29. jaanuar – lahesõda: Iraagi väed ründasid Saudi AraabiaKhafji linna, algatades lahesõja esimese suurema maismaalahingu, Khafji lahingu. Saudi Araabia ja Ameerika Ühendriikide sõjaväed vallutasid linna 1. veebruariks tagasi.
13. veebruar – lahesõda; USA lennukid hävitasid Bagdadis asunud punkri, mida peeti armeeobjektiks, kuid kus tegelikult viibisid tsiviilisikud. Eri andmeil hukkus 40–500 inimest.
22. veebruar – lahesõda: Iraak nõustus Nõukogude Liidu pakutud vaherahuettepanekuga. Ameerika Ühendriigid lükkasid selle tagasi ja andsid Iraagile 24 tundi aega oma väed Kuveidist välja viia.
26. veebruar – lahesõda: Iraak teatas, et viib oma väed Kuveidist välja. Lahkuvad Iraagi väed süütasid Kuveidi naftaväljad ning Ühendriigid jätkasid õhurünnakutega.
28. veebruar – lahesõda: Lääneriigid ja Iraak lõpetasid vastastikuse sõjategevuse ning Iraak lubas nõustuda kõigi ÜRO resolutsioonidega Kuveidi suhtes.
Märts
3. märts – Lätis ja Eestis toimus iseseisvusreferendum. Mõlema riigi valijad pooldasid iseseisvust.
3. märts – Mustanahalise taksojuhi Rodney Kingi peksmine Los Angelese politseinike poolt põhjustas avalikkuse pahameeletormi, mille tõttu kasvasid pinged mustanahaliste kogukonna ja politsei vahel.
9. märts – Jugoslaavia sõjavägi sisenes mitmekümne tankiga Belgradi, kus politsei ja mitmetuhande kommunismivastase meeleavaldaja vahel toimunud tänavalahingutes oli surma saanud vähemalt kaks inimest.
14. märts – Kuveidi emiir Jaber Al-Ahmad Al-Sabah naasis kodumaale pärast seitsmekuist eksiili ning kaks nädalat pärast riigi vabastamist Iraagi okupatsioonist.
17. märts – Toimus üleliiduline referendum Nõukogude Liidu säilitamise küsimuses. Kuus vabariiki boikoteerisid seda. Ülejäänud vabariikides hääletas ligi 80% valijatest Nõukogude Liidu säilitamise poolt.
26. mai – Veidi aega pärast õhkutõusu Bangkoki lennujaamast Tais hakkas Austria lennufirma Lauda Airi reisilennuk õhus lagunema, kuni alla kukkus. Hukkusid kõik pardal viibinud 223 inimest.
24. august – Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov astus tagasi kommunistliku partei juhi kohalt ning kutsus selle juhtkonda NLKP-d laiali saatma.
7. oktoober – Horvaatia iseseisvussõda: Jugoslaavia Rahvaarmee korraldas Zagrebis õhurünnaku Horvaatia presidendi ametlikule residentsile Banski dvorile.
2. november – USA kirderannikut ja Kanada kagurannikut tabas esimese kategooria orkaan, millele anti nimeks "Täiuslik torm". See tõi kaas suure veetaseme tõusu ja tugevad tuuleiilid. Hukkus 13 inimest.
20. november – Mägi-Karabahhi sõda: Rahuvalvajaid vedanud Aserbaidžaani helikopter tulistati Mägi-Karabahhi kohal alla, hukkusid kõik pardal viibinud 22 inimest. Sellega katkesid käimasolevad rahukõnelused.
15. jaanuar – Toompeal toimus nõukogudemeelsete miiting.
25. jaanuar – Tallinnas leiti surnuna Paldiski mnt 80 juures asuvalt tühermaalt Rootsi ehitus- ja puidutööstuse ametühingute liidrid ning Sotsiaaldemokraatliku Partei liikmed Bertil Whingberg (55) ja Ove Fredriksson (50). Ohvrite surma oli põhjustanud külmumine.
11. september – Patarei vanglas hukati mahalaskmise teel Rein Oruste. Oruste on ainus surmamõistetu, kelle karistus on taasiseseisvunud Eestis täide viidud.
23. november – üheksa kõrgkooli üliõpilaskonna algatusel asutati Eesti Üliõpilaskondade Liit, mille juhatusse valiti Sulev Alajõe, Agu Vahur ja Kaarel Tarand.