Linz

See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2024) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (Mai 2024) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Linz
[ ˈlɪnts ]
saksa Linz baieri Linz tšehhi Linec
Lipp Vapp
Pindala: 96,0 km² (2018)
Elanikke: 211 944 (1.01.2024)
Koordinaadid: 48° 18′ N, 14° 17′ E
Linna asukoht Ülem-Austria liidumaal
Linna asukoht Austrias

Linz on Ülem-Austria liidumaa pealinn ja suuruselt kolmas linn Austrias. Doonau jõe ääres asuv linn on Austria põhjaosas, Tšehhi piirist 30 km lõuna pool. Seisuga 1. jaanuar 2024 on linnas 212 538 elanikku ja see on suuruselt seitsmes linn Doonau jõe ääres.

Statistilised ringkonnad

2014. aasta jaanuarist on linnas 16 statistilist ringkonda.

Enne 2014. aastat oli Linzis 9 ringkonda ja 36 statistilist kvartalit. Need olid

1. Ebelsberg
2. Innenstadt: Altstadtviertel, Rathausviertel, Kaplanhofviertel, Neustadtviertel, Volksgartenviertel, Römerberg-Margarethen
3. Kleinmünchen: Kleinmünchen, Neue Welt, Scharlinz, Bergern, Neue Heimat, Wegscheid, Schörgenhub
4. Lustenau: Makartviertel, Franckviertel, Hafenviertel
5. Pöstlingberg: Pöstlingberg, Bachl-Gründberg
6. St. Magdalena: St. Magdalena, Katzbach, Elmberg
7. St. Peter
8. Urfahr: Alt-Urfahr, Heilham, Hartmayrsiedlung, Harbachsiedlung, Karlhofsiedlung, Auberg
9. Waldegg: Freinberg, Froschberg, Keferfeld, Bindermichl, Spallerhof, Wankmüllerhofviertel, Andreas-Hofer-Platz-Viertel

Ajalugu

Linz sai alguse Rooma Lentia kindlusest, mis rajati esimesel sajandil. Nimi peegeldab selle asukohta Doonau käänakul (keldi tüvi lentos – 'painduv'). See strateegiline asukoht jõel tegi sellest esimese Rooma kindluse Noricumi piirkonnas, kaitstes olulist transporditeed.

Nime "Linz" on asula nimena praegusel kujul esmamainitud 799. aastal. Linzi on mainitud kindluslinnana 1236. aastal. Asula sai linnaõigused 1324. aastal.

Johannes Kepler elas mitu aastat Linzis matemaatikat õpetades. 15. mail 1618 avastas ta Kepleri seadused. Tema järgi on nime saanud kohalik avalik-õiguslik ülikool Johannes Kepleri Linzi Ülikool.

"Oeconomische Encyclopädie" (tuntud ka kui "Krünitz"), mille sissekanne Linzi kohta on kirjutatud umbes 1800. aastal, kirjeldab linna kui hästi ehitatud ja kindlustatud ning selle majandust kasvavat, osaliselt selle asukoha tõttu Doonau ääres ja ühendusest suunduvate marsruutidega Ungarisse ja Viini. Kui kirjutati, elas linnas 16 000 – 17 000 elanikku. Peamised tööstusharud olid püssirohu-, raua-, terase-, soola-, küttepuidu- ja valdavalt villatööstus.

1672. aastal asutatud villamanufaktuur oli tollase Austria, õigemini Austria liidumaade suurim. See natsionaliseeriti 1754. aastal. 1770. aastal tehtud plaan müüa see kaupmehele tühistati. Kuigi see jätkas tootmist, oli selle kuldaeg möödas.

Kui "Krünitzi" kanne kirjutati, oli manufaktuuri aastakäive 1,5 miljonit kuldnat ja kasum ligikaudu 100 000 kuldnat ning andis tööd umbes 30 000 inimesele.

Anton Bruckner töötas aastatel 1855–1868 kohaliku helilooja ja organistina Linzi vanas toomkirikus. Tema järgi on nimetatud Brucknerhaus.

Adolf Hitler sündis Braunau am Innis (Austria linn Saksamaa piiri ääres) ja kolis lapsepõlves Linzi, mida pidas elu lõpuni oma kodulinnaks. Linzis veetis nooruse ka kurikuulus holokaustibürokraat Adolf Eichmann. Hitler asutas Bruckneri sümfooniaorkestri, mis andis esimesed kontserdid 1943. aasta sügisel. Tema plaan ühes Linzi kellatornis Bruckneri neljanda sümfoonia teemat mängida ei saanud aga teoks.

Teise maailmasõja ajal oli Linz hiiglaslik tööstuskompleks, mis toetas natside sõjategevust. Hermann Göring juhendas Voesti kompleksi ehitamist, mis oli lõpuks orjatööga ehitatud hiiglaslik ehitusplats. Mauthauseni koonduslaager rajati Linzist ida poole, kuid kolm Mauthauseni all-laagrit asusid Voesti kompleksis.

