1938

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2026) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

1938. aasta (MCMXXXVIII) oli 20. sajandi 38. aasta.

Sündmused maailmas

Detsember

• 23. detsember – Lõuna-Ameerika kalurid püüdsid elusoleva latimeeria, kes arvati pikka aega olevat väljasurnud.

Sündmused Eestis

• 1. jaanuar – hakkas kehtima uus Eesti Vabariigi põhiseadus (1938. aasta põhiseadus).
• 3. jaanuar – Tartus avati uus turuhoone.
• 6. jaanuar – Tallinnas Mustamäe nõlval toimusid Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna Osakonna (ÜENÜTO) eestvõttel esimesed väravasõidu (slaalomi) võistlused Eestis. Võistlusel osales 22 suusatajat ja võitis A. Pillak.
• 7. jaanuar – olümpiavõitja Kristjan Palusalu sai maadlustreeningul raskelt vigastada: Osvald Froomani vastu ristvöövõtet kasutades nihestas ta õlaliigest.
• 7. jaanuar – lõppes Hastingsi maleturniir, kus Paul Keres sai 6,5 punktiga teise koha.
• 18. jaanuar – Eesti lahkus rahanappuse ja huvi puudumise pärast siinses uisuspordis Rahvusvahelisest Uisuliidust.
• 25. jaanuar – Tallinnast algas järjekordne Monte Carlo tähesõit; osales neli autot.
• 30. jaanuar – Berliini olümpiamängudel poksis hõbemedali saanud Nikolai Stepulov pidas oma viimase matši harrastussportlasena.
• 6. veebruar – Eesti suusapäevad: Nõmmel, Tartus ja Narvas toimus muu hulgas esimest korda 4 × 10 km teatesuusatamine.
• 6. veebruar – Helsingis lõppesid Põhjamaade lahtised meistrivõistlused tennises, kus eestlane Veera Nõmmik osales naiste üksikmängu finaalis.
• 7. veebruar – Rootsis Örebros toimus rahvusvaheline poksiturniir, kus Martin Linnamägi ja Harald Freimuth said esikoha.
• 8. veebruar – Peipsil tapsid punaväelased Eesti piirivalvurid Artur Pungas ja Voldemar Kaio.
• 13. veebruar – majandusminister Karl Selter avas Tartu turuhoone.
• 15. veebruar – Nõukogude ohvitserid Vladimir Umisevski ja Nikolai Gurjev põgenesid lennukil Eestisse.
• 16. veebruar – riigihoidja Konstantin Päts võttis vastu Leedu haridusministri Juozas Tonkunase.
• 17. veebruar – Eestis toimus esimene jäähoki maavõistlus, kus Eesti võitis Soomet 2:1.
• 22. veebruar – Eesti Vabariigi 20. aastapäeva vastuvõtt, kus Johan Laidoner autasustas 19 Eesti laskesportlast kuldkäekellaga.
• 23. veebruar – kodutütred kinkisid riigihoidja Konstantin Pätsile endi valmistatud vaiba Oru lossi kaunistamiseks.
• 15. märts – Eesti-Soome maavõistlustel Kreeka-Rooma maadluses vigastas Kristjan Palusalu teist korda õlga ja ühtlasi lõppes sellega tema sportlaskarjäär.
• 21. märts – Tallinnas Ülemiste järvel lõppesid Euroopa meistrivõistlused jääpurjetamises. Mõlemad põhiklassi võitjad (Etienne Gahlnbäck ja Erik Holst) olid Eestist.
• 1. aprill – tegevust alustas Loodushoiu ja Turismi Instituut, instituudi direktoriks sai Peeter Päts.
• 3. aprill – Tallinnas peeti 7. üleriiklik kaupmeeste kongress.
• 5. aprill – Leopold Johanson ja Erich Joonas kaklesid Tallinna Rahvamajas.
• 6. aprill – riigihoidja Konstantin Päts tutvus ümberehitustöödega Riiginõukogu hoones (endine Seltskondlik Maja).
• 6. aprill – Tallinnas toimus Eesti-Soome lauatennise maavõistlus, mille Eesti võitis 5:0.
• 7. aprill – algasid Riigivolikogu ja Riiginõukogu I koosseisu volitused.
• 9. aprill – valiti omavalitsuste esinduskogude esindajate kogu liikmed.
• 13. aprill – anti välja Seaduste Kogu I köide.
• 19. aprill – riigihoidja Konstantin Päts andis enne I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu kokkutulekut dekreedina mitmed olulised seadused: "Linnaseadus", "Maaomavalitsuste seadus", "Trükiseadus", "Koosolekute seadus", "Ühingute ja nende liitude seadus".
• 21. aprill – algas I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu 1. istungjärk.
• 21. aprill – riigihoidja Konstantin Päts asus täitma Eesti Vabariigi presidendi ülesandeid.
• 21. aprill – Konstantin Pätsi viienda valitsuse liikmed esitasid riigihoidjale lahkumispalve.
• 24. aprill – Konstantin Päts valiti Eesti Vabariigi presidendiks ja astus ametisse.
• 24. aprill – Liisa Sikut istutas koos poeg Vello Sikutiga Kahkva vallas Konstantin Pätsi auks 64 tamme.
• 27. aprill – Tallinnas lõppesid neli päeva väldanud Euroopa meistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses.
• 29. aprill – Eesti Lambakasvatajate Selts nimetas Eesti õuekoera tõu Muriks ja karjakoera tõu Krantsiks.
• 30. aprill – Eestisse saabus NMKÜ Maailmaliidu president John R. Mott.
