Dublin

 See artikkel räägib Iirimaa pealinnast; California osariigi linna kohta vaata artiklit Dublin (California); Ohio osariigi linna kohta vaata artiklit Dublin (Ohio).
Dublin
[ d'ablin ]
iiri Baile Átha Cliath
inglise Dublin
Liffey jõgi ja kesklinna hoonestus
Elanikke: 592 713 (3.04.2022) Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 53° 21′ N, 6° 16′ W
Dublin (Iirimaa)
Dublin

Dublin (iiri keeles Baile Átha Cliath) on Iirimaa pealinn ja suurim linn. See asub Iirimaa idarannikul Dublini lahe ääres Liffey jõe suudmes. See paikneb Leinsteri provintsis ning piirneb lõunas Dublini mägedega, mis on osa Wicklow' mägedest. Dublin on rahvaarvult suurim linn Iiri saarel – 2022. aasta rahvaloenduse andmetel elas linna halduspiirkonnas 592 713 inimest, koos eeslinnadega 1,2 miljonit ning Dublini krahvkonnas kokku 1,5 miljonit inimest.

Asula rajasid 8. sajandil viikingid. Dublini kuningriigi kasvades kujunes sellest 12. sajandil, enne anglo-normannide invasiooni, Iirimaa tähtsaim asula. Alates 17. sajandist hakkas Dublin kiiresti kasvama ning pärast 1800. aasta uniooniseadusi oli see mõneks ajaks Briti impeeriumi suuruselt teine ja Lääne-Euroopa suuruselt kuues linn. Pärast iseseisvumist 1922. aastal sai Dublinist Iiri Vaba Riigi, alates 1937. aastast Iirimaa, pealinn.

Ajalugu

 Pikemalt artiklis Dublini linna ajalugu

Keskaeg

Dublini nimi pärineb iirikeelsest väljendist "Dubh Linn" (dubh → must/tume ja linn → vesistu). Keldi keeles nime kuju veidi muutus ja kui prantsuskeelsed normandlased Iirimaa vallutasid, sai linna nimeks Develyn või Dublin. Vahel räägitakse ka, et Dublin on tulnud islandikeelsest djúp lind, mis tähendab sügavat lompi. Dublini tänapäevane iirikeelne nimi on Baile Átha Cliath, mida pikkuse tõttu tihti lühendatakse BÁC.

Arvatakse, et esimesed kirjalikud teated Dublini lähistel elavatest inimestest pärinevad Ptolemaioselt aastast 140 m.a.j. Mõnedel andmetel olid seal püsiasukad juba 1. sajandil e.m.a. Hiljem rajati sinna klooster. Linna rajasid 841. aastal skandinaavlased. Pärast normandlaste sissetungi sai Dublinist keskne sõjaline ja õiguslik jõupunkt, kusjuures suurem osa jõust oli koondunud Dublini lossidesse. Nii elati kuni Iirimaa iseseisvumiseni. 14.–16. sajandil oli Dublin ja selle lähiümbrus suurim valitsuse hallatav piirkond.

Parlament töötas mitu sajandit Droghedas, ent 1504. aastal koliti Dublinisse, kui kuningas Henry VII vallutas Kildare'i krahvkonna. Dublinis oli olemas kohalik omavalitsus juba keskajal. Tegu oli gildipõhise oligarhiaga, kuni see 1840. aastatel reformiti ja tunduvalt demokraatlikumaks muudeti.

Uusaeg

Alates 17. sajandist hakkas Dublin laienema. Kuningas George IV ajal oli Dublin mõnda aega Londoni järel Briti impeeriumi suuruselt teine linn. Sellest ajast on pärit ka suurem osa Dublini arhitektuurilistest vaatamisväärsustest. Samasse perioodi jääb ka Guinnessi õlletehase sünd. 19. sajandi algust iseloomustas Dublini langus, kuid Belfastis oli tööstuslik kasv. 20. sajandi alguseks oli Belfasti rahvastik peaaegu kaks korda suurem. Kui Belfastist oli selleks ajaks saanud õitsev tööstuslinn, siis suursuguse ajalooga Dublinit iseloomustasid räpasus ja tuntavad sotsiaalsed klassivahed. Dublin oli endiselt haldus- ja transpordikeskus suuremale osale Iirimaast, kuigi jäi peaaegu täiesti kõrvale industriaalrevolutsioonist.