Lisaks lahingumoonalaole oli Linzis bensoolitehas, mida pommitati Teise maailmasõja naftakampaania ajal. Linna vastasseis natsliku minevikuga tõi kaasa paljude tänavate ümbernimetamise. 1945. aastal, vahetult pärast natsidiktatuuri lõppu, nimetati Linzis ümber 39 tänavat, kuid aastatel 1946–1987 nimetati ümber vaid kaks tänavat. Alates 1988. aastast on aga natsionaalsotsialismi ohvrite või vastupanuvõitlejate järgi nimetatud 17 uut liiklusala.

Majandus

Linz on üks Austria peamisi majanduskeskusi. Voestalpine on suur tehnoloogia- ja kapitalikaupade kontsern, mis asutati Teise maailmasõja ajal nimega Reichswerke Hermann Göring. Nüüd on see tuntud Linz-Donawitzi terasetootmise tehnika poolest. Endine Chemie Linzi keemiakontsern on jagatud mitmeks ettevõtteks.

Meeting Industry Report Austria (mira) loetleb Linzi tähtsuselt kolmanda kongresside toimumiskohana Austrias, mille osakaal Austrias toimuvate kongresside, konverentside ja seminaride koguarvust on 7,4%. Linzis on rohkem kui 60 konverentsisaali ja muude ürituste korraldamiseks sobivat kohta. Blue Meetingu kontseptsiooniga on kohalik turismiliit välja töötanud konverentsiformaadi, mis keskendub osalejate individuaalsetele vajadustele ja kohandub roheliste koosolekute ideega, toetades seeläbi jäätmetekke minimeerimist, energiatõhusust, kliimaneutraalset reisimist ja piirkondlikku lisandväärtust.

Ostlemine

Linzis on 13 kaubanduskeskust, millest kolm asuvad kesklinnas. Kaubanduskeskuste hulka kuuluvad Arkade, Atrium City Center, Auwiesen, Biesenfeld, Industriezeile, Kleinmünchen, Muldenstraße, EuroCenter Oed, Wegscheid, Infra Center, Lentia City, Passage ja PRO-Kaufland.

Infrapooli 2010. aasta oktoobris tehtud uuringu andmetel on Linzer Landstraße kõige aktiivsem ostutänav väljaspool Viini. Iganädalane sagedus jääb vahemikku 240 500 (esmaspäev-laupäev, kella 8.00–19.00) kuni 228 400 (kella 8.00–18.00) möödakäijat, mis on suuruselt teine väärtus – alles 2005. aastal tuvastati rohkem möödakäijaid.

Transport

Linzi lennujaam asub Hörschingi vallas u 14 km kesklinnast edelas. Lennujaama pääseb hõlpsasti liidumaanteede B139 ja B1 kaudu. Bussiliin 601 ühendab lennujaama Linzi kesklinnaga 20 minutiga. Saadaval on ka tasuta transporditeenus Hörschingi raudteejaamast. Otselennud hõlmavad Frankfurti, Düsseldorfi ja Viini ning suve- ja talvekuudel lisaks hooajalisi marsruute, näiteks Mallorca, Eivissa, Tenerife, mitmed Kreeka saared (Kos, Rhodos, Kreeta või Korfu) või Hurghada. Ryanair lendab ka Londoni Stanstedi lennujaama.

Linnal on ka keskraudteejaam (saksa Hauptbahnhof), mis asub Austria raudtee peateljel ehk Westbahnil, mis ühendab Viini Lääne-Austria, Saksamaa ja Šveitsiga. Austria liiklusklubi on tunnustanud Linzi keskraudteejaama kaheksal korral (aastatel 2005–2011 ja 2014. aastal) kui Austria kauneimat raudteejaama.

Kohalik ühistransport hõlmab linna trammivõrku, linna trollibussivõrku ja linna linnaliinibussivõrku, mida kõiki haldab Linz AG osakond Linz Linien. Linna trammivõrk hõlmab Pöstlingbergbahni, järsu kaldega trammiteed, mis ronib linna loodeservas väikesele mäele.

Elanikkond

Linnapiirkond hõlmab 13 muu omavalitsuse osi kokku 271 000 elanikuga. Linz on ka osa Ülem-Austria Linz-Wels-Steyri suurlinnapiirkonnast, kus elab umbes kolmandik liidumaa elanikkonnast (460 000 inimest) ja mis on Austria suuruselt teine linnapiirkond.

Suurimad välismaalaste rühmad
Kodakondsus	Rahvaarv (1. jaanuaril 2022)
Rumeenia	6049
Bosnia ja Hertsegoviina	5505
Türgi	4072
Saksamaa	3725
Horvaatia	3634
Afganistan	2746
Süüria	2650
Kosovo	2608
Ungari	2581
Serbia	2376
Põhja-Makedoonia	1501
Venemaa	1370

Kliima

Linzis on mereline kliima (Köppeni kliimaklassifikatsioon: Cfb), soojade suvede ja üsna külmade talvedega.

Turism

2018. aastal külastasid Linzi välisturistidest kõige sagedamini sakslased, järgnesid turistid Hiinast (sh Hongkongist ja Aomenist) ja Itaaliast (paremusjärjestus on peaaegu sama nagu ööbimiste edetabelis, vt tagapool). Mõned restoranid ja kohvikud on pühapäeviti suletud.

Majutusteenus ööbimiste arvu järgi

Koht	Riik	Ööbimiste arv
1.	Saksamaa	170 518
2.	Itaalia	24 534
3.	Hiina	23 256
4.	Šveits,  Liechtenstein	17 063
5.	Ameerika Ühendriigid	13 800
6.	Suurbritannia	12 414
7.	Holland	11 409
8.	Prantsusmaa	10 984
9.	Tšehhi	10 749
10.	Ungari	9240

Huviväärsusi

Peatänav Landstraße viib Blumauerplatzilt peaväljaku lähedal asuvasse Taubenmarkti (tuviturg). Peaväljak (ehitatud 1230. aastal), pindalaga 13 200 m², on üks suuremaid ümberehitatud väljakuid Euroopas. Peaväljaku keskele ehitati kõrge "Pestsäule" ("Katkusammas", tuntud ka kui "Dreifaltigkeitssäule" (Dreifaltigkeit tähendab püha kolmainsust)) katkuepideemiates hukkunud inimeste mälestuseks. Selle kujundas Antonio Beduzzi 1713. aastal ja see valmis 1723. aastal.

Peaväljaku ümber on palju ajalooliselt olulisi ja arhitektuuriliselt huvitavaid maju, nagu vana raekoda, Feichtingeri maja oma kellamänguga, mis muudab meloodiat olenevalt aastaajast, Kirchmayri maja, Schmidtbergeri maja või sillapeahooned, kus asub osa Linzi kunstiülikoolist.

Peaväljakust lääne pool asub vana kvartal paljude teiste ajalooliste hoonetega, nagu renessanssmajad või vanemad barokse näoga majad.

Lossi lähedal, mis on kunagine keiser Friedrich III residents, asub Austria vanim kirik – Püha Martini kirik. See ehitati Karolingide ajal.

• Neitsi Maarja toomkirik (Mariä-Empfängnis-Dom) on roomakatoliku kirik uusgooti stiilis. Kogukõrgusega 134,8 m on toomkirik Austria kõrgeim kirik. Ehitatud aastatel 1862 ja 1924, on see täielikult ehitatud liivakivist koos lõpetamata esiosa detailidega.
• Mozarthaus on maja, mis pärineb 16. sajandi lõpust, kus kuulus Austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozart komponeeris 1783. aasta novembris oma kolmepäevase sealviibimise ajal "Linzi sümfoonia" ja "Linzi sonaadi". Nüüdisajal saab külastada maja välis- ja sisehoovi, aga mitte sisemust.
• Pöstlingberg-Kirche on palverännukirik Pöstlingbergi mäel. Basiilika on linna maamärk ja ehitati aastatel 1738–1774 ning asub 537 meetri kõrgusel merepinnast.
• Pöstlingbergbahn on maailma kõige järsem mägiraudtee, mis ehitati 1898. aastal ja töötab ilma hammasratasteta (funktsionaalne haardumine ratta ja rööpa vahel: kalle 10,5%).
• Linzer Grottenbahn on grotiraudtee, mis asub Pöstlingi mäel.
• Brucknerhaus – Donauländes asuv kontserdi- ja kongressimaja avati 1973. aastal ja on Brucknerfesti toimumiskohaks alates 1974. aastast. See on nime saanud helilooja Anton Bruckneri järgi, kes sündis Linzi külje all asuvas väikelinnas Ansfeldenis. Tänapäevane kontserdisaal võlgneb oma ainulaadse akustika tänu puitpaneelidele. Bruckneri maja suur saal, mida nimetatakse ka Brucknersaaliks, on arhitektuurijuveel, kus asub enam kui 4200 vilest ja 51 registrist koosnev orel. Avar lava oli eelkõige mõeldud 220 esinejale. 2017. aastal oli moto "Bruckner elementar" all peetud Bruckneri festivali fookuses Anton Bruckneri elu ja looming. Festivali fookuses olid Bruckneri teosed, mida esitasid rahvuslikud ja rahvusvahelised artistid.
• Linzi staadion on LASK-i (Linzer Athletik Sport Klub, väidetavalt Austria vanuselt kolmas jalgpalliklubi) kodustaadion.
• Landestheater Linz.
• Kremsmünsterer Haus – see asub Linzi siselinnas asuvas Alter Marktis, kus, nagu legendid räägivad, oli surnud keiser Friedrich III.
• Landhaus – maamaja ehitati 16. sajandil ja see on kuberneri, Ülem-Austria parlamendi ja Ülem-Austria valitsuse peakorter. Johannes Kepler õpetas seal enam kui 14 aastat.