• 1. mai – 14 senist alevit Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani nimetati ümber linnadeks.
• 4. mai – president Konstantin Päts tegi Kaarel Eenpalule ettepaneku koostada Vabariigi Valitsus.
• 5. mai – vene kirjanik Ivan Bunin saabus Tartusse.
• 6. mai – president Konstantin Päts kuulutas välja amnestiaseaduse.
• 7. mai – amnestiaseaduse alusel vabanesid kõik poliitilised vangid.
• 9. mai – Kaarel Eenpalu valitsus astus ametisse.
• 15. mai – president Konstantin Päts avas Kadrioru staadioni.
• 15. mai – Tahkuranna vallavolikogu istutas Konstantin Pätsi auks vallamaja aeda tamme.
• 15. mai – president Konstantin Päts avas Tallinnas Kadrioru staadioni uue betoontribüüni. Kohe pärast avamist toimus Eesti jalgpallikoondise ja Strasbourg Racing Clubi vahel matš, mis jäi 1:1 viiki.
• 21. mai – Ferdinand Linnus promoveerus filosoofiadoktoriks (dr. phil.) etnograafia alal.
• 21. mai – haridusminister Aleksander Jaakson andis kätte Eesti Raamatufondi 1938. aasta auhinnad.
• 21. mai – president Konstantin Päts võttis vastu Eesti Teaduste Akadeemia liikmed.
• 24. mai – peaminister Kaarel Eenpalu avaldas Riigivolikogus ja Riiginõukogus oma valitsuse programmi.
• 24. mai – linnapead ja maavanemad andsid siseministrile ametivande.
• 24. mai – toimus Loodushoiu Nõukogu esimene koosolek.
• 25. mai – sisekaitseülema ülesanded pandi siseminister Richard Veermaa peale.
• 25. mai – Paides istutati Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri auks tammed.
• 27. mai – Karl Terras valiti tagasi Eesti Spordi Keskliidu esimeheks.
• 31. mai – Pärnu jõkke lasti 9000 Konstantin Pätsi nimelist lõhemaimu.
• Mais ilmus luulekogumik "Arbujad".
• 31. mai – Oslos toimus Eesti-Norra jalgpallimaavõistlus, mille Eesti kaotas 0:1.
• 1. juuni – president Konstantin Päts andis kodanliku õhukaitse üldkava.
• 2. juuni – Briti saadik Charles William Orde esitas oma volitused president Konstantin Pätsile.
• 2. juuni – Kose-Lükatil avati Konstantin Pätsi nimeline Eesti Punase Risti vabaõhukool.
• 8. juuni – äsja loodud Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikoolis algasid vastuvõtukatsed.
• 12. juuni – pandi nurgakivi Paju lahingu mälestussambale.
• 13. juuni – Viinis toimunud rahvusvahelise lauljate konkursi võitis Tiit Kuusik.
• 17. juuni – I Riigivolikogu ja I Riiginõukogu liikmed külastasid Virumaa suurtööstusi ja president Konstantin Pätsi Oru lossis.
• 23.–25. juuni – toimus XI üldlaulupidu.
• 17. juuli – Abja-Paluojal peetud rahvakoosolek taotles aleviku linnaks muutmist.
• 1. august – asutati Harku Tööpõlgurite Töölaager.
• 3. august – president Konstantin Päts külastas Peresaare uudisasundust.
• 6. august – esimesed tööpõlgurid saadeti Harku Tööpõlgurite Töölaagrisse.
• 7. august – president Konstantin Päts avas Väänal Tallinna linna Laste Suvekodu.
• 8. august – Leni Riefenstahl saabus Tallinna.
• 20. august – Soome rahaminister Väinö Tanner saabus Eestisse.
• 25. august – Kehras avati sulfaattselluloositehas.
• 28. august – president Konstantin Päts külastas Hiiumaad.
• 18. september – avati August Weizenbergi mälestussammas Kanepis.
• 19. september – president Konstantin Päts asus oma uutesse tööruumidesse Kadrioru administratiivhoones.
• 21. september – president Konstantin Päts jättis jumalaga Riigikantselei ametkonnaga.
• 24. september – Eesti sõjalaevad Kalev, Lembit ja Laine saabusid visiidile Helsingisse.
• 25. september – Väike-Maarjas avati Jakob Liivi monument.
• 25. september – president Konstantin Päts külastas Aegviidu turismikodu.
• 3. oktoober – president Konstantin Päts nimetas Tartu Ülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi juhatajaks August Traksmaa ja Tallinna Tehnikaülikooli Riigikaitselise Õpetuse Instituudi juhatajaks Mart Tuiski.
• 3. oktoober – asutati Tartu Vabatahtliku Kodanliku Õhukaitse Ühing.
• 7. oktoober – Eestisse saabus male suurmeister Salo Flohr.
• 8. oktoober – president Konstantin Päts kirjutas alla valdade reformi otsusele, mis jõustus 1. aprillil 1939.
• 11. oktoober – algas Riigivolikogu ja Riiginõukogu II istungjärk
• 12. oktoober – esimene õppelennuk PTO-4 võeti Õhukaitse teenistusse.
• 15.–16. oktoober – Tartus toimus 1. Eesti arhivaaride päev.
• 22. oktoober – Tartus avati Eesti Teaduste Akadeemia.
• 3. november – Läti saadik Vilis Šumans esitas oma volitused Eesti presidendile Konstantin Pätsile.
• 6. november – president Konstantin Päts avas Pärnu Suursilla.
• 27. november – Paul Keres võitis Amsterdamis toimunud AVRO maleturniiri.