Uusim aeg

1916. aastal kesklinnas toimunud Lihavõtte ülestõus põhjustas palju kahjustusi. Inglismaa-Iirimaa sõda ja Iirimaa kodusõda tekitasid veel rohkem kahjustusi, sealhulgas purustati olulisi ja arhitektuuriliselt väärtuslikke hooneid. Mitu maja taastati ja parlament kolis ümber Leinsteri hoonesse. Alates II maailmasõjast kuni 1960. aastateni oli Dublin üsna mahajäänud pealinn, eriti vähe arhitektuurilisi muudatusi oli toimunud kesklinna piirkonnas. See tegi linnast ideaalse paiga filmivõteteks.

Dublin oli mõjutatud Põhja-Iirimaa konfliktist (The Troubles), kuigi 30 aastat kestnud konflikti ajal leidis vägivald peamiselt aset Põhja-Iirimaal. Lojalistlik ehk Briti-meelne paramilitaarne rühmitus Ulster Volunteer Force pani linna korduvalt pomme. Märkimisväärsed olid Dublini ja Monaghani pommirünnakud, milles hukkus 34 inimest, kellest enamik viibis Dublini kesklinnas.

Suur osa Dublini vanematest majadest lammutati või ehitati ümber 20. sajandi keskpaigas, mil toimus büroohoonete ehitusbuum. Pärast seda aeglustasid 1970. ja 1980. aastate majanduslangus ehitustegevust. Kokkuvõttes viis see elanike arvu suure languseni linna südames ning 1985. aastaks oli linnas ligikaudu 60 hektarit arenduseks määratud maad mahajäetud ja büroopinda oli umbes 900 000 ruutmeetrit.

Alates 1997. aastast on Dublini linnamaastik muutunud. Linn oli Keldi Tiigri nime all tuntud majandusbuumi ajal Iirimaa arengu eestvedajaks, kus nii era- kui ka avalik sektor andsid suure elamuehitusse, transporditaristusse ja ärikeskkonna arendamisse. See omakorda tõi kaasa suure kampaania George IV aegse arhitektuuri, tänavate ja suursugususe säilitamiseks. Pärast suurt majandussurutist ülemaailmse finantskriisi ajal on Dublin taastunud ja 2017. aastaks saavutati peaaegu täielik tööhõive. Samas on linnal ja selle ümbrusel tõsine elamispinna puuduse probleem.

Geograafia

Maastik

Satelliidipilt, mis näitab Liffey jõe suubumist Iiri merre, jagades Dublini Põhja- ja Lõuna-Dubliniks.

Dublin asub Liffey jõe suudmes ning selle linnapiirkond hõlmab umbes 345 ruutkilomeetrit Kesk-Iirimaa idaosas. Lõunas piiravad linna Dublini mäed, mis on osa Wicklow' mägedest. Põhjas ja läänes ümbritsevad linna tasased põllumajandusmaad.

Põhi ja lõuna

Dublinit iseloomustab põhja-lõunasuunaline jagunemine mööda Liffey jõge. Põhja peetakse pigem töölisklassi ja lõunat kesk- ja kõrgema keskklassi elupiirkonnaks. Tegelikult sellist selget jagunemist ei ole. Vastavalt jõekaldale on jagatud ka postiteenuse piirkonnad: kõik põhjapoolsed on nummerdatud paaritute, lõunapoolsed paarisarvudega. Põhja ja lõuna vahel jaotumine sai alguse mõni sajand tagasi, kui Kildare'i krahv ehitas oma residentsi tollal jõe vähem austatud lõunakaldale. Kui temalt küsiti, miks ta oma kodu sinna rajas, vastas ta vaid: "Kuhu lähen mina, sinna tuleb ka mood". Selle peale järgnesid talle mitmed Iiri kõrgklassi kuuluvad perekonnad. Lihtsustatud sotsiaal-majanduslik põhja-lõuna-jaotus – rikas, liberaalne ja ennasttäis lõuna ning vaene, tööstuslik ja lihtkodanlik põhi – ei tule tänapäeval kuigi selgelt esile.

Kliima

Dublini kliimadiagramm

Dublinis on mereline kliima, mida iseloomustavad mõõdukalt soojad suved, jahedad talved ning äärmuslike temperatuuride puudumine. Merrion Square'il on kõige külmem kuu veebruar, mille keskmine minimaalne temperatuur on 4,1 °C. Kõige soojem kuu on juuli, mille keskmine maksimaalne temperatuur on 20,1 °C. Linna soojussaare efekt tähendab, et Dublinis on suveõhtud kõige soojemad Iirimaal. Juulis on Merrion Square'i keskmine minimaalne temperatuur 13,5 °C. Madalaim juulikuine temperatuur, mis seal kunagi registreeritud, oli 7,8 °C 3. juulil 1974.

