
Martti Raidal (sündinud 26. veebruaril 1968 Paides) on eesti füüsik ja Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2011).
Lõpetas 1986 Nõo Keskkooli ja 1992 Tartu Ülikooli. Doktorikraadi teoreetiline füüsika alal omandas ta 1995 Helsingi Ülikoolis (väitekiri "Extended electroweak models and their tests in future colliders"). Aastatel 1992–1995 oli abiteadur Helsingi Ülikoolis, 1996–1997 järeldoktor Valencia Ülikoolis ja 1998–1999 Humboldti stipendiaat DESY laboratooriumis Hamburgis, 2000-2001 järeldoktor California Ülikoolis (Riverside), 2001–2002 Marie Curie stipendium CERN-is (Genf).
Aastast 1995 on ta olnud Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadur ja vanemteadur ning alates 2012. aastast juhtivteadur ning juhib ka teaduse tippkeskust Tume Universum (Dark Side of the Iniverse). Aastatel 2012–2017 oli ta Tartu Ülikooli kõrge energia füüsika professor professor.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks täppisteaduste alal valiti ta 2011. aastal. Ta kuulub akadeemia astronoomia ja füüsika osakonda, on alates 2014 akadeemia juhatuse liige. Aastatel 2009–2012 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor. Ta on Eesti TA energeetikanõukogu liige.

Uurimisvaldkond on Higgsi bosoni füüsika, tumeaine otsesed ja kaudsed otsingud, uus füüsika LHCs, kosmilised kiired, kosmiline taustakiirgus, neutriino massid ja leptogenees, mudeliehitus, hajusarvutuse arendamine. Ta on CERNi juures tegutseva Eesti teadlaste rühma juht. Osaletakse kompaktsete müüonite solenoidi (Compact Muon Solenoid, CMS) eksperimendis ja uuritakse peamiselt topkvarke – kõige raskemaid elementaarosakesi. Eksperimendi eesmärgiks on leida uut füüsikat, mida elementaarosakeste standardmudel ei kirjelda. Lisaks on Martti Raidal oluliselt panustanud arendustegevusse hajusarvutuskontseptsioonide grid ja cloud rakendamisel teadusarvutustes ning hajusarvutuse teadusliku infrastruktuuri loomisel Eestis ja Euroopas.
Ta on avaldanud üle 200 teaduspublikatsiooni. Raidal kuulub kaasaja enim viidatud Eesti teadlaste sekka. Tema juhendamisel on kaitstud kaheksa doktoritööd.
Ta on Eesti CERN-i koostöö koordinaator (alates 2004), KBFI teadusnõukogu liige, 2021 kuni 2026 esimees, alates 2026 direktor. Eesti Kosmoseteaduse Komitee liige (alates 2021).