Ambla

Ambla
Ambla vallamaja
Pindala: 3,4 km² (2020) Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 292 (31.12.2021) Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 1250 Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 12′ N, 25° 50′ E
Ambla (Eesti)
Ambla

Ambla on alevik Järvamaal Järva vallas.

Ambla asub Ambla jõe ülemjooksul Pärnu-Rakvere-Sõmeru põhimaantee ääres. Tapa asub 10 km kaugusel kirdes, Lehtse 7 km kaugusel põhjas ja Käravete 4 km kaugusel läänes. Küladest on lähimad põhjas Linnape, kirdes Räsna, kagus Jõgisoo ja lõunas Raka. Muudest paikadest on lähemad edelas Näo, loodes Preedikküla, idas Kuru ja lõunas Kaiemäe.

1991–2017 asus Amblas Ambla valla keskus.

Nime päritolu

Ambla nime seostatakse sageli ladina sõnaga amplus (naissoovorm ampla, mis tähendab suurt ja avarat, kuid ka suurepärast, hiilgavat ja tähtsat. 1270. aasta paiku valmis Ambla kirik, mis on pühitsetud Maarjale ja mille ladinakeelset nime Amplae Mariae tõlgendatakse suure või suursuguse Maarjana. Sellisena vastandub talle sajand hiljem rajatud Väike-Maarja kirik, mis ka väga kaugel ei asu.

Niisugune nimeseletus pole arvatavasti õige. Juba 1253. aastal, tükk aega enne kiriku valmimist kasutati nimekuju Ampele või Ample ja see kõneleb eestipärasuse kasuks. Kõik teisedki samas dokumendis esinevad kohanimed on eesti päritolu, välja arvatud Rakvere kohta kasutatud Weysenberg. Hilisemastki pole Ambla kohta teada ainsatki muud nime. Seega säilis Enn Tarveli hinnangul algupärane eesti kohanimi. Lauri Kettunen konstrueeris kohanime algkujuks Ampula ja tuletas selle kahtlemisi sõnast amb, mis tollal tähendas vibu, või isikunimest Ambo (Ambi).

Rahvaetümoloogia on Ambla nime seostanud nii ambude kui ammumisega. 1939 üles kirjutatud kohanimeseletuse järgi olevat sealkandis vanasti kõige kuulsamad ambude tegijad olnud.

1467. aastast pärineb nimekuju Ampel, 1711. aastast Ampla ja 1782. aastast Ambla. Asula on kuulunud Ambla kirikumõisa, Kuru mõisa ja Raka mõisa alla. Kiriku ümber olid mõisate kõrtsid, mille juurde hakati hiljem ehitama elumaju. 19. sajandi lõpul kujunes Ambla küla kirikualevikuks.

Ambla kirik

Ajaloost

13. sajandil asus Ambla Tallinna–Porkuni ja Paide–Rakvere teeristil. 19. sajandi teisel poolel kujunes ta kihelkonnaaleviks ja sellest sai kohalik majanduskeskus.

Ambla kultuurielule pani aluse pastor Alexander Leopold Paulsen, kes tegutses Amblas aastatel 1830–1876. Pastori eestvõttel asutati Amblas 1867. aastal meeskoor ja 1869. aastal osaleti Tartus I üldlaulupeol.

Ambla vallamaja ehitati 1893. aastal. Sajandivahetusel asutati Amblas karskusselts Sõudja ja puhkpilliorkester. 1904. aastal valmis Tuletõrjeühingu Seltsimaja, kus hakati korraldama heategevuslikke pidusid. Tuntud olid Ambla Laulupäevad. 1909. aastal alustas tööd auru jõul töötav piimakoda ja selle lähedal oli ka toodangu müügiks kauplus. 25. august 1924 avati Ambla Ühispank. Tekkisid kartuliühisus, masinatarvitajate-, turba- ja munamüügiühisus ja muud ühisettevõtted. Amblas tegutses Põhja-Järvamaa Põllumeeste Konvent. 1922. aastal oli alevikus juba 97 elumaja, 1933. aastal 102. Samal ajal tegutses 500 elanikuga alevikus 7 väikest kauplust ja sama palju pisitööstusi, kus värviti ja vanutati riiet, kraasiti villa, pargiti nahka, jahvatati vilja, tehti rauatöid ja valmistati isegi piimapulbrit.

1917., 1922. ja 1927. aastal esitasid Ambla elanikud Järva maavalitsusele palve kuulutada Ambla omavalitsusõigusega aleviks, 1918. aastal Saksa okupatsiooni ajal tegutses Amblas alevivalitsus.

