Paide

 See artikkel räägib asulast; omavalitsusüksuse kohta vaata artiklit Paide linn (haldusüksus).
Paide
Paide keskväljak, taustal Paide kirik
Pindala: 8,1 km² (2025) Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 8073 (1.01.2024) Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 5861 Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 58° 53′ N, 25° 34′ E
Paide (Eesti)
Paide

Paide on linn Kesk-Eestis, Järva maakonna ja Paide linna nimelise omavalitsusüksuse keskus.

2019. aasta alguse seisuga elas linnas 7905 inimest. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paide elanikest eestlasi 90,1%, venelasi 5,3%, ukrainlasi 1,2% ja soomlasi 1,2%.

Asulakohta on kirjalikes allikates esmamainitud 1265. aastal. Paide sai linnaõigused 1291. aastal.

Alates 2013. aastast toimub Paides iga-aastane Arvamusfestival.

Nimi

Paide ordulinnuse peatorn Pikk Hermann ehk Paide Vallitorn, praegune Ajakeskus Wittenstein

Paide linnuse ja linna algne nimi oli Wittenstein (alamsaksa keeles 'valge kivi'; kasutati ka rootsikeelset nimekuju Wittensten). Nimi pärines ordulinnuse ehitamiseks kasutatud paekivilt. Ülemsaksakeelne Weissenstein tuli kasutusele 17. sajandil. Paul Johanseni andmeil kasutati Paide kohta ka ladinakeelset nimetust Albus lapis, mis tähendab valget kivi.

Linna eestikeelset nime on mainitud esimest korda 1564. aastal Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi sõlmitud vaherahulepingus, kus linna ja linnuse nimi on kirjapildis Paida. 1637. aasta Heinrich Stahli sõnastikus on linna nimena antud Paid. 18. sajandi esimesel veerandil koostatud Salomo Heinrich Vestringi sõnaraamatus on kasutatud nime Paide. Anton thor Helle 1732. aastal ilmunud eesti keele grammatikas on kasutatud samuti nime Paide. 19. sajandi kirikudokumentides on kasutatud nii Paide kui ka Paede nimekuju. Tõenäoliselt tuleneb ka linna eestikeelne nimi paekivist.

Diplomaat ja kirjanik Guillebert de Lannoy, kes reisis 1413. aastal Vana-Liivimaal, kasutas oma kirjutistes Paide kohta nime Wislen. Poola allikates kasutati varem ajaloos ka nime Biały Kamien, s.t. poola keeles "Valge Kivi". Kuni 20. sajandi alguseni kasutati vene keeles saksakeelset nime Wittenstein, varasemas ajaloos mõnikord ka tõlgitud nimekuju Белый город (s.t. "Valge linn(us)").

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Paide ajalugu
Keskajast pärit kujundusega Paide linna vapp (asub Paide Püha Risti kiriku seinal)

Paidet on esimest korda kirjalikes allikates mainitud seoses 1265. aastaga, mil Saksa ordu Liivimaa maameistri Konrad von Manderni ametiajal hakati sinna ordulinnust rajama. 30. septembril 1291 sai Paide ordumeister Haltilt linnaõigused. Paidest kujunes ordu tähtsaimad sõjalisi tugipunkte. Paide oli Järva foogtkonna ja lühikest aega ka Paide komtuurkonna keskus.

Jüriöö ülestõusu ajal 4. mail 1343 hukati Paide ordulinnuses eestlaste saadikud.

Pärast Paide vallutamist (1573) käskis Moskva tsaar Ivan Julm kõik linna kaitsjad tappa ja Rootsi garnisoni juhid elusalt praadida

Liivi sõja (1558-1583) ajal sai Paide sõjategevuses tugevasti kannatada. Eesti aladele sissetunginud Moskva tsaari Ivan Julma väed piirasid Paidet 1558 aastal ja taas septembris 1560 aastal viie nädala jooksul. Rootsi väed piirasid Paidet 1562 sügisel ja sundisid linnuse asevalitseja Johann Grolli kapituleeruma. Aastatel 1570–1571 piirasid seitsme kuu jooksul linna taas Moskva väed, kuid selle vallutamisega hakkama ei saanud. Aastal 1573 piirasid ja vallutasid Moskva väed tsaar Ivan Julma juhtimisel Paide. Tapeti peaaegu kõik linnaelanikud ja linnuses viibinud isikud. Rootsi väed Göran Boije, Johann von Koskulli ja Caspar von Tiesenhauseni juhtimisel vallutasid 1581 Paide tagasi.

Pljussa vaherahuga (1583) tunnistas Moskva tsaar teiste vaidlusaluste alade hulgas ka Järvamaa ja Paide linna kuulumist Rootsi kuningriigile ning Ivan Julma väed olid sunnitud kogu Eesti alalt lahkuma. Poola-Rootsi sõja (1600–1611) esimesel aastal, sügisel 1600 oli Paides hertsog Karli (hilisema Rootsi kuninga Karl IX) peakorter. 1602 piirasid Paidet Poola väed. Linn ja linnus said neis sõdades rängalt kannatada, Paide kaotas oma tähtsuse sõjalise tugipunktina ja eemaldati 1636. aastal Rootsi kuningriigi kindluste nimistust. Linnusevaremed ja neid ümbritsev linn annetati Mäo mõisnikule Lennart Torstensonile ning Paide kaotas senised linnaõigused.

