1941

Jaanuar

• 3. jaanuar – Martin Bormann andis salajase ringkirjaga teada gooti kirja asendamisest antiikvaga.
• 21. jaanuar – Austraalia ja Briti väed ründasid Teises maailmasõjas Liibüas Tobruki linna.
• 22. jaanuar – Briti väed vallutasid Teise maailmasõja käigus Itaalia jõududelt Tobruki.

Veebruar

• 11. veebruar – kolonelleitnant Erwin Rommel saabus Tripolisse.
• 12. veebruar – katsetati penitsilliini esimest korda inimese peal

Märts

• 27. märts – Jaapani spioon Takeo Yoshikawa saabus Honolulusse.

Aprill

• 13. aprill – Jaapan sõlmis Nõukogude Liiduga mittekallaletungilepingu.

Mai

• 10. mai – Saksa Kolmanda Riigi valitseva partei NSDAP sekretär Rudolf Heß lendas Suurbritanniasse salaläbirääkimistele väidetavalt eesmärgiga sõlmida rahu Saksamaa ja Inglismaa vahel, kuid vangistati sõja lõpuni Inglismaal.
• 12. mai – Saksamaal valmis maailma esimene programmeeritav elektromehaaniline arvuti Z3.
• 27. mai – Suurbritannia laevad uputasid Teises maailmasõjas Atlandi ookeanil Saksamaa sõjalaeva Bismarck.

Juuni

• 22. juuni – Saksamaa alustas sõda Nõukogude Liidu vastu.
• 26. juuni – Soome Vabariik kuulutas sõja NSV Liidule (algas Jätkusõda).

Juuli

• 2. juuli – Saksa väed vallutasid Riia.
• 3. juuli – Nõukogude Liidu riikliku kaitsekomitee esimees Stalin pidas Moskva raadios oma kurikuulsa kõne, milles ta kutsus tööliste ja talupoegade maakaitseväge (s.t hävituspataljoni) järgima kogu maal põletatud maa taktikat.
• 24. juuli – Saksamaa lennuvägi sooritas esimese pommirünnaku Moskvale.
• 29. juuli – Prantsusmaa ja Jaapan sõlmisid Indohiina ühisprotektoraadi kokkuleppe.

August

• 8. august – Eestist Saaremaalt lähtus Nõukogude lennuväe esimene pommirünnak Berliini. Nõukogude andmeil sooritati Kogula ja Aste lennuväljadelt 8. augustist 5. septembrini Saksamaa pealinnale kokku 10 rünnakut ning heideti 311 eri kaliibriga pommi kogukaaluga 36 050 kg.

September

• 8. september – Saksa sõjavägi algas Teise maailmasõja käigus Leningradi piiramist.
• 12. september – Saksa sõjavägi kohtas Idarindel esimest lumesadu.

Oktoober

• 25. oktoober – Saksamaa esimene pealetung Moskvale Teises maailmasõjas kukkus läbi.

November

• 12. november – temperatuur Moskva ümbruses langes −12 °C-ni.

Detsember

• 7. detsember – Jaapan ründas USA mereväebaasi Pearl Harboris.
• 11. detsember – Saksamaa ja Itaalia kuulutasid Ameerika Ühendriikidele sõja.

Jaanuar

• 4. jaanuar – loodi Tallinna Kehakultuuri- ja Spordikomitee.
• 10. jaanuar – sõlmiti leping 57 000 sakslase ümberasustamiseks Eestist, Lätist ja Leedust.
• 15. jaanuar – pankades riigistati hoiused.

Veebruar

• 23. veebruar – riigipühana tähistati Punaarmee aastapäeva.
• 28. veebruar – Eesti Apostlik Õigeusu Kirik allutati Moskva patriarhaadile.

Märts

• 31. märts – Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium sätestas Eesti NSV aunimetused (Eesti NSV teeneline teadlane-tehniklane, Eesti NSV teeneline teadlane, Eesti NSV rahvaartist, Eesti NSV teeneline kunstnik, Eesti NSV rahvakirjanik, Eesti NSV teeneline kirjanik, Eesti NSV teeneline artist, Eesti NSV kooli teeneline õpetaja, Eesti NSV teeneline arst)

Aprill

• 4. aprill – asutati Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega Projekteerimise Kontor "Kommunaalprojekt".
• 18. aprill – taludele kehtestati kohustuslikud põllumajandussaaduste müümise normid.
• 30. aprill – Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu nimetas Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Polütehniliseks Instituudiks.

Mai

• 12. mai – eestlastest Hispaania vabatahtlike pidulik vastuvõtt kommunistide poolt Tallinnas.
• 15. mai – Eesti Vabariigi isikutunnistusi hakati välja vahetama Nõukogude Liidu passidega.
• Kevadel loodi Eestis mitmeid sovhoose, masina-traktorijaamu (MTJ) ja hobu-masinariistade laenutuspunkte.

