Hando Runnel

Hando Runnel (sündinud 24. novembril 1938 Järvamaal Võhmuta vallas Liutsalu külas Vainu talus) on eesti luuletaja ja kirjastaja, Eesti Teaduste Akadeemia liige (alates 2012).

Elulugu

Hando Runnel on õppinud Jalgsemal, Amblas ja Järva-Jaanis, Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, kuid kõrgkool jäi lõpetamata.^[viide?]

Runnel töötas Loomingu toimetuse publitsistikaosakonnas aastail 1966–1971. Alates 1971. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Aastatel 1992–1993 oli Runnel esimene kutsutud Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, ta oli üks Tartu Ülikooli usuteaduskonna taastajaid 1991. aastal ning aastatel 2004–2008 Tartu Ülikooli kuratooriumi kahe koosseisu liige.

1992. aastal asutas ta kirjastuse Ilmamaa. Runnel on sarja "Eesti mõttelugu" käivitaja ja peatoimetaja 1995. aastast, samuti sarja kümnete köidete koostaja ja saatesõnastaja. Alates 1995. aastast on ilmunud 172 mahukat köidet eesti mõttevara väärtuslikumast osast.

Hando Runnel on Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1969. aastast ning valitud korduvalt selle juhatusse. Aastail 1990–1992 oli ta Eesti Kongressi ja 1991–1992 Põhiseaduse Assamblee liige. Ta on üks Tartu ülikooli Rahvusmõtte auhinna asutajaid 2003. aastal ning auhinnakomisjoni liige. Ta on osalenud ülikooli juures tegutseva Ernst Jaaksoni mälestusfondi stipendiumikomisjoni töös.

5. detsembril 2012 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu Hando Runneli akadeemikuks kirjanduse alal. Ta kuulub akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonda.

Väide, et Runnelist sai Eesti ainus professor (ja hiljem ka ainuke akadeemik), kes pole lõpetanud ühtegi kõrgkooli, ei vasta tõele. 1946. aastal valiti Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmeks Friedebert Tuglas, kel samuti polnud kõrgharidust.^[viide?]

Teosed

• "Maa lapsed" (1965)
• "Laulud tüdrukuga" (1967)
• "Avalikud laulud" (1970)
• "Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk Kurbade kaitseks" (1972)
• "Miks ja miks" (luuleraamat lastele, 1973)
• "Mõru ning mööduja" (1976)
• "Mere ääres, metsa taga" (luuleraamat lastele, 1977)
• "Kodu-käija" (valikkogu, 1978)
• "Punaste õhtute purpur" (1982)
• "Mõtelda on mõnus" (luuleraamat lastele, 1982)
• "Ei hõbedat, kulda" (essee- ja kriitikakogumik, 1984)
• "Juturaamat" (proosaraamat lastele, 1986)
• "Laulud eestiaegsetele meestele" (1988)
• "Mõõk ja peegel" (esseed, 1988)
• "Aja lugu" (laulukava, 1988)
• "Taadi tütar" (luuleraamat lastele, sisaldab laule, 1989)
• "Isamaavajadus" (poliitilise publitsistika valimik, 1991)
• "Oli kevad, oli suvi" (1992)
• "Juhan Luiga ja vene küsimus" (Tartu Ülikooli aulas 8. oktoobril 1993 peetud loengu tekst, 1993)
• "Üle Alpide" (1997)
• "Haruldused" (1998)
• "Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998)
• "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998)
• "Mõistatused" (2000)
• "Omad" (2002)
• "Õpetussõnad" (2003)
• "Maakoore pehmenemine" (2003)
• "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004). Seda teost osteti 2004. aastal 6879 eksemplari, millega see oli läbimüügilt Eesti aasta 13. raamat, sealjuures suurima läbimüügiga eesti ilukirjandusteos.
• "Sinamu" (2005)
• "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006)
• "Armukahi" (2008)
• "Väravahingede kriiksumist kuulnud" (esseekogumik, 2008)
• "Videvik" (2009)
• "Vee peal käimine keelatud". Loomingu Raamatukogu 2011, nr 1-2. ISBN 9789949428786
• "Maakoore pehmenemine" (2013)
• "Hingedeaeg: mõtted ja märkmed" (2016)
• "Mõru ning mööduja" kordustrükk (2023)