Põhjasõja ajal 1703. aastal põletasid tsaar Peeter I väed Paide maha. Kogu Eesti ala läks 1710. aastaks Vene tsaaririigi valdusse, samal ajal anti Paide linnus ja selle ümbruskonna maad taas Mäo mõisale.

Paide sai oma linnaõigused tagasi 1783. aastal seoses Katariina II algatatud haldusreformiga. Paidest sai Järva kreisi keskus. Kreisilinnana arenes Paide tüüpiliseks väikeseks provintsilinnaks.

1900. aastal avati Paide-Türi kitsarööpmeline raudtee (valmis koos Tallinna–Viljandi raudteeliini ehitusega).

1912. aastal avati Paides tuletikuvabrik Baltika.

Esimese maailmasõja ajal 1918. aasta veebruaris asus Paides 4. Eesti jalaväepolgu III pataljon ja pataljonikomandör Jaan Maide oli Paide komandant, Paides 23. veebruaril võimu enamlastelt ülevõtmise ajal. Õöl vastu 24. veebruari vangistati Paides kohalike tegelaste ja 4. Eesti jalaväepolgu sõjaväelaste poolt enamlaste juhtivtegelased ja III pataljoni kaitse all kuulutati Paides välja iseseisev Eesti Vabariik ja rahvakogunemisel Turuplatsil loeti ette Eesti iseseisvuse manifest.

Vabadussõja alguses moodustati 18. detsembril 1918 Paides Järvamaa kaitsepataljon.

1918. aasta novembris loodi Paide Poeglaste Reaalgümnaasium.

1920. aastatel rajati Pärnu tänava äärde aedlinliku ilmega elamurajoon. Ehituskrunte jagati ka Laia ja Lembitu tänava äärde. 1920. aastal rajati keskväljaku äärde kivist raekoda, millele lisati 1925. aastal ka teine korrus. 1926. aastal võeti vastu otsus rajada Paidesse rahvamaja, mälestamaks Vabadussõjas hukkunud Järvamaalt pärit sõdureid. Hoonele pani 1927. aastal nurgakivi riigivanem Jaan Teemant. Paide rahvamaja avati 1929. aasta 3. veebruaril.

1939. aastal valmis uus funktsionalistlikus stiilis jaamahoone (projekteeris G. Tumm).

Teises maailmasõjas Paide suuri purustusi ei saanud, kuid taganevad Nõukogude Liidu väed lasid 1941. aastal õhku Vallitorni. Sõjale järgnenud aastakümnetel lammutati suur hulk Paide vanalinna puithooneid, mille asemele rajati plokk- ja paneelmaju.

1982. aastal valmis Paide tehisjärv.

24. veebruaril 1990 heisati Paide raekojal alaliselt Eesti lipp. Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega samal 1991. aastal tähistati Paide linna 700. aastapäeva.

2013. aastast toimub Paides arvamusfestival.

Paide linn asulana oli enne 2017. aasta haldusreformi ühtlasi omaette haldusüksus. 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste järel liideti ta senise Paide valla ja Roosna-Alliku vallaga. Moodustatud haldusüksus hakkas kandma nime Paide linn.

Majandus

Töötleva tööstuse alal Paide linnas registreeritud ettevõtete (üle 20 töötaja) müügitulu oli 2025. aastal umbes 130 miljonit eurot. Tähtsaim oli siis toiduainetööstus – 85%. Suurim ettevõte on Eesti Pagar, kus oli 380 töötajat ja müügitulu 106,8 miljonit eurot. Paide Masinatehase (PMT) müügitulu oli 2025. aastal 15,4 miljonit eurot. 2023 aastal valmis Paides E-Piim Tootmise moodne juustutehas, 2024 aastal valmistati 25,7 tuhat t juustu.

Haridus

Paides asub neli üldhariduskooli: Paide Hillar Hanssoo Põhikool, Paide Hammerbecki Põhikool, Paide Gümnaasium ja Paide Täiskasvanute Keskkool. Kutseharidust pakub Järvamaa Kutsehariduskeskus. Linnas töötab ka kaks lasteaeda.

Sport

Paide Linnameeskond mängib jalgpalli Eesti Premium liigas. Tegutseb ka Paide Linnameeskond II.

Tervishoid

Paides asub Järvamaa Haigla. Linnas tegutseb mitu perearsti ja hambaarsti, samuti asub Paides mitu apteeki.