Dublinis ametlikult registreeritud kõrgeim temperatuur on 33,1 °C, mis mõõdeti 18. juulil 2022 Phoenix Parkis. Mitteametlikult registreeriti seal 33,5 °C juba 1876. aasta juulis.

Dublini varjatud asukoht idarannikul teeb sellest Iirimaa kõige kuivema piirkonna ning seal sajab vaid umbes pool sellest, mis läänerannikul. Lõuna-Dublinis asuv Ringsend on riigi kõige väiksema sademetehulgaga paik, keskmiselt 683 mm aastas. Kesklinnas on see näitaja 726 mm aastas. Merrion Square’is registreeriti kõige kuivem ja kõige sajusem aasta viie aasta sees: 1953. aastal sadas vaid 463,1 mm, kuid 1958. aastal 1022,5 mm.

Talvised sademed on peamiselt vihm. Lumesadu esineb novembrist märtsini. Rahe on sagedasem kui lumi. Tugevad Atlandi tuuled on kõige tavalisemad sügisel – need võivad küll Dublinisse ulatuda, kuid ida pool asuvana on linn nende mõju suhtes vähem vastuvõtlik kui teised piirkonnad. Talvised idatuuled muudavad ilma külmemaks ja soodustavad lumesadu.

Dublinis on päevad suvel pikad ja talvel lühikesed. Met Éireanni satelliitvaatluste järgi saavad Dublini rannikualad üle 1600 päikesepaistelise tunni aastas, sisemaa pool on ilm pilvisem. Dublini lennujaam, mis asub umbes 10 km linnast põhja pool, registreerib keskmiselt 1485 päikesepaistelist tundi aastas. Sealne ilmavaatlusjaam on tegutsenud alates 1941. aasta novembrist. Kõige päikesepaistelisem aasta oli 1959 – 1740 tundi. Kõige pilvisem aasta oli 1987 – 1240 tundi. Kõige väiksem päikesetundide arv kuus oli 16,4 tundi 1996. aasta jaanuaris, suurim 305,9 tundi 1955. aasta juulis.

Linna valitsemine

Linna valitseb Dublini linnavolikogu (varasem nimetus Dublin Corporation), mille juht on linnapea (Lord Mayor of Dublin), kes valitakse üheaastaseks ametiajaks. Linnapea elab Mansion House'is. Dublini volikogu asub kahes suures hoones: istungeid peetakse peakontoris Dublini raekojas ja suur osa haldusüksusi (Civic Offices) asub Wood Quays.

Linnavolikogu on ühekojaline ja sinna valitakse iga viie aasta tagant 52 linlaste esindajat. Enim hääli saanud partei määrab komisjonide koosseisu, milliseks kujuneb poliitika ja kellest saab linnapea. Linnavolikogu ülesanne on koostada aasta eelarve, mis hõlmab kulutusi elamumajanduses, liikluskorralduses, jäätmekäitluses, kanalisatsioonis, planeeringutes jne. Linnavolikogu otsuste elluviimise eest vastutab linnahaldur (Dublin City Manager).

Riiklik valitsus

Oireachtas koosneb kolmest osast: president ja kaks parlamendikoda ehk Dáil Éireann (Saadikutekoda) ja Seanad Éireann (Senat). Kõik parlamendiosad paiknevad Dublinis. Iirimaa president elab Phoenix Parkis kunagise Iiri Vaba Riigi kuberneri residentsis (Áras an Uachtaráin). Mõlemad parlamendikojad peavad istungeid Leinster House'is, kunagises hertsogilossis linna lõunaosas. See hoone on parlamendi kasutuses olnud alates Iiri Vaba Riigi loomisest 6. detsembril 1922.

Iiri valitsus asub valitsushoones, mille arhitekt on Aston Webb, kes on ühtlasi Buckinghami palee fassaadi autor. Valitsushoone loodi esialgu Kuningliku teaduskolledži tarbeks. 1921. aastal peeti seal Lõuna-Iiri Alamkoja koosolekuid. Arvestades hoone paiknemist Leinster House'i läheduses, võeti osa teaduskolledži hoonest ministrite kabinettide tarvis ajutiselt kasutusse. Nii valitsushoone kui ka Leinster House pidid olema valitsuse ja parlamendi ajutised asukohad, ent need täidavad seda ülesannet veel tänapäevalgi.