Arhitektuur

Nagu paljudele Kesk-Euroopa linnadele omane, iseloomustab Linzi linnapilti väikeste sakraalehitiste rohkes. Mariä Empfängnis Dom ehk uus toomkirik on suurim kirik Austrias, mitte kõrguse poolest (see on umbes 2 m lühem kui Püha Stefanuse toomkirik (Stephansdom) Viinis), vaid mahutavuse poolest.

Ajaloolist keskust iseloomustab keskaegne arhitektuuristiil, samas kui ajaloolise keskusega piirnevates linnaosades on arhitektuur uusklassikalise, uusbaroki ja uusrenessansi stiilis. Ajaloolisest keskusest veelgi kaugemal asuvad elupiirkonnad, nagu Franckviertel, Froschberg, Bindermichl ja Kleinmünchen Doonaust lõuna pool ning Alt-Urfahr Doonaust põhja pool. Nendes piirkondades võib leida elamuid, mida nimetatakse siiani "Hitlerbauten" või "Hitleri hooned", sest need on ehitatud sõdadevahelisel perioodil ja natside diktatuuri ajal. Gugli elamurajoonist sai 1900. aasta paiku jõukate seas populaarne elurajoon, mistõttu on seal siiani arvukalt villasid.

Uuemate hoonete hulgas on Linz Hauptbahnhof, mille arhitekt on Wilhelm Holzbauer ja millele lisati terminali torni pilvelõhkuja osana segakasutusega kompleksist. Verkehrsclub Österreich valis selle aastatel 2005–2011 seitse korda järjest Austria kauneimaks raudteejaamaks. Umbes 63 m kõrgune Wissensturm ("Teadmiste torn") on avalik raamatukogu ja Volkshochschule, täiskasvanute koolituskeskus. Selle kujundasid Franz Kneidinger ja Heinz Stögmüller ning see avati 2007. aastal. 2003. aastal avatud Lentose kunstimuuseumi projekteerisid Zürichis tegutsevad arhitektid Weber & Hofer ning 2013. aastal avatud Musiktheater (muusikateater), kujundas Terry Pawson.

Kultuur

Linnas käib elav muusika- ja kunstielu, mida linn ja Ülem-Austria liidumaa hästi rahastavad. Lentose kunstimuuseumi ja "Brucknerhausi" vahel asub "Donaulände", mida nimetatakse ka "Kulturmeile" ("kultuurimiil"). Tegemist on jõeäärse pargiga, mida kasutavad peamiselt noored suviti lõõgastumiseks ja kohtumisteks. Seda kasutavad ka Ars Electronica festival septembri alguses ja "Stream Festival", mis toimub igal aastal. Juunis, juulis ja augustis on pargis "Musikpavillon", kus neljapäeviti, reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti esinevad tasuta eri stiiliga muusikakollektiivid.

Muudest kultuuriasutustest asub Posthof sadama lähedal ja Stadtwerkstatt Doonau jõe ääres. Rahvusvaheline tänavakunsti festival Pflasterspektakel toimub igal aastal juulis Landstraße ja peaväljaku ümbruskonnas. Linz oli 2009. aastal koos Leedu pealinna Vilniusega Euroopa kultuuripealinn.

Eesmärk on hoida ja esindada kultuurilist mitmekesisust.

Ars Electronica keskust võib pidada meediakunsti keskuseks, mille igal aastal toimuv festival toob Linzi palju külastajaid.

Meediakunsti linna projekti raames on välja töötatud ka Tabakfabrikis (tubakatoodete vabrikus) asuva Valie Export Centeri kujundusprojekt, mida ja viiakse läbi koostöös Linzi Kunsti- ja Disainiülikooliga.^[viide?] See toimib rahvusvahelise meedia- ja esituskunsti uurimiskeskusena. Peale selle hõlmab see Linzist pärit tuntuima meediakunstniku Valie Exporti pärandit ja arhiive, kes on saanud arvukalt riiklikke ja rahvusvahelisi auhindu. Linzis on koos Ars Electronica arhiividega kaks rahvusvaheliselt tuntud meediakunsti arhiivi.

Alates 2009. aastast on Open Commons Linzi algatusega tehtud avalikkusele tasuta kättesaadavaks suur hulk geoandmeid ja statistilist teavet, mis on seotud linnaelu, kohaliku omavalitsuse, puhkuse ja turismiga. Hotspoti algatusega on installinud 202 leviala, mis pakuvad tasuta WLAN-i, ning avalik server, linnapilv, mis on saadaval kõigile Linzis registreeritud kodanikele. Tänu neile projektidele on Linz avaandmetele universaalse juurdepääsu osas Euroopas esirinnas.

Linzis on 43 galeriid ja näituseruumi, 13 kultuurikeskust, üks klubikeskus ja neli õppeasutust.

Muuseumid

• Lentose kunstimuuseum (ehitatud 2003. aastal) on moodsa kunsti galerii, mis esitleb 20. ja 21. sajandi kunsti. See asub Doonau jõe lõunakaldal. Hoone on plastkorpuse tõttu öösel seestpoolt valgustatav sinise, roosa, punase ja violetse värviga.
• Ars Electronica Center (AEC) (nimetatakse ka tulevikumuuseumiks) on muuseum ja uurimisasutus Doonau põhjakaldal (Urfahri ringkonnas), Hauptplatzist (peaväljakust) üle jõe. AEC on märkimisväärne uue meedia kunstide maailmakeskus, mis meelitab igal aastal Ars Electronica festivalile suure hulga tehnoloogilise suunitlusega kunstnikke. AEC muuseumis on kasutusel Deep Space 8K, mis pakub ainulaadseid virtuaalseid elamusi seina- ja põrandaprojektsioonidega (igaüks 16 x 9 m), laserjälgimise ja 3D-animatsioonidega.

• Nordico linnamuuseumis on nii kunstikogu kui ka ajalooline ja arheoloogiline kogu, mis kõik on seotud Linzi linnaga. 2013. aastal külastas muuseumi umbes 16 000 inimest.
• Ülem-Austria regionaalmuuseumil (Oberösterreichisches Landesmuseum) on kolm peamist asukohta, mis keskenduvad piirkonna ajaloo eri aspektidele: Landesgalerie (piirkondlik galerii) eksponeerib moodsat ja kaasaegset kunsti, Schlossmuseum sisaldab arheoloogilisi leide, mis kõik kajastavad Ülem-Austria kultuurilugu, samas kui Biologiezentrum Linz-Dornachi (bioloogiakeskus) eesmärk on jälgida piirkonna looduslugu umbes 16 miljonist esemest koosneva näitusega (mis teeb sellest Austria suuruselt teise loodusloomuuseumi).

• Ülem-Austria kunstiühingu (Oberösterreichischer Kunstverein) peakorteris Ursulinenhofis Linzis toimuvad regulaarselt kaasaegse kunsti näitused.
• Ülem-Austria kirjandusmuuseum (Oberösterrreischisches Literaturmuseum), Adalbert Stifteri kirjanduse ja keeleteaduse instituut ning Ülem-Austria kirjandusmaja (Oberösterreichisches Literaturhaus) asuvad kõik StifterHausis, kus Austria kirjanik, maalikunstnik ja haridusteadlane Adalbert Stifter elas 1848. aastast kuni surmani 1868. aastal.
• Ülem-Austria arhitektuurifoorum (Architekturforum Oberösterreich) arhitektuurimajas (Haus der Architektur) meelitab igal aastal ligi 6000 külastajat. Foorum korraldab loenguid, näitusi, konverentse ja konkursse.

Muusika

Linzi kuulus kontserdisaal Brucknerhaus on nime saanud Anton Bruckneri järgi. See asub Lentosest vaid u 200 m kaugusel. Seal asuvad Bruckner Orchestra ruumid ja seda kasutatakse sageli kontsertide, ballide ja muude ürituste jaoks. See on ka "Linz Festi" toimumiskoht, mis toimub igal aastal mais, samuti üks Ars Electronica festivali toimumiskohti septembri alguses. Juunis, juulis ja augustis on pargis "Musikpavillon", kus neljapäeviti, reedeti, laupäeviti ja pühapäeviti esinevad tasuta eri muusikastiile esindavad muusikakollektiivid.

Musiktheater (muusikateater) avati 2013. aasta aprillis ja seda peetakse üheks moodsamaks ooperimajaks Euroopas. Ooperimajas on viis eri suurusega lava: suur saal ("Großer Saal") 1200 istekohaga, BlackBox kuni 270 istekohaga, BlackBoxLounge kuni 150 istekohaga, orkestrisaal ("Orchestersaal") kuni 200 kohaga ja veel üks lava fuajees ("FoyerBühne"). Musiktheateris etendatakse oopereid ning tavaliselt Austria operette, ballette ja muusikale.

Linzi Landestheateri (regionaalteater) ansambel esitas nii muusikalisi lavastusi kui ka teatrilavastusi Linzi siselinna "Promenadel" (seda kohta nimetatakse siiani lihtsalt "Landestheateriks"). Alates uue Musiktheateri avamisest toimuvad "Promenadel" ainult teatrietendused, Musiktheateris aga muusikalavastused. Landestheater Linz on eriti tuntud oma noortele vaatajatele mõeldud teatriga nimega u\hof:.

Posthof on üks Linzi suuremaid kultuurikeskusi, kus on üritusteks kolm saali (vastavalt kuni 630 istekohta või umbes 1200 seisukohta). Programm keskendub kaasaegsele kunstile ning hõlmab kontserte, teatrit, kabareed, tantsu ja kirjandust. Linzi kunstnikke kutsutakse regulaarselt kohalikku kultuurimaastikku täiustama; näiteks Linzi ansamblid saavad võimaluse mängida soojendusbändina kõrvuti riiklikult ja rahvusvaheliselt tuntud artistidega. Aastas toimub Posthofis kokku u 250 üritust, mille külastajate arv on u 80 000.