Rahvastik

Rahvaarvu muutumine
Aasta Rahvaarv
1783 440
1860 1728
1871 1718
1881 2000
1897 2507
1922 2980
1934 3285
1941 3718
1959 5834
1970 7911
1979 9641
1989 10 849
1.01.2006 9300
1.01.2007 9190
1.01.2009 8850
1.01.2010 8790

2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli Paide elanikest eestlasi 90,1%, venelasi 5,3%, ukrainlasi 1,2% ja soomlasi 1,2%.

Paide elanikkonna rahvuslik koosseis aastatel 1970–2011
Rahvus 1970 1979 1989 2000 2011
arv % arv % arv % arv % arv %
eestlased 6774 85,63 8363 86,74 9411 86,75 8683 90,05 7602 92,39
venelased 560 7,08 806 8,36 926 8,54 512 5,31 359 4,36
ukrainlased 47 0,59 85 0,88 156 1,44 120 1,24 87 1,06
soomlased 153 1,93 158 1,64 152 1,40 115 1,19 60 0,73
valgevenelased 27 0,34 35 0,36 50 0,46 20 0,21 15 0,18
leedulased 8 0,10 9 0,09 9 0,08 7 0,07 5 0,06
poolakad ... ... 25 0,26 15 0,14 20 0,21 16 0,19
tatarlased ... ... 5 0,06 3 0,03 4 0,04 2 0,02
lätlased 9 0,11 20 0,21 8 0,07 3 0,03 2 0,02
sakslased ... ... 67 0,69 41 0,38 24 0,25 18 0,22
juudid 4 0,05 1 0,01 2 0,02 3 0,03 1 0,01
muud 329 4,16 67 0,69 76 0,70 131 1,36 61 0,74
Kokku 7911 100 9641 100 10 849 100 9642 100 8228 100

Paidest pärit tuntud isikuid

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Haldus- ja asustusjaotus. Vaadatud 5.01.2025.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 1.09.2024.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 5.01.2025.
  4. 1 2 3 Rainer Eidemiller. ""Paide linna nimed"". Originaali arhiivikoopia seisuga 19. märts 2022. Vaadatud 12. juunil 2009.
  5. ↑ Rainer Eidemiller. ""Paide linnakodanikud – kaupmehed ja käsitöölised, suur- ja väikegildid"". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2010. Vaadatud 11. juunil 2009.
  6. ↑ Paul Johansen, Paide linna asutamisest
  7. ↑ "Paide konwerents 4. mail 1343". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. jaanuar 2009. Vaadatud 11. juunil 2009.
  8. ↑ Kuidas sattus Paidesse iseseiswuse manifest. Kirjanik Jaan Lintrop kavatses rünnakut Paide enamlastele. Paides trükitud Iseseisvuse manifest on omaette haruldus., Järva Teataja (1926-1944), nr. 23, 22 veebruar 1938
  9. ↑ Tunni ajaga oli punavõim Paidest kukutatud., Järva Teataja (1926-1944), nr. 24, 25 veebruar 1933
  10. ↑ Eesti Hariduse Infosüsteem, vaadatud 3.05.2021.
  11. ↑ "Perearstid". Originaali arhiivikoopia seisuga 29. juuni 2007. Vaadatud 21. juunil 2009.
  12. ↑ ""Paide linna kujunemine."". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuli 2024. Vaadatud 11. juunil 2009.
  13. 1 2 3 4 5 6 "Kreisilinn Paide elanikud – 19. sajand ja 20. sajandi algus". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. mai 2008. Vaadatud 17. mail 2010.
  14. ↑ "Rahvastik maakondades ja linnades, 1881". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. november 2010. Vaadatud 17. mail 2010.
  15. ↑ "Rahvastik rajoonides ja linnades, 1959". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. november 2010. Vaadatud 17. mail 2010.
  16. ↑ "Rahvastik rajoonides ja linnades, 1970". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. november 2010. Vaadatud 17. mail 2010.
  17. ↑ "Rahvastik rajoonides ja linnades, 1979". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. november 2010. Vaadatud 17. mail 2010.
  18. ↑ "Rahvastik rajoonides ja linnades, 1989". Originaali arhiivikoopia seisuga 14. november 2010. Vaadatud 17. mail 2010.
  19. 1 2 3 4 Rahvastik soo, vanuserühma ja haldusüksuse või asustusüksuse liigi järgi, 1. jaanuar (2000–2017). Statistikaamet, vaadatud 3.03.2021.
  20. ↑ Население районов, городов и поселков городского типа Эстонской ССР : по данным Всесоюзной переписи населения на 15 января 1970 года. Таллинн, 1972.
  21. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 27
  22. ↑ Eesti Vabariigi maakondade, linnade ja alevite rahvastik. 1. osa, Rahvaarv rahvuse, perekonnaseisu, hariduse ja elatusallikate järgi : 1989. a. rahvaloenduse andmed : statistikakogumik. Tallinn, 1990, lk. 32
  23. ↑ "Päring Statistikaameti andmebaasist". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. oktoober 2013. Vaadatud 12. mail 2013.
  24. ↑ "Päring Statistikaameti andmebaasist". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. juuni 2020. Vaadatud 12. mail 2013.

Välislingid

 Paide – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus