Alevik

Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.

Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena kiriku ümber või töölisasulatena raudteejaama või vabriku ümber.

Eesti

See artikkel vajab ajakohastamist. Palun aita selle artikli sisu ajakohastada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Aastal 1974 muudeti alevik Eesti NSV-s ametlikult asulatüübiks. Eesti NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus sätestas, et alevikuks võib saada maa-asula, millel on kompaktne hoonestus ja üle 300 alalise elaniku.

Eesti Vabariigi valitsuse 1996. aasta 24. septembri määrusega kvalifitseeriti alevikud linnalisteks asulateks.

2012. aasta augusti alguse seisuga on Eestis 185 alevikku.

2012. aastal valmis sotsiaalministeeriumis eelnõu, mis nägi Eestis ette alevike kaotamise. Selle kohaselt oleks 24 väikest alevikku muutunud külaks, 153 võinud aga saada aleviteks. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi vastuseisu tõttu see eelnõu valitsuse kooskõlastamisringi ei läbinud ja seda edasi ei menetletud.

Vaata ka

• Eesti alevike loend

Viited