1922

See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2024) Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

1922. aasta (MCMXXII) oli 20. sajandi 22. aasta.

Sündmused maailmas

Sündmused Eestis

• 8. jaanuar – Harjumaa meistrivõistlustel iluuisutamises osalesid paarissõidus 1920. aasta olümpiavõitjad Soomet esindanud Ludowika ja Walter Jakobsson.
• 20. jaanuar – aktsiaseltsis Dvigatel alustati lennukite tootmist.
• 29. jaanuar – Eesti meistriks kiiruisutamises tuli esimest korda Aleksander Mitt, sest favoriit Christfried Burmeister võistles samal ajal Riias, kus võitis rahvusvahelise karika.

• 11. märts – Stockholmis lõppesid maailmameistrivõistlused Kreeka-Rooma maadluses. Eestit esindas kaks maadlejat, kellest Eduard Pütsepp sai hõbemedali; see oli ühtlasi Eesti esimene medal maailmameistrivõistlustelt pärast riigi iseseisvumist.
• 14. märts – registreeriti Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing (EKKKÜ).
• 26. märts – toimusid Eesti meistrivõistlused raskejõustikus; osales 82 sportlast.

• 1. aprill – Tartus avati lastekliinik, mis oli ühtlasi Eesti esimene spetsiaalselt lastehaiguste raviks mõeldud asutus.
• 1. aprill – Tallinnas toimus esimene suurem korvpallimatš, kus Tallinna NMKÜ võitis Tartu NMKÜ-d 13:0.
• 21. veebruar^[küsitav] – kunstiajaloo professor Tor Helge Kjellin asutas Tartu Ülikooli kunstiajaloo õppetooli juurde kunstiajaloo kabineti.
• 12. aprill – registreeriti Hobuseasjanduse ja -Arendamise Armastajate Ühing, mis oli Eesti Ratsaspordi Liidu eelkäija.
• 21. aprill – Tallinnas toimus noorseppade (Noorseppade ühing) esimene üleriiklik kongress.
• 29. aprill – Tallinnas algasid tõstmise maailmameistrivõistlused, kus maailmameistriks krooniti kolm Eesti sportlast: Alfred Neuland, Saul Hallap ja Harald Tammer.
• 29. aprill – Tallinnas võeti Vabadusplatsil maha Peeter I ausammas.
• 30. aprill – Tallinnas Estonia teatrisaalis lõppesid kaks päeva väldanud tõstmise maailmameistrivõistlused.
• 14. mai – Tallinnas toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused murdmaajooksus.
• 27. mai – Tallinnas avati esimene autobussiliin marsruudil Vene turg – Tartu maantee.
• 10. juuni – Tallinnas avati 19. juunini kestnud kaubandus-tööstusnäitus.
• 21. juuni – pärast pikemaid vaidlusi võttis Riigikogu vastu riigilipu seaduse.
• 10. juuli – asutati Eesti Tenniseliit.
• 28. august – ilmus Eesti esimese kõmulehe Esmaspäev esimene number.
• 12. september – Tallinnas avati pidulikult Riigikogu hoone. See oli Eugen Habermanni ja Herbert Johansoni projekti kohaselt ümber ehitatud Toompea lossi tiivast, kus kuni 1917. aastani oli asunud vangla.
• 13. september^[küsitav] – registreeriti Eesti Kirjanikkude Liit.
• 24. september – Eesti pidas maha esimese jalgpallimatši Lätiga; mäng lõppes 1:1.
• 29. september – algas turbakütusel töötava Ellamaa elektrijaama ehitamine.
• 8. oktoober – moodustati Eesti Kirjanikkude Liit, mille esimeheks valiti Friedebert Tuglas.
• 22. oktoober – Tondi sõjakooli laskeplatsil toimusid Eesti esimesed laskevõistlused.
• 30. november – pärast pikemaid vaidlusi andsid soomlased eestlastele jäämurdja Väinämöinen (hilisema nimega Suur Tõll).
• 7. detsember – Riigikogu võttis vastu avalikkude keskkoolide seaduse. Seaduse järgi järgnes 6-klassilisele algkoolile 5-klassiline gümnaasium. Gümnaasium oli ühtluskooli teine aste ning gümnaasiumis õppimine oli vabatahtlik ja tasuline.
• 7. detsember – Riigikogu võttis vastu puhkepäevade seaduse.
• 13. detsember – registreeriti Eesti Spordi Keskliit.
• 14. detsember – registreeriti Noorte Naiste Kristlik Ühing.
• 26. detsember – Estonia teatrimajas algasid Eesti esimesed meistrivõistlused males.
• 28. detsember – toimus esimene üldine rahvaloendus Eesti Vabariigis.
• Detsembris andis Noor-Eesti kirjastus välja Gustav Suitsu luulekogu "Kõik on kokku unenägu".
• Selle aasta oluline kirjandussündmus on ka Anton Hansen Tammsaare romaani "Kõrboja peremees" ilmumine.
• Sellel aastal avati esimesed regulaarsed bussiliinid. Linnaliinid avati Tallinnas, Tartus ja Viljandis. Maaliinidest pandi tööle näiteks Märjamaa-Ristipere^[küsitav] ja Tartu-Võru liin.
• Abja mõisas asunud õppeasutuses hakati õpetama kultuurtehnikat.
• Abja-Paluojale rajati värnitsavabrik

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1922

• 16. veebruar – Lilli Promet, eesti kirjanik
• 18. veebruar – Juhan Smuul, eesti kirjanik
• 11. aprill – Arved Viirlaid, eesti kirjanik
• 21. aprill – Iser Kuperman, juudi päritolu kabetaja
• 24. aprill – Johannes Taul, eesti rahvamuusik
• 9. mai – Rolands Kalniņš, läti filmilavastaja
• 11. juuni – Erving Goffman, Kanadas sündinud juudi päritolu sotsioloog
• 14. juuli – Käbi Laretei, eesti päritolu rootsi pianist
• 22. august – Micheline Presle, prantsuse filminäitleja ja laulja
• 23. august – Hugo Männik, eesti botaanik
• 4. september – Per Olof Sundman, Rootsi kirjanik ja poliitik
• 19. september – Emil Zátopek, Tšehhoslovakkia kergejõustiklane
• 19. september – Dana Zátopková, Tšehhi odaviskaja
• 29. september – Esther Brand, Lõuna-Aafrika Vabariigi kõrgushüppaja
• 5. oktoober – José Froilán González, Argentina autovõidusõitja
• 11. november – Kurt Vonnegut, ameerika kirjanik
• 14. november – Boutros Boutros-Ghali, Egiptuse poliitik ja ÜRO peasekretär
• 15. november – Francesco Rosi, itaalia filmilavastaja
• 21. november – Maria Casarès, Prantsuse näitleja
• 24. detsember – Ava Gardner, USA näitleja

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1922

• 5. jaanuar – Wilhelm Voigt, "Köpenicki kapten"
• 22. jaanuar – Benedictus XV, Rooma paavst
• 3. mai – Viktor Kingissepp, Eesti poliitik
• 5. juuni – Gustav Boesberg, eesti raskejõustiklane
• 18. november – Marcel Proust, prantsuse kirjanik

Nobeli auhinnad

• füüsika – Niels Henrik David Bohr
• keemia – Francis William Aston
• meditsiin – Archibald Vivian Hill, Otto Fritz Meyerhof
• kirjandus – Jacinto Benavente
• rahu – Fridtjof Nansen

Viited