Praha

 See artikkel räägib linnast; küla kohta Slovakkias vaata artiklit Praha küla
Praha
tšehhi Praha
slovaki Praha
poola Praga
saksa Prag
Pindala: 496 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 1 397 880 (1.01.2025) Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 50° 5′ N, 14° 25′ E

Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn ning Böömimaa ajalooline pealinn. Asub Elbe lisajõe Vltava ääres. Rahvaarvu (umbes 1,4 miljonit) järgi on Praha Euroopa Liidus 12. kohal. Praha linnastus elab umbes 2,3 miljonit inimest. Linna pindala on 496,07 km², millest on hoonestatud vaid 48,71 km². Ülejäänud ala on põllumajandus- ning looduslik metsa- ja rohumaa.

Praha on ajalooline linn romaani, gooti, ​​renessansi ja baroki arhitektuuriga. Praha oli Böömimaa kuningriigi pealinn ja seal on asunud mitme Saksa-Rooma keisri (eelkõige Karl IV (valitses 1346–1378) ja Rudolf II (valitses 1575–1611)), residents. Praha oli oluline linn Habsburgide monarhia ja Austria-Ungari jaoks. Linnal oli oluline roll Kolmekümneaastases sõjas ning 20. sajandil Tšehhoslovakkia pealinnana maailmasõdade ja sõjajärgsel kommunistlikul ajal.

Prahas on palju kultuurilisi vaatamisväärsusi, nt Praha linnus, Karli sild, Vanalinna väljak Praha astronoomilise kellaga, Petříni mägi ja Vyšehrad. Praha vanalinn on 1992. aastal kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Linnas on üle kümne suure muuseumi, peale selle palju teatreid, galeriisid ja kinosid. Linnas asub mitu ülikooli, sh Karli Ülikool, mis on Kesk-Euroopa vanim ülikool.

Rikkalik ajalugu on teinud Prahast populaarse turismisihtkoha. 2017. aasta seisuga oli igal aastal külastanud linna üle 8,5 miljoni välisturisti. 2023. aastal oli Praha üheksas enimkülastatud Euroopa linn.

Kliima

Praha kliimadiagramm

Aasta keskmine õhutemperatuur on +8,6 °C. Kõige soojemad kuud on juuli (juuli keskmine õhutemperatuur +19,4 °C) ja august (augusti keskmine õhutemperatuur +19,3 °C), kõige külmemad jaanuar (jaanuari keskmine õhutemperatuur –1,1 °C) ja veebruar (veebruari keskmine õhutemperatuur –0,3 °C). Üle +32° on mõõdetud maist septembrini, kõige rohkem juulis (+37,8 °C) ja juunis (+37,2 °C). Igas kuus on mõõdetud õhutemperatuuri üle +17 °C. Alla –24 °C on mõõdetud detsembrist märtsini, külmarekord –27,6 °C on mõõdetud märtsis. Juunist septembrini pole kunagi öökülma mõõdetud.

Aasta keskmine sademete hulk on 527 mm. Kõige sademeterohkemad kuud on mai (77 mm) ja juuni (73 mm), kõige kuivemad veebruar (23 mm) ja jaanuar (24 mm). Kõige rohkem sajupäevi on juulis (18), kõige vähem aprillis (11). Aastas on keskmiselt 161 sajupäeva. Keskmine õhuniiskus on kõige suurem novembris (88%), kõige väiksem mais (68%). Aasta keskmine on 78%.

Ehkki suvi on märksa märjem kui talv, on suvel hoopis rohkem päikesepaistet: kõige rohkem juunis (keskmiselt 254 tundi), kõige vähem detsembris (48 tundi). Aastas paistab päike keskmiselt 1796 tundi.

Ajalugu

Linna nimi tuleb slaavi sõnast "praga", mis tähendab koolet. Praha kandis ületas vana kaubatee Vltava jõe. Linna nime on seostatud ka tšehhi sõnaga "práh" ('künnis'). Legendi järgi olevat Přemysliidide dünastia esiema, prohvet Libuše, käskinud rajada linna kohta, kuhu "mees tahub oma maja künnise".

Praeguse Praha ala oli asustatud juba vanemal kiviajal. Tõenäoliselt hiljemalt meie ajaarvamise lävel tekkisid sealsete Vltava koolmete juures turuasulad, mis hakkasid aeglaselt kasvama kokku linnaks.

Alates 6. sajandist olid Praha oru asukad peamiselt lääneslaavlased. Tõenäoliselt 9. sajandi jooksul sai Praha piirkonnas võimu tšehhide hõim, mille "kuningad" sel ajal hõivasid hõimujuhtide koosoleku (sněm) välja ja rajasid sinna Praha linnuse.

Püha Rooma riik Karl IV valitsemise ajal
██ Habsburgid
██ Luksemburgid

Sestpeale sai Prahast Böömimaa vürstide ja kuningate residents (mõned neist olid ka Saksa-Rooma riigi keisrid).