Stadtwerkstatt on iseseisev kultuuriühendus ja asutati 1979. aastal. Selle peakorter asub Urfahri ringkonnas Doonau põhjakaldal Ars Electronica Centre lähedal ning on muusikaürituste ning muude kunsti- ja kultuuriürituste toimumiskohaks. Samal aadressil asub ka Stadtwerkstatti oma kohvik/baar Café Strom.

Kolledžid ja ülikoolid

• Johannes Kepleri Linzi Ülikool asub Linzi kirdeosas ning seal on õigus-, äri-, sotsiaalteaduste, meditsiini-, inseneriteaduste ja loodusteaduste teaduskonnad; õpib umbes 24 000 õpilast (2023/2024). Ülikooli kõrvalüksus, samuti arvutialaste õpingute jaoks mõeldud Fachhochschule (polütehniline kõrgkool) asub Linzist 32 km põhja pool Hagenberg im Mühlkreisi väikelinnas.
• Linzi kunsti- ja disainiülikool, avalik, kunsti ja tööstusdisaini valdkonnas; 1328 õpilast (2016/2017).
• Fachhochschule Oberösterreich, Linzi ülikoolilinnak; 879 õpilast (2017/2018).
• Anton Bruckneri eraülikool muusika, näitlemise ja tantsu erialal; 871 õpilast (2017/2018).
• Ülem-Austria hariduskolledž; umbes 3000 õpilast.
• Linzi diötseesi hariduskolledž.
• Linzi katoliku eraülikool; 341 üliõpilast (2017/2018), mis on alates 1978. aastast paavsti teaduskond.
• LIMAK Austria ärikool
• KMU Akademie AG (Londoni Middlesexi ülikool)

Pargid ja aiad

• Järved ja avalikud ujulad – Pichlingi järv, Pleschingi järv, Weikerlsee, Biesenfeldbad, Hummelhofbad, Parkbad, Schörgenhubbad. Üks esimesi avalikke ujulaid oli endine Fabriksarm, Doonau haruoja (Parkbadist Winterhafenisse), mis aeti kinni 1890. aastal. Seejärel ehitati "Obere Donaulände" ajutine ümberehitus, mis eksisteeris kuni 1954. aasta üleujutuseni. 1901. aastal ehitati endise Parkbadi asemele "Städtische Schwimmschule" (linna ujumiskool).
• Botaanikaaed meelitab ligi 100 000 külastajat, mistõttu on see üks linna külastatavamaid vaatamisväärsusi alates 1952. aastast. Bauernbergis asuv 4,2 ha suurune rajatis eristub harmoonilise disaini, taimeliikide rohkuse (kultuuris umbes 8000 liiki) ning mitmekülgse kultuuriprogrammi poolest.
• Donaulände või "Lände" – avalik park Doonau ääres Lentose ja Brucknerhausi vahel. Suvel on Donaulände Linzis elavate noorte ühine kohtumispaik. Samuti võõrustab see Linzer Klangwolket.
• Freinberg – avalik park, mida külastavad pered ja jooksjad.
• Pfenningberg on osa kirdepoolsest rohelisest vööndist, mis suundub Steyreggi. Sellest avaneb vaade sadamarajatistele ja VÖEST territooriumile.
• Wasserwald – suur park (umbes 1 km²) Linzi lõunaosas. Park asub Kleinmüncheni ringkonnas, kus asuvad suured veevärgid. Sagedasemad külastajad on jalutajad, jooksjad, kepikõndijad ja koeraomanikud, kes naudivad pargi idüllilist atmosfääri. Park on varustatud heakorrastatud kõnniteede, mänguväljakute, kahe kelgumäe, terviseraja, jooksuraja ja seeniorpargi malega. Lisaks on saadaval kaks avalikku tualetti.
• Stadtpark – 22. augustil 2003 avati Huemer-, Museum-, Noßberger- ja Körnerstraße vahel uus Linzi linnapark. 10 807 m² suuruse haljasalaga on see suuruselt teine linnapark. Linzi linn on selle piirkonna omandanud tänu Austria postiteenistusega sõlmitud vahetustehingule. Alates Schilleri pargist 1909. aastal ei ole Linzi kesklinnas ühtegi sellise ulatusega parki avatud.
• Landschaftspark Bindermichl-Spallerhof – 8,3 ha suuruse ala rajamise esimeses etapis, mis ühendab Bindermichli ja Spallerhofi linnaosa, vastutas Ülem-Austria liidumaa pargi laiendamise eest. Park asendab linna kiirteed, mis kulgeb alates 2006. aastast selles piirkonnas maa all. Vanad rajad taastati ja kuni 2007. aasta keskpaigani kujundasid linna aednikud uue pargiala, kus on 550 puud, mitut liiki põõsaid, püsililli ja lillepeenraid.
• Linzi loomaaed – asub Pöstlingsbergil ja seal on eksponeeritud 2 ha suurusel alal umbes 600 looma 110 liigist. Viimastel aastatel on loomaaia külastajate arv pidevalt kasvanud. 2014. aastal käis Linzi loomaaias umbes 132 000 külastajat.
• Kirchschlag bei Linzi suusakuurort asub Linzist 15 km põhja pool ja seal on kolm suusatõstukit: Hauslift, Waldlift või Babylift. Suusaala eripäraks on "Kui kiire ma olen – marsruut", mis mõõdab automaatselt kellaaega või öist suusatamist. Suusapiirkonnas on ka 2 km pikkune murdmaasuusarada, kurlinguväljak ja looduslik liuväljak.