Juuni

• 14. juuni – Nõukogude repressiivorganid korraldasid esimese massilise küüditamise Baltikumist (juuniküüditamine).
• 27. juuni – Armanda degli Abbati-Campodonico kui välismaalane arreteeriti ja Abbati laulustuudio tegevus katkes.
• 28. juuni – Eestis toimus mobilisatsioon NSV Liidu võimude poolt ning mobiliseeritud viidi tööpataljonidesse.
• 30. juuni – 1. juuli – Nõukogude repressiivorganid korraldasid Lääne-Eesti saartel teise massilise küüditamise laine.

Juuli

• 1.–4. juuli – NKGB eestvõttel küüditati inimesi Saaremaalt, Hiiumaalt, Muhust ja Vormsilt.
• 3. juuli – metsavennad vabastasid Kilingi-Nõmme.
• 4. juuli – Liivamäe lahing oli metsavendade esimene suurem kokkupõrge Punaarmeega.
• 5. juuli – esimesed Saksa väeosad ületasid Võrumaal Naha külas Eesti piiri.
• 8.–9. juuli – NKVD käsul hukati Tartu vanglas 193 inimest.
• 8. juuli – Saksa väed vallutasid Petseri.
• 9. juuli – Tartus lasi Punaarmee õhku ajaloolise Kivisilla.
• 10. juuli – Kolga lahes maabus Soomes eesti vabatahtlikest moodustatud luuregrupp Erna kolonel Kure juhtimisel. Grupp asus laagrisse Harjumaa ja Järvamaa piiril Kautla rabas, kuhu peagi kogunes üle 1500 sõjapõgeniku.
• 10. juuli – toimus Tartu ülestõus, metsavennad ja Eesti vastupanuorganisatsioonid vabastasid Tartu lõunaosa.
• 22. juuli – Tallinnas käsutati kõik 16–55-aastased kodanikud kaitsetöödele – rajati "Lauristini liin".
• 22. juuli – Saksa väed andsid löögi Põltsamaalt Mustvee suunas.
• 25. juuli – ümberpiiramisohus Punaarmee osad taganesid Tartu põhjaosast.
• 30. juuli – metsadesse põgenenud kommunistid mõrvasid Kuremaa vallas paarkümmend inimest.
• 31. juuli – Omakaitse hävitas Saare koti.

August

• 7. august – Saksa väed jõudsid välja Soome lahe äärde ning lõikasid ära maismaa taganemistee Põhja-Eestis, saartel ja Tallinnas asuvatel Nõukogude vägedel.
• 24. august – Saksa õhujõudude lennukid pommitasid laevade konvoid, mis oli teel Tallinnast Kroonlinna. Eesti aurik Eestirand sai tabamuse ja kapten juhtis selle madalikule Prangli saare lähedal. Laeval olnud 3560 inimesest hukkus 598. Eestiranna pardal olid Harju- ja Läänemaalt ning saartelt mobiliseeritud mehed, keda Nõukogude võimud kavatsesid viia NKVD tööpataljonidesse. Prangli saarele pääsenud 2672 mobiliseeritut pöördus koju tagasi 31. augustil.
• 28. august – Eesti ja Saksa väeüksused vabastasid Tallinna.

September

• 4. september – asutati Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise Keskus (ZEV).
• 8. september – Saksa vägede dessant maabus Vormsil.
• 11. september – moodustati abistamisorganisatsioon Eesti Rahva Ühisabi.
• 14. september – Eesti ja Saksa vägede dessant maabus Muhu saarel. Saar vallutati 17. septembril.
• 15. september – väegrupi Nord tagalapiirkonna juhataja Franz von Roques nimetas ametisse Eesti Omavalitsuse.
• 17. september – Saksa väed tungisid Saaremaale.

Oktoober

• 5. oktoober – Sõrves alistusid viimased Saksa vägedele Saaremaal vastupanu osutanud Nõukogude Liidu väeosad.
• 14. oktoober – Saksa vägede dessant maabus Hiiumaal.
• 14. oktoober – Eestis kehtiva õiguse määrusega määrati, et Eestis kehtivad seadused ja määrused, mis olid kehtivusel kuni 21. juunini 1940.
• 22. oktoober – Tahkunal alistusid viimased Saksa vägedele Hiiumaal vastupanu osutanud Nõukogude Liidu väeosad.

November

• 1. november – koolid alustasid tegevust. Sisedirektori^[viide?] korraldusel tuli sel puhul kogu Eestis heisata Eesti ja Saksa lipud.

Detsember

• 5. detsember – kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann astus ametisse.
• 6. detsember – viimase osana Eestist hõivasid Saksa väed Osmussaare.
• 20. detsember – poliitilistele vangidele kuulutati amnestia. Enamik kommuniste vabastati.

• Aasta oluline kirjandussündmus oli August Gailiti romaani "Ekke Moor" ilmumine.