Vaade Praha vanalinnale ja Karli sillale
Vltava jõgi Prahas, tagaplaanil Karli sild, Malá Strana ja Hradčany

Praha õitseaeg oli 14. sajandil Luksemburgi dünastiast Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) valitsemisajal (1346–1378), mil sellest sai Saksa-Rooma riigi keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati Karli sild, alustati Nové Město rajamist ja Svatý Víti (Viituse) katedraali (Hradčanys) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli Karli ülikooli. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn Euroopas[viide?] (umbes 40 000 elanikku). Keiser Sigismundi (1368–1437), keda on peetud 15. sajandi märkimisväärseimaks Saksa valitsejaks, tegelik võim koondus pigem Ungarisse.

Linn koosnes mitmest asulast, mis koondati üheks alles 19.–20. sajandil.

Rahvastik

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Prahas umbes 1,3 miljonit inimest, kuid tegelik elanike arv on tõenäoliselt oluliselt suurem, sest ainult 65 % elanikest omab sissekirjutust. Mobiiliandmete analüüsi põhjal järeldatakse, et linnas elab tegelikult umbes 1,9 või 2 miljonit inimest ning lisaks töötab linnas üle 300 000 inimese, kes elavad väljaspool Prahat.

14% linna elanikest on sündinud väljaspool Tšehhit ning ametlikult on tšehhide osakaal linna rahvastikust umbes 64%. 2025. aastal elas Prahas umbes 350 000 välismaalast, mis moodustab linna elanike arvust umbes 25%. Suurimad vähemusrahvused on slovakid, ukrainlased ja venelased.

Transport

 Pikemalt artiklis Praha ühistransport
Škoda 15T tramm Florenci metroojaama lähistel.

Praha integreeritud transpordisüsteem (PID – Pražská integrovaná doprava) hõlmab Praha ja selle lähiala. Süsteemi keskne osa on metroo, mida täiendavad bussi-, trollibussi-, trammi- ja lähirongiliinid (Esko Praha). Metroovõrk on 65 km pikk ning koosneb kolmest liinist ja 61 jaamast.

Praha on České dráhy sõlmjaam ning sealt väljuvad nii riigisisesed kui ka rahvusvahelised rongiliinid. Peamised raudteejaamad on Hlavní nádraži, Holešovice, Smíchovi ja Masarykovo nádraží. Linnas on ka jõesadam. Prahas asub Václav Haveli rahvusvaheline lennujaam; see on Kesk-Euroopa suurimaid lennujaamu, mis teenindas 2018. aastal umbes 18 miljonit reisijat.

Turism

Jõeaurik Vyšehrad aastast 1938
Praha linnus
Püssirohutorn
Püha Nikolause kirik Malá Stranas

Pärast raudse eesriide langemist on Prahast saanud maailma populaarseimaid turismisihtkohti. Teise maailmasõja ajal sai Praha tunduvalt vähem kannatada, võrreldes piirkonna mõne muu suurlinnaga. Seetõttu on suur osa Praha mitmekesisest ajaloolisest arhitektuurist säilinud. Praha arhitektuuris on esindatud eri stiilid romaani ja gooti ajastust renessansi, baroki, rokokoo, uusrenessansi, uusgootika, juugendi, kubismi ja uusklassitsismini ning lõpuks ka moodsad lahendused.

2025. aastal külastas linna üle 8,2 miljoni turisti.

Peamised vaatamisväärsused

Hradčany ja Malá Strana

Staré Město ja Josefov

Nové Město

Vyšehrad

Muudes linnaosades

Haridus ja teadus

Prahas asub üheksa avalik-õiguslikku ülikooli ning 36 eraülikooli. Linnas tegutsevad näiteks Karli Ülikool, Tšehhi Tehnikaülikool, Praha Kaunite Kunstide Akadeemia ja Praha Keemia- ja Tehnoloogiaülikool.

Praha on oluline teadustöö keskus. Seal asub Tšehhi Teaduste Akadeemia peahoone ja 38 selle uurimisinstituuti. Samuti asuvad seal kümme avalik-õiguslikku teadusasutust, neli ettevõtlusinkubaatorit ning suurhaiglad, mis tegelevad ka teadus- ja arendustegevusega. Prahas asuvad näiteks Motoli Ülikoolihaigla ja Kliinilise ja Eksperimentaalmeditsiini Instituut, mis oli 2019. aasta seisuga Euroopa suurim siirdamiskeskus.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Malý lexikon obcí České republiky – 2017. Vaadatud 28.08.2018.
  2. ↑ Počet obyvatel v obcích – k 1. 1. 2025. Vaadatud 18.05.2025.
  3. ↑ "Prague Scores Highly in Index of Top 100 City Destinations". Prague City Tourism. Vaadatud 20. juulil 2026.
  4. ↑ "25% of residents in Prague are foreigners, but is the city building fast enough?". Radio Prague International. Vaadatud 29. septembril 2026.
  5. ↑
  6. ↑ "Nearly 8.3 million visitors came to Prague in 2025 as the capital attracts higher-spending travellers". Prague City Tourism. Vaadatud 30. septembril 2026.
  7. ↑ "Research Institutes". CAS. Vaadatud 13. septembril 2026.

Välislingid