Donausteig

Donausteig on mitte-Alpide Austria-Baieri pikamaa matkarada, mille pikkus on 450 km ja mis on jagatud 23 etapiks. Alates 2010. aasta suvest viib see peamiselt Doonau mõlema kalda kõrval Passaust läbi Linzi ja St. Nikolai Greini. Rada kulgeb peamiselt läbi looduse ja viib mitmele vaatepunktile.

Sadamaekskursioon

Aprilli lõpust oktoobri alguseni pakub Design-Ship MS Linzerin kolm korda päevas (teisipäevast pühapäevani) 100-minutilist sadamaekskursiooni. Ekskursiooni alguspunkt on Linzer Donaupark ja ekskursioon kulgeb mööda Linzer Kulturmeilet, möödub Brucknerhausist ja lõpeb ÖSWAG Schiffswerft Linzi kaldapealsel. Toimub ka seinamaalingu sadamatuur, mis ühendab paadireisi grafitikunstiga.

Linzer Stadt-Wald

Linz asub linnametsapiirkonnas Grazi ees, isegi kui linn ise omab vaid 500 ha. Neid majandatakse ja hooldatakse säästvalt, 87 ha kasutust, 46 ha kaitseala, 30 ha puhke- ja 353 ha heaolufunktsiooni. Viimane esindab Linzer Waldi põhifunktsiooni. 18% linnast, mille pindala on kokku 96 km², on metsaga kaetud ja selle pindala on kuni 1724 ha, mis on 74 ha rohkem kui 2004. aastal. See on põhjus, miks seda nimetatakse Stadt-Wald, linnamets.

Märkimisväärsed inimesed

Avalik teenistus ja mõtlemine

• Ferdinand II, Austria ertshertsog (1529–1595), Saksa-Rooma keisri Ferdinand I teine poeg
• Johann Grueber (1623–1680), Austria jesuiidist misjonär ja astronoom Hiinas ning tuntud maadeavastaja
• Xavier Ehrenbert Fridelli (1673–1743), Austria jesuiidist misjonär ja kartograaf Hiinas
• Austria ertshertsoginna Maria Elisabeth (1680–1741), Austria Madalmaade kuberner, 1725–1741
• Ludwig Andreas von Khevenhüller (1683–1744), silmapaistev Austria välimarssal
• Maria Anna von Österreich (1683–1754), Portugali kuninganna
• Johann Amadeus von Thugut (1736–1818), Austria diplomaat
• Ute Bock (1942–2018), Austria pedagoog, juhtis varjupaigataotlejaid abistavaid projekte
• Herwig van Staa (* 1942), poliitik (ÖVP), endine Tirooli kuberner
• Shlomo Sand (* 1946), Tel Avivi ülikooli ajalooprofessor ja vastuolulise raamatu "Juudi rahva leiutamine" autor
• Christine Mayr-Lumetzberger (* 1956), endine benediktiini nunn, kes arvati katoliku kirikust välja
• Volker Türk (* 1965), jurist ja ÜRO inimõiguste ülemvolinik aastast 2022
• Verena Madner (* 1965), õigusteadlane, professor ja konstitutsioonikohtunik