Kirjandus

• 30. september – Eesti romaanivõistlusel sai esikoha Karl Ristikivi romaan "Tuli ja raud".

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1938

• 2. jaanuar – Hans Herbjørnsrud, norra kirjanik
• 10. veebruar – Georgi Vainer, vene kirjanik, stsenarist ja ajakirjanik
• 18. veebruar – Elke Erb, saksa luuletaja ja tõlkija
• 25. veebruar – Viktor Kossitškin, vene kiiruisutaja
• 22. märts – Rein Etruk, Eesti maletaja
• 12. mai – Andrei Amalrik, Vene ajaloolane, publitsist ja dissident
• 20. mai – Veit Heiduschka, austria produtsent
• 6. juuni – Luís, Brasiilia keiserliku perekonna pea
• 7. august – Giorgetto Giugiaro, itaalia autodisainer
• 9. august – Otto Rehhagel, saksa jalgpallur ja treener
• 26. august – Marcello Gandini, itaalia autodisainer
• 22. september – Dean Reed, USA laulja ja näitleja
• 24. oktoober – Venedikt Jerofejev, vene kirjanik
• 19. november – Vello Kattai, Eesti mäeinsener ja geoloog
• 19. november – Vello Simm, Eesti laskur
• 19. november – Ted Turner, USA meediaärimees
• 24. november – Hando Runnel, eesti luuletaja ja kirjastaja
• 16. detsember – Liv Ullmann, norra näitleja
• 21. detsember – Andris Kolbergs, läti kirjanik ja filmistsenarist
• 29. detsember – Jon Voight, USA näitleja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1938

• 17. jaanuar – Jakob Liiv, eesti kirjanik
• 20. jaanuar – Émile Cohl, Prantsusmaa kunstnik
• 15. veebruar – Oskar Plaks, Eesti sõjaväelane
• 1. märts – Gabriele d'Annunzio, itaalia kirjanik
• 3. aprill – Otto Teppan, Kuremaa vallasekretär
• 7. aprill – Johan Kiris, A. Le Coqi direktor
• 12. aprill – Fjodor Šaljapin, vene ooperilaulja
• 28. aprill – Eduard Virgo, Eesti diplomaat
• 28. aprill – Aleksander Torn, Rakvere postkontori ülem
• 1. mai – Julius Pahlberg, Tartumaa telefonivõrgu ülem
• 7. mai – Anatoli Podtšekajev, vene arhitekt
• 9. mai – Juhan Valtmäe, Albu vallavanem
• 10. mai – Mari Laidoner, Johan Laidoneri ema
• 20. mai – Wilhelm Kentmann, baltisaksa usuteadlane
• 1. juuni – Rafael Haarla, soome äritegelane
• 2. juuni – Carl Pedraudse, eesti äritegelane
• 15. juuni – Ernst Ludwig Kirchner, saksa maalikunstnik
• 4. august – Marina Tiisik, eesti laulja
• 5. august – Ernst Kieckers, saksa keeleteadlane
• 7. august – Konstantin Stanislavski, vene lavastaja
• 17. september – Eduard Sillaots, eesti arhitekt
• 17. september – Vladimir Bulgakov, eesti hambaarst
• 27. september – Alviine Pedriks, Eesti ajaloo kõige paksem naine
• 14. oktoober – Ferdinand Gustav Adoff, eesti ehitusinsener
• 10. november – Mustafa Kemal Atatürk, Türgi Vabariigi esimene president
• 25. detsember – Karel Čapek, Tšehhi kirjanik

Nobeli auhinnad

• füüsika – Enrico Fermi
• keemia – Richard Kuhn
• meditsiin – Corneille Jean François Heymans
• kirjandus – Pearl S. Buck
• rahu – Office International Nansen pour les Réfugiés (Genf)

Vaata ka

• Riigipeade loend 1938

Viited

Välislingid

• Eesti Kroonika 1938