Ahula

Ahula
Pindala: 6,0 km² (2020) Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 275 (31.12.2021) Muuda Vikiandmetes
EHAK-i kood: 1122 Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 59° 7′ N, 25° 44′ E
Ahula (Eesti)
Ahula

Ahula (kohakääne Ahulasse) on küla Järvamaal Järva vallas 29 km kaugusel Paidest ning 5 km kaugusel Järva-Madisest. Ahula naaberkülad on Seidla ja Aravete.

Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Albu valda.

Ahula oli elanike arvult Albu vallas teine küla. Ahula külas elas 2002. aasta 12. novembri seisuga 371 inimest. Valdav osa Ahula elanikest on eestlased. Ahula küla elanikkond oli sel ajal noor, enamikus tööealised ja noored: kuni 18-aastasi 106, kuni 54-aastasi 199 ja pensioniealisi 67. Ahula külas on Albu valla küladest kõige tihedam asustus.

Ahulat läbib Rakvere–Pärnu maantee (riigimaantee nr 5). Lähim raudteejaam on Tapal 21 kilomeetri kaugusel. Ahula küla asub Pandivere veekaitsealal. Tallinna joogivesi saab alguse Ahula allikatest.

Ahulas asuvad Ahula lasteaed, rahvamaja, internetipunkt ning Ahula raamatukogu. Külas on tehisjärv Ahula karjäär.

Ajalugu

Ahulat esmamainiti 1520 kujul Aewel. Järgnesid nimetamised kujul Auell (1564), Affell (1637) ja Ahhola (1732). Küla asus Järva-Madise kihelkonnas ja kuulus Ahula mõisale. Mõis rajati enne 1617. aastat ja selle saksakeelne nimi oli Affel.

Ahula keskusena tegutses 13. sajandil kohalik mõis, kus 19. sajandil toimusid Krimmi ümberasumisliikumise ajal talurahvarahutused, millest osavõtjad said peksa Kukenoosi rehe all, mõisnik von Lilienfeldi Albu mõisas (Prohvet Maltsvet).

Mõisa maadele rajati 1920. aastatel asundus, mis liideti 1950. aastatel Ahula külaga.

1948. aastal sai Ahulast Kaardiväelase kolhoosi keskus. Kolhoosi juhatas Aleksander Kozlov. 1993. aastal kolhoos lagunes.

1992. aastal asutati kohalik algkool. 1993. aastal alustas tööd enne Ahula rahvamajas mänguringina töötanud mängutuba. 2004. aastal ühendati algkool ja mängutuba ühtseks asutuseks – loodi Ahula Lasteaed-algkool. 2006. aastal ehitati lasteaed-algkooli keldriruumidesse avatud noortekeskus ja 2008. aastal rajati juurdeehitis, kus avati sõimerühm.

Nime päritolu

Lauri Kettunen seletas seda nime oletatava isikunime *Ahvoi ja kohta näitava isikuliite -la abil. Teiseks võimaluseks pakkus ta kalanimetuse ahve(nas) ehk ahun 'ahven', aga see selgitus pole põhjendatud veekogude puudumise tõttu.

Kohanime vanimatest kirjapanekutest võib aimata algusosa ahu 'sööti jäetud alemaa', murdes 'kuiv ja kõrge õhukese mullakihiga maa'.

Folkloor Ahulast

Ahula külas oleval Veitla mäel olnud endine vana linn. Liivavõtmise ajal tulnud sageli välja mitmetaoseid esemeid. Jutustaja näinud noorpõlves ühte raudkatelt, mis kruusaveo ajal päevavalgele tulnud, aga ei mäleta enam, kuhu see jäänud.

Viited

  1. ↑ Maa- ja Ruumiamet. Vaadatud 21.11.2020.
  2. ↑ Statistikaameti statistika andmebaas. Vaadatud 27.02.2024.
  3. ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator.
  4. 1 2 3 4 5 Eesti kohanimeraamat, lk. 31
  5. ↑ O. Laaman, Eesti asundused Venemaal[alaline kõdulink], Meie Tee, nr 5-6, 1978, lk 74
  6. ↑ EKLA, f 199, m 48, 11/2 (II) < Järva-Madise khk., Albu v., Madise vndk. – Elfriede Änilane < Marie Sillaots, 48 a. (1930) Folklore.ee

Välislingid