Kunstid

• Joseph Anton Feuchtmayer (1696–1770), rokokoo stukitegija ja skulptor
• Marianne von Willemer (1784–1860), näitleja ja tantsija, keda Johann Wolfgang von Goethe on maininud oma luules
• Anton Bruckner (1824–1896), Austria helilooja ning sümfooniate ja vaimuliku muusika organist
• Ida Pellet (1838–1863), saksa klassikaline näitleja
• Alois Riegl (1858–1905), Austria kunstiajaloolane, keda peetakse Viini kunstiajaloo koolkonna liikmeks
• Hermann Bahr (1863–1934), kirjanik, näitekirjanik, lavastaja ja kriitik
• Friedrich Austerlitz (1868–1923), Fred Astaire'i isa
• Richard Tauber (1891–1948), Austria lüüriline tenor ja filminäitleja
• Fritz Eckhardt (1907–1995), näitleja, lavastaja ja kirjanik
• Alexandr Hackenschmied (1907–2004), fotograaf, filmirežissöör, operaator ja filmimonteerija
• Othmar Wessely (1922–1998), muusikateadlane
• Igo Hofstetter (1926–2002), Austria operetihelilooja
• Alfred Peschek (1929–2015), helilooja ja muusik
• Waltraut Cooper (* 1937), kunstnik, digitaalkunsti pioneer
• Valie Export (* 1940), Austria avangardist-kunstnik
• Frank Elstner (* 1942), Saksamaa teleajakirjanik
• Fritz von Thurn und Taxis (* 1950), Austria sportlane
• Anton Koschany (* 1953), Kanada uudisteagentuur, W5
• Kurt Hentschläger (* 1960), visuaalkunstnik
• Franz Welser-Möst (* 1960), Clevelandi orkestri ja Viini Riigiooperi muusikajuht
• Paul Haslinger (* 1962), muusik ja helilooja
• Fritz Schmid (* 1972), Austria ooperilaulja
• Birgit Minichmayr (* 1977), näitleja
• Teresa Präauer (* 1979), Austria kirjanik ja kujutav kunstnik
• Marco Krainer (* 1981), Austria eriala ja telekokk
• Marcus Füreder (* 1974), produtsent, DJ
• Irene Kepl (* 1982), Austria viiuldaja ja helilooja
• Christina Stürmer (* 1982), Austria pop-/rokklaulja

Teadus ja ettevõtlus

• Julius von Hann (1839–1921), Austria meteoroloog; peetakse moodsa meteoroloogia isaks
• Andreas Reischek (1845–1902), Austria taksidermist, loodusteadlane, ornitoloog ja hauaröövel
• Hans Kronberger (1920–1970), Briti tuumafüüsik
• Paul Achleitner (* 1956), pankur ja ärimees

Sõpruslinnad

• Albufeira, Portugal (2008)
• Brașov, Rumeenia (2012)
• České Budějovice, Tšehhi (1987)
• Charlottenburg-Wilmersdorf (Berliin), Saksamaa (1995)
• Chengdu, Hiina (1983)
• Dodoma, Tansaania (2019)
• Eskişehir, Türgi (2012)
• Gwangyang, Lõuna-Korea (1991)
• Halle, Saksamaa (1975)
• Kansas City, USA (1988)
• Linköping, Rootsi (1995)
• Linz am Rhein, Saksamaa (1987)
• Modena, Itaalia (1992)
• Nasushiobara, Jaapan (2009)
• Nižni Novgorod, Venemaa (1993)
• Norrköping, Rootsi (1995)
• San Carlos, Nicaragua (1988)
• Tampere, Soome (1995)
• Tuzla, Bosnia ja Hertsegoviina (2014)
• Zaporižžja, Ukraina (1983)
• Sumqayıt, Aserbaidžaan (2009)

1977. aastal Tuneesias Gabèsiga loodud sõpruslinnade koostöö lõpetati 2016. aastal kontakti puudumise tõttu.

Vaata ka

• Linzi tort
• Ülem-Austria
• Freinberg (Linz)
• Johannes Kepleri Linzi Ülikool

Viited

Välislingid

 Linz – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

• Linzi koduleht
• Panoraamfotod

v r Euroopa kultuuripealinnad
1985 Ateena 1986 Firenze 1987 Amsterdam 1988 Lääne-Berliin 1989 Pariis 1990 Glasgow 1991 Dublin 1992 Madrid 1993 Antwerpen 1994 Lissabon 1995 Luxembourg 1996 Kopenhaagen 1997 Thessaloníki 1998 Stockholm 1999 Weimar 2000 Reykjavík · Bergen · Helsingi · Brüssel · Praha · Kraków · Santiago de Compostela · Avignon · Bologna 2001 Rotterdam · Porto 2002 Brugge · Salamanca 2003 Graz 2004 Genova · Lille 2005 Cork 2006 Pátra 2007 Luxembourg · Sibiu 2008 Liverpool · Stavanger 2009 Linz · Vilnius 2010 Essen · İstanbul · Pécs 2011 Tallinn · Turu 2012 Maribor · Guimarães 2013 Košice · Marseille 2014 Riia · Umeå 2015 Mons · Plzeň 2016 Wrocław · Donostia / San Sebastián 2017 Aarhus · Paphos 2018 Leeuwarden · Valletta 2019 Matera · Plovdiv 2020/2021 Galway · Rijeka 2022 Kaunas · Esch-sur-Alzette · Novi Sad 2023 Veszprém · Timișoara · Elefsína 2024 Tartu · Bad Ischl · Bodø 2025 Chemnitz · Nova Gorica/Gorizia 2026 Oulu · Trenčín 2027 Évora · Liepāja 2028 Bourges · České Budějovice · Skopje 2029 Kiruna · Lublin 2030 Larnaca · Leuven · Nikšić