Toomas Leius

Willem Maris ja Toomas Leius (p.) (1959)

Toomas Leius (28. augustil 1941 Tallinn – 7. veebruar 2025) oli eesti tennisist ja tennisetreener.

Haridus

Ta lõpetas aastal 1959 Tallinna 2. Keskkooli ja aastal 1970 Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuri ja laulmise osakonna. Sporditegemise kõrvalt jõudis ta lõpetada laste muusikakooli klaveri erialal.

Sportlaskarjäär

Tennisetreeninguid alustas ta 1951. aastal Evald Kree juhendamisel. 1954. aastal tuli ta Tallinna noortemeistriks lauatennises, lisaks oli ta hiljem linna noortemeister korv- ja võrkpallis, mängis ka käsipalli. Seejärel loobus Leius siiski tennise kasuks. Kümmekond aastat oli tema põhiline partner treeningutel ja võistlustel Jaak Parmas.

Ta võitis 1959 Wimbledoni noorteturniiri, võites finaalis 6:2, 6:4 brasiillase Ronnie Barnesi. Aastatel 1970 ja 1971 võitis ta Euroopa meistrivõistluste pronksmedali ja 1970 paarismängus hõbemedali. Aastal 1970 tuli ta ka üliõpilaste maailmameistriks segapaarismängus. Suure slämmi turniiridel jõudis ta Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel 1965. aastal üksikmängus veerandfinaali (vastaseks lõuna-aafriklane Cliff Drysdale), kuid "poliitilistel põhjustel" ta seda kohtumist mängida siiski ei saanud (ametlikult teatati põhjuseks jalavigastus). Kuna NSV Liit boikoteeris neil aegadel rahvusvahelisel spordiareenil Lõuna-Aafrika Vabariiki, ei olnud NSV Liidu sportlastel lubatud võistelda LAV tennisistidega. Samal võistlusel jõudis Leius segapaarismängus 1971. aastal finaali, olles esimese eestlasena suure slämmi turniiride finaalis. Finaalis kaotati koduväljaku eelist omanud Prantsusmaa paarile, Leiuse partner oli inglanna Winnie Shaw.

Ta võitis 1959–1970 mitmeid maailma ja Euroopa tipptennisiste ning rahvusvahelisi turniire. Rahvusvahelistel turniiride parima tulemuse üksikmängus sai ta (Estonian Blond, nagu teda välisajakirjanduses kutsuti), kirja 1964. aastal Queens Clubi muruväljaku turniiril Inglismaal. Pääsedes sellel maailma tennise ühel legendaarsemal turniiril finaali, alistas Leius eelnevalt teiste seas ka kunagise maailma esinumbri, mehhiklase Rafael Osuna. Finaalis andis eestlane lahingu veel teiselegi maailma esireketi staatust nautinud mängijale, austraallasele Roy Emersonile.

Aastal 1969 mängis Toomas Leius Aucklandi turniiri veerandfinaalis viis setti Rod Laveriga (3:6, 6:4, 6:4, 3:6, 5:7), kes samal aastal võitis kõik suure slämmi turniirid.

Meistersportlaseks sai Leius oma vanuse kohta erakordse saavutuse eest: võitis 1957. aastal 16-aastaselt täiskasvanute seas NSV Liidu meistrivõistlustel pronksmedali. NSV Liidu teenelise meistersportlase nimetuse pälvis ta 1963. aastal. Samal aastal oli Leius näidanud suurepärast mängu, võites NSV Liidu rahvaste spartakiaadilt neli kuldmedalit (nii üksik-, paaris- ja segapaarismängus kui ka võiduka Eesti koondise koosseisus). NSV Liidu meistrivõistlustelt võitis ta aastatel 1963–1968 10 kuldmedalit (4 korda üksik- ja 6 korda paarismängudes) ning kokku 30 medalit. Aastatel 1965–1973 tuli Leius 6 korda üksik- ja 11 korda paarismängudes spordiühing Dünamo üleliiduliseks meistriks. NSV Liidu koondise ridades mängis Leius aastatel 1958–1973, pidades muuhulgas kokku 46 matši NSV Liidu Davis Cupi koondises.

Toomas Leius tuli 23 korda Eesti NSV meistriks (9 korda üksik-, 6 korda meespaaris- ja 8 korda segapaarismängus) ning lisaks saanud aastatel 1957–1992 7 hõbedat ja 4 pronksi. Aastatel 1961, 1963 ja 1965 valiti ta Eesti NSV parimaks sportlaseks. Eesti NSV koondises mängis 75 korral.

Hiljem võistles ta edukalt rahvusvahelistel veteranide turniiridel.

Abikaasa tapmine ja vangistus

13. mail 1974 kägistas ta oma teise abikaasa Ene Leiuse, kuna naine oli ähvardanud lahutamisega. Toonane kohus käsitles seda kui armukadeduse ajendil toimunud tahtlikku tapmist. 29. augustil 1974. aastal karistati Leiust Tallinna linna Lenini rajooni rahvakohtu (kohtunik Poigo Nuuma) poolt 8-aastase vabadusekaotusega tugevdatud režiimiga parandusliku töö koloonias. Pärast süüdimõistva otsuse jõustumist (ENSV Ülemkohtus 30. 09.) alustati Eesti NSV ajakirjanduses ka Leiuse kui sportlase kritiseerimise ja tema sportlike saavutuste pisendamisega. On andmeid, et ta rajas karistuse kandmise ajal Rummu vangla territooriumile tenniseväljaku. Leius vabanes vanglast hea käitumise tõttu ennetähtaegselt, viie aasta pärast.

Tennisetreeneri ja -tegelasena

Pärast vabanemist töötas tennisetreenerina Usbeki NSVs, Gruusia NSVs, Soomes ja Saksamaal. Sai Gruusia NSV teenelise treeneri aunimetuse.

Aastal 1997 tuli ta Eestisse tagasi ja töötas Kadrioru Tennisekeskuses treenerina. Oli Federation Cupil osaleva Eesti naiskonna treener. Ta on olnud ka Maret Ani treener.

Tunnustus

Isiklikku

Ta oli aastatel 1964–1971 abielus iluvõimlemistreeneri ja spordipedagoogi Anneliis-Mall Leiusega. Seejärel oli tema abikaasa Ene Leius (Visnapuu). Tal on neli last.

1969. aastal mõisteti ta süüdi ENSV Krk § 204 järgi, kuid karistuse kandmise asemel lubati ta SÜ ''Dünamo'' käendusele.

Tennisemaailma tippu jõudes võinuks Leius NSV Liidust põgeneda ning profileeri siirduda, kuid kartes, et võimud hakkavad tema lähedasi taga kiusama, loobus ta pakkumisest.