ullsten, Rootsi poliitik
• 26. juuni – Arvo Ots, eesti energeetikateadlane
• 27. juuni – Martinus Veltman, hollandi füüsik, Nobeli füüsikaauhinna laureaat
• 17. juuli – Caroline Graham, inglise näitekirjanik, stsenarist ja kirjanik
• 5. august – Alec Reid, iiri preester ja rahuvahendaja
• 30. august – Jack Swigert, USA astronaut
• 7. september – Enno Hallek, väliseesti maalikunstnik
• 17. september – Jean-Claude Carrière, prantsuse stsenarist ja näitekirjanik
• 1. oktoober – Tamara Rõlova, vene kiiruisutaja
• 8. oktoober – Julian Semjonov, vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik
• 19. oktoober – John le Carré, inglise kirjanik
• 5. november – Charles Taylor, kanada filosoof
• 21. november – Arno Annus, eesti tehnikateadlane
• 14. detsember – Vladimir-Georg Karasjov-Orgusaar, Eesti filmilavastaja ja publitsist
• 18. detsember – Gunnel Lindblom, rootsi näitleja, teatri- ja filmilavastaja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1931

• 26. veebruar – Albert Saß, endine Kasti mõisnik ja Saaremaa Üldkasuliku Ühingu president
• 7. märts – Akseli Gallen-Kallela, soome kunstnik
• 19. aprill – Voldemar Aders, Eesti diplomaat
• 19. mai – Aleksander Mülber, eesti maalikunstnik ja graafik
• 18. oktoober – Thomas Alva Edison, USA leidur

Nobeli auhinnad

• füüsika – auhinda välja ei antud
• keemia – Carl Bosch, Friedrich Bergius
• meditsiin – Otto Heinrich Warburg
• kirjandus – Erik Axel Karlfeldt
• rahu – Jane Addams ja Nicholas Murray Butler

Viited