Tunnustus

• 1966 – Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Maa lapsed")
• 1983 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Mõ­telda on mõnus")
• 1988 – Eesti NSV teeneline kirjanik
• 1989 – Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind ("Laulud eestiaegsetele meestele")
• 1989 – Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia ("Laulud eestiaegsetele meestele", "Mõõk ja Peegel")
• 1989 – A. H. Tammsaare nimeline kirjanduspreemia ("Laulud eestiaegsetele meestele")
• 1993 – Henrik Visnapuu preemia
• 1993 – Juhan Liivi luuleauhind ("Nii palju")
• 1997 – Riigivapi IV klassi teenetemärk
• 2000 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Mõistatused")
• 2002 – Tartu linna aukodanik ja Tartu Suurtähe kavaler
• 2003 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest
• 2004 – Karl Eduard Söödi lasteluuleauhind ("Suureks saamine", kunstnik Jüri Arrak)
• 2006 – Valgetähe II klassi teenetemärk
• 2006 – Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind
• 2007 – Gustav Suitsu luulepreemia ("Viru veri ei värise")
• 2008 – Rukkiräägu kultuuriauhind
• 2013 – Tartu Ülikooli medal
• 2017 – Iseseisvuse taastamise tänukivi
• 2019 – Rahvusmõtte auhind
• 2020 – Välisministeeriumi teeneterist
• 2022 – Aino Järvesoo Mälestusfondi elutööauhind
• 2023 – Arnold ja Heli Susi nimeline Sõnajulguse missioonipreemia
• 2023 – Juhan Liivi luuleauhind (luuletus “Küünlapäeval”)
• 2024 – Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind (järjepideva ja mõjuka panuse eest eesti keele, kirjanduse ja kultuuri rikastamisse ning kindlustamisse luuletajana ja kirjanduselu korraldajana)
• 2025 – Riigivapi I klassi teenetemärk

Isiklikku

Hando Runneli vanemad olid pärit Võrumaalt. Tema vennapoeg on bioloog Veljo Runnel.^[viide?]

Hando Runneli lapsed on meedia antropoloogia uurija Pille Runnel, ajaloolane Simo Runnel, programmeerija Klaus-Eduard Runnel, veebidisainer Tõnu Runnel, maastikuarhitekt Henn Runnel ja biotehnoloog Toomas Runnel.^[viide?] Hando Runnel on abielus luuletaja Katre Ligiga.^[viide?]

Viited

Kirjandus

• "Hando Runnel: kirjandusnimestik". Koostanud Anu Kehman, eessõna: Reet Krusten. Eesti NSV Kultuuriministeerium ja Eesti NSV Riiklik Laste- ja Noorteraamatukogu, Tallinn 1984, 94 lk
• "Hando Runnel: bibliograafia 1963–2008". Koostanud Sirje Tammoja. Tartu Ülikooli Raamatukogu, Tartu 2008, 320 lk; ISBN 9789985874240
• "Läbi äreva vere". Pühendusteos Hando Runnelile. Koostanud ja toimetanud Mart Orav. HRS, Tartu 1999 ISBN 9985-60-664-7
• "Nii nagu taevas ja maa. 60 aastat Hando Runneli loomingut". Koostanud Mart Jagomägi. Ilmamaa 2023, 376 lk; ISBN 9789985775936

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Hando Runnel

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Hando Runnel

• Indrek Särg "Kirjandus ja konservatiivsus Tartu moodi" Eesti Päevaleht, 30. oktoober 1996
• Ene Mihkelson. "Mis juhtus aastal 1981?" (H. Runneli reageeringust Kivisildniku tekstile "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist") - Postimees, 8. juuli 1996
• Teet Korsten "Hando Runnel: "Praegu on rumalate inimeste esiletükkimise aeg"" Põhjarannik, 20. märts 2007
• Intervjuu Urmas Vadile, Vikerraadio, Inemise Sisu, 24. veebruar 2008
• Maarja Vaino "Runneli monoloogid" Eesti Päevaleht, 22. november 2008
• Hando Runnel "Kui ausad suud sulguvad" Maaleht, 31. detsember 2008
• Rainer Kerge, Hando Runnel: ellujäämine on kogu aeg tähtis Õhtuleht, 23. november 2013
• Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
• Hando Runnel Eesti Teaduste Akadeemia kodulehel
• Janika Kronberg. Mõnest muust ja luulest ka. Looming, jaanuar 2024.