1918

See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

1918. aasta (MCMXVIII) oli 20. sajandi 18. aasta.

Sündmused Eestis

 Pikemalt artiklis 1918. aasta Eestis

• 13.–14. jaanuar (31. detsember 1917 – 1. jaanuar 1918 vkj) – Maanõukogu otsustas kuulutada Eesti iseseisvaks kohe, kui Saksa vägede sissetungi oht muutub vahetuks. Maanõukogu otsusega otsustati moodustada välisdelegatsioon, mis hakkaks maailmale tutvustama Eesti olusid ning hankima ka rahvusvahelist tunnustust Maanõukogule.
• 12. jaanuar^[küsitav] – 4. novembril 1917 loodud ning 3 päeva hiljem Tallinnas võimu haaranud Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtšinskiga lõpetas tegevuse kõrgema täidesaatva organina.
• 13. jaanuar (vkj 31. detsember) – Paul Kulbuschist sai Tallinna ja kogu Eestimaa õigeusu kiriku piiskop. Tema uueks, pühitsetud nimeks saab Platon.
• 20. jaanuar (vkj 7. jaanuar) – Tallinnas algas teine eesti sõjaväelaste kongress, mis kestis 26. jaanuarini.

• 9. veebruar (vkj 27. jaanuar) – algasid valimised Eesti Asutavasse Kogusse.
• 14. veebruar (vkj 1. veebruar) – Eesti ja Nõukogude Venemaa võttis kasutusele Juliuse kalendri asemel uue kalendri. See tõi kaasa selle, et 1. veebruar loeti 14. veebruariks. 31. jaanuarile 1918 järgnes kohe 14. veebruar 1918.
• 18. veebruar – Maanõukogu Vanematekogu otsustas kuulutada välja Eesti iseseisvuse, panna paika iseseisvusmanifesti alused ja moodustada selle kirjutamiseks