Haridus ja teadus

Dublin on Iirimaa hariduskeskus, seal on kolm ülikooli ja mitu muud kõrghariduskooli. Dublini ülikool, millele pandi alus 16. sajandil, on vanim ülikool Iirimaal. Peale selle asuvad Dublinis Iirimaa riiklik ülikool, Dublini ülikooli kolledž, Dublini linnaülikool, kuninglik kirurgiakolledž, Dublini tehnoloogiainstituut, riiklik kunstikolledž jne. Dublinis asub ka Majanduslik-Sotsiaalsete Uuringute Instituut, valitsuse mõttekoda majanduslike ja sotsiaalsete probleemide üle arutlemiseks.

Majandus

Silicon Docks 2022. aastal

Dublini piirkond on Iirimaa majanduskeskus ning oli riigi majanduskasvu esirinnas nn Keldi Tiigri perioodil (u 1995–2007). 2009. aastal nimetati Dublin maailma neljandaks rikkaimaks linnaks ostujõu alusel ning kümnendaks rikkaimaks linna isikliku sissetuleku põhjal. 2017. aastaks töötas Suur-Dublini piirkonnas umbes 874 400 inimest. Samal aastal paiknes selles piirkonnas ligikaudu 60% kõigist Iirimaa finants-, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja teenindussektori töötajatest.

Mitmed Dublini traditsioonilised tööstusharud, nagu toidutöötlemine, tekstiilitootmine, õllepruulimine ja alkoholitootmine, on aastate jooksul järk-järgult taandunud – kuigi Guinnessi pruulitakse St. James's Gate'i õlletehases alates 1759. aastast. 1990. aastate majandustõus meelitas linna ja selle ümbrusse hulgaliselt rahvusvahelisi farmaatsia- ning IKT-ettevõtteid. Sellised ettevõtted nagu Microsoft, Google, Amazon, eBay, PayPal, Yahoo!, Facebook, X (endine Twitter), Accenture, TikTok ja Pfizer on rajanud Dublini oma Euroopa peakontorid või regionaalsed üksused. Paljud neist asuvad ettevõtlusklastrites, nagu Digital Hub ja Silicon Docks. Nende kohalolu on oluliselt hoogustanud linna majanduskasvu ja andnud Dublinile hüüdnime "Euroopa Räniorg".

Finantsteenused on muutunud järjest olulisemaks alates Dublini Rahvusvahelise Finantsteenuste Keskuse (IFSC) loomisest 1987. aastal. Praeguseks on rohkem kui 500 ettevõtet saanud loa tegutseda IFSC programmi raames. Keskus võõrustab poolt maailma 50 suurimast pangast ning poolt 20 juhtivast kindlustusfirmast. Paljud rahvusvahelised ettevõtted, näiteks Citibank, on rajanud oma Euroopa peakontorid just Dublinisse. Samuti asuvad linnas Euronext Dublin (ISEQ) ja Interneti neutraalne andmevahetuspunkt (INEX). Dublin on olnud üks linnu, mis konkureeris finantsteenuste ettevõtete ligimeelitamisel mis soovisid pärast Brexitit säilitada juurdepääsu eurotsoonile.

Samas kaasnesid majanduskasvuga ka probleemid. Novembris 2022 nimetati Dublin üheks maailma halvima elukvaliteediga linnaks, arvestades reisimist, tervishoidu ja elamiskulusid. 24. septembril 2022 tulid tuhanded inimesed tänavatele, et protesteerida elamiskulude kriisi vastu. 2024. aasta seisuga oli Dublini sisemajanduse koguprodukt (SKP) 253,6 miljardit eurot, millega see on üks suurima majandusega linnapiirkondi Euroopa Liidus.

Transport

Iirimaa teedevõrk keskendub peamiselt Dublinile. M50, Iirimaa kõige tihedama liiklusega maantee, kulgeb linna lõuna-, lääne- ja põhjaosas ning ühendab olulisi riiklikke põhimaanteid ülejäänud riigiga. 2008. aastal asendati West-Linki tasuline sild eFlow' teemaksusüsteemiga, millel on kolmetasandiline tasusüsteem, mis põhineb elektroonilistel märgistel ja autode eelregistreerimisel.

Kavandatud linna idapoolse ümbersõidu esimene etapp on Dublini sadama tunnel, mis avati ametlikult 2006. aastal peamiselt raskeveokite teenindamiseks. Tunnel ühendab Dublini sadamat ja M1 kiirteed Dublini lennujaama lähedal. Linna ümbritsevad ka sisemine ja välimine ringtee.

2016. aasta TomTomi liiklusindeks hindas Dublini maailma 15. ja Euroopa 7. kõige ummikuterohkemaks linnaks.

Bussid

Suurem osa bussikorraldusest on ühe firma käes (Bus Átha Cliath ehk Dublin Bus), aga transpordiga tegeleb ka mõni väikeettevõte.

Äärelinnade rongiühendus ja DART (Dublini piirkonna kiirtransport). Dublini rongid sõidavad viiel liinil, vedades peamiselt äärelinnast kesklinna tööle sõitvaid inimesi. Samal eesmärgil on tihe rongiliiklus ka mõne ümbruskonna linnaga, nt Drogheda ja Dundalk. Üks nendest, Dublini lahte teenindav liin, on tuntud kui DART.

Raudtee ja trammid

Luasi trammid

Heustoni ja Connolly jaamad on kaks peamist Dublini rongiterminali. Neid haldab riiklik raudteefirma Iarnród Éireann. Dublini eeslinnaraudtee koosneb viiest liinist, mis teenindavad Suur-Dublini piirkonda ning Droghedat, Dundalki, Goreyd, Portlaoise'i ja Newryt. Üks viiest liinist on elektrifitseeritud DART (Dublin Area Rapid Transit), mis kulgeb peamiselt mööda Dublini rannikut ning koosneb 31 jaamast, ulatudes põhjas Malahide'i ja Howthi, ning lõunas Braysse ja Greystonesi.

Varem oli Dublinis ulatuslik trammivõrk, kuid see suleti suuresti 1949. aastaks. Uus kergraudteesüsteem, Luas, mida sageli nimetatakse trammiksina, avati 2004. aastal. Seda haldab Transdev Ireland ning see teenindab igal aastal üle 34 miljoni reisija. Luas kergraudteel on kaks liini ning kokku 67 peatust. Luase liinide kogupikkus on 44,5 kilomeetrit ning seni viimane kuuekilomeetrine pikendus avati detsembris 2017.

Dublin plaanib rajada ka metroo, kuid 2025. aasta seisuga oli see endiselt planeerimisel. Valmimisel peaks metroo ühendama linna põhjaosa Portobello piirkonnaga.

Õhu- ja meretransport

Dublin on riikliku transpordi keskpunkt. Dublini sadam on riigi kõige elavam meresadam ja Dublini lennujaam samamoodi riigi kõige kasutatavam lennuväli.

Kommunikatsioon ja meedia

Dublin on Iirimaa meedia- ja kommunikatsioonikeskus. Seal asuvad mitme ajalehe (The Irish Times, Irish Independent), raadiojaama (Today FM ja Newstalk), telejaama (TV3, Channel 6, City Channel ja Setanta Sports) ning telefoni- ja mobiilsideettevõtte (Eircom, Meteor, Vodafone ja O2) peakontorid. Iirimaa rahvusringhäälingu Radio Telefís Éireann (RTÉ) peamised kontorid ja stuudiod asuvad Dublinis Donnybrookis. RTE toodab populaarset telesarja "Fair City", mille tegevus toimub väljamõeldud Dublini linnaosas Carraigstownis.

Rahvastik

Dublini rahvastikupüramiid (2022)

Dublini linn on piirkond, mida haldab Dublini linnavolikogu (Dublin City Council). Traditsiooniline Dublini krahvkond (County Dublin) hõlmab linna ning Dún Laoghaire–Rathdowni, Fingali ja Lõuna-Dublini halduskrahvkondi. Suurem Dublini piirkond (Greater Dublin Area) hõlmab Dublini krahvkonda ning sellega külgnevaid Kildare'i, Meathi ja Wicklow' krahvkondi.

2006. aastal elas linnavolikogu hallatavas alas 505 739 inimest ja linna ümbritsevate valdadega koos 1 661 185 inimest. 2022. aasta rahvaloenduse andmetel elas Dublini linnas 592 713 inimest. Dublini linnas ja eeslinnades elas kokku 1 263 219 inimest. Dublini krahvkonna elanike arv oli 1 458 154 ning Suurema Dublini piirkonna elanike arv 2 082 605. Dublini linna ja selle eeslinnade elanikest oli 62,9% (794 925) sündinud Dublinis, 26,6% (336 021) väljaspool Iirimaad ning ülejäänud 10,5% (132 273) mõnes teises Iirimaa krahvkonnas.

Pärast Teist maailmasõda olid itaallased nii Dublinis kui ka kogu Iirimaal ülekaalukalt suurim immigrantide rühm ning neist sai lahutamatu osa linna toitlustus- ja restoranikultuurist. Alates 1990. aastate lõpust on Dublinis olnud märkimisväärne netosisseränne, sealjuures enim uusi elanikke on saabunud Euroopa Liidu riikidest, eelkõige Suurbritanniast, Poolast ja Leedust. Immigrante saabub Dublinisse elama ka väljastpoolt Euroopat, näiteks Pakistanist, Brasiiliast, Filipiinidelt, Hiinast, Indiast ja Nigeeriast. Dublinis elab uutest sisserändajatest koosnev elanikkond suuremas osakaalus kui üheski teises Iirimaa piirkonnas. Umbes 60% Iirimaa Aasia päritolu elanikkonnast elab Dublinis.

Dublin meelitab teistest riikidest ligi suurema osa mittekatoliiklastest sisserändajatest. Iirimaa ühiskonna ilmalikustumise tõttu on regulaarne katoliku kirikus käimine Dublinis vähenenud 1970. aastate keskpaiga enam kui 90%-lt 14%-ni 2011. aasta uuringus ning mõnes piirkonnas isegi alla 2%. 2016. aasta rahvaloenduse järgi määratles 68,2% Dublini elanikest end katoliiklastena, 12,7% kuulus mõnda muusse nimetatud usku ning 19,1%-l ei olnud usku või ei olnud usku märgitud.

Kultuur

Kirjandus ja teater

Dublin on üle maailma tuntud kirjanduslinnana. Sealt on pärit Nobeli auhinna laureaadid William Butler Yeats, George Bernard Shaw ja Samuel Beckett. Teised tuntud kirjanikud on Oscar Wilde, Jonathan Swift ja "Dracula" autor Bram Stoker. Kõige rohkem aga teatakse Dublinit James Joyce'i elukohana. Tema kuulsaim teos "Dublinlased" ("Dubliners") on 20. sajandi alguses linnas elanud inimeste traditsioonilist eluolu kirjeldav lühijuttude kogumik. Samuti kirjeldab väga tõetruult Dublinit üks tema põhiteoseid "Ulysses", mis muu seas annab linnast hea topograafilise ülevaate. Linnast on pärit ka J. M. Synge, Seán O'Casey, Brendan Behan, Maeve Binchy ja Roddy Doyle. Dublinis asub Iirimaa suurim raamatukogu ja kirjandusmuuseum (National Library of Ireland ja National Print Museum of Ireland).

Linnas on mitu teatrit, sealt on sirgunud palju kuulsaid näitlejaid, näiteks Noel Purcell, Brendan Gleeson, Stephen Rea, Colin Farrell ja Gabriel Byrne. Tuntumad teatrid on The Gaiety, The Abbey, The Olympia ja Gate.

Sport

Suurem osa Iiri spordiorganisatsioonide peakontoritest asub Dublinis. Linnas harrastatakse kõiki neid spordialasid, mis on populaarsed kogu Iirimaal: keldi jalgpall, jalgpall, ragbi ja kurling.

Dublinis asub Euroopa suuruselt neljas staadion Croke Park, mis mahutab kuni 83 700 pealtvaatajat ja kus tegutseb Keldi Spordi Assotsiatsioon. Seal korraldatakse keldi jalgpalli ja kurlinguvõistlusi, igal teisel aastal ka rahvusvahelisi jalgpallivõistlusi. Tuntumad staadionid on Aviva Stadium, Parnell Park, Lansdowne Roadi staadion, Donnybrook Rugby Ground, Dalymount Park ja Richmond Park.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ https://www.citypopulation.de/en/ireland/cities/.
  2. ↑ "Dublin". Irish Tourism. Vaadatud 25. septembril 2025.
  3. ↑ "How the Gaelic Celts came to Ireland". Ireland Insider. Vaadatud 25. septembril 2025.
  4. ↑ "Why Dublin in Ireland is Considered the Tech Hub of Europe". Technology.org. Vaadatud 26. septembril 2025.
  5. ↑ "Cost-of-living protest: Thousands turn out for Dublin march". Irish Times. Vaadatud 26. septembril 2025.
  6. ↑ "Population by Sex and Age". Central Statistics Office. Vaadatud 16. augustil 2026.
  7. ↑ ""The Biggest Foreign Community in this Country" 1972". RTÉ. Vaadatud 16. augustil 2026.

Välislingid