1932.–1933. aastal tegutses Amblas turg.

13. septembril 1945 sai Ambla alevik linna tüüpi aleviks. 1979. aasta seadlusega kujundati Ambla alev ümber Ambla alevikuks.

1929. aasta Postimees Amblast

7. mai 1929. aastal ilmus Postimehes artikkel pealkirjaga "Kultuuriline ja jõukas Ambla. Kuulus minewik ja edukas olevik"

Ambla kihelkonnal on kulturilise elu arendamisel tahtis minewik, sest juba 18. sajandil tegutsesid siin mitmesugused kultuurilised elu awaldused. Nii on üks esimesi Järwamaa koolimaju Amblas, nimelt „Jootma" kool, mis warsti 110 aastase tegewuse peale võib tagasi waadata. Ambla wallakoolide eest oli erilise hoolega walwel kirikuõpetaja Paulsen, kes seal elas 1830. a. kuni 1876. a. Esimene Ambla laulukoor on asutatud sama kirikuõpetaja poolt 1867. aastal, missugune koor ka osa wõttis esimesest Eesti laulupeost.

Umbes 55 aaStat tagasi tekkisid siin esimesed Eesti seltskondlised organisatsioonid. Köster Raudkeppi eestwõttel kutsuti siin ellu 1872. aastal Aleksandri kooli abikomitee, ning tänawu 30 aastat tagasi pandi siin alus esimesele Järwamaa põllumeeste Seltsile. Kuna koolielu arenemises sel ajal mitmesuguseid takistusi tehti, siis püüdis siin just paremusi luua Eesti Noorsoo Kaswatuse Seltsi Ambla osakond, kelle liikmeks juba asutamise koosolekul astusid ligi 100 inimest. See seadis kohe oma eesmärgiks eestikeelse kooli asutamise. Kuidagi saadi 600 rubla kokku, millega 1907. a. Ambla emakeelne kõrgem algkool 2 õpetajaga tegewust alustas, mis EeSti iseseiswuse algpäewil ühisgümnaasiumiks ümber muudeti. Nagu algkooli, nii oli ka esimese kihelkonnakooli asutajaks Ambla kihelkond aastal 1874, missugune tegutses Ambla alewis.

Eesti iseseiswuse algpäewil wõis Ambla elu arenemises erilist tõusu ajajärku märgata. Terwe hulk seltskondlisi organisatsioone tegutses erilise edukusega, missugustest praegu ka üks wanemaid on 1881. a. asutatud Ambla tuletõrje ühing, kus J. Snurnow ja J. Duglas kuni siia ajani ühes on löönud, mille eest neile hiljuti annetati kõrgemad hoolsusemärgid. Juba mõnda aastat teotseb eriti edukalt ka Ambla ühispank, miS järjekindlalt edenemist näitab. Panga tegewus on kodanikkude poolt leidnud wäärilist hindamist ja usaldust. Põllumajandusliselt wõib Ambla kihelkonda kõige jõukamaks Järwamaa kihelkonnaks nimetada. Kõige suurem Järwamaa ühispiimatalituS on Amblas, mis näitab, et suurt rõhku paneb siinne ümbrus just karjapidamisele.

1932. aastal kirjutas Postimees nii:

„Ambla piimapulbritööstus seisab. Möödunud aastal asutati Amblasse piimapulbritööstus, et varustada Tallinnas asuvat suuremat maiusainetetööstust. Kuigi see tööstus senise tegevuse puhul varemaltki tegevust katkestanud, on suudetud kaasa aidata siiski kohalikus ühispiimatalituses kooritud piima otstarbekohasemale kasutamisele ja sellega põllupidajaile täispiima eest saadava hinna suurendamisele. Nüüd on aga see piimapulbritööstus täielikult seisma jäänud ja nimelt maiusainetemaksu maksmapanemise tõttu, mis maiusainete tarvitamist ja seega ka piimapulbri kasutamist tunduvalt vähendanud.“

Pilte

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 26.02.2024.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator. Vaadatud 9.06.2014.
  4. ↑ Eesti kohanimeraamat, kaart 14
  5. 1 2 3 4 5 Eesti kohanimeraamat, lk. 40-41
  6. ↑ "Postimees 1934". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. juuni 2007. Vaadatud 2. septembril 2009.
  7. ↑ Ambla tahab alevi nime. Rahvaleht, 26. mai 1927, nr. 61, lk. 3.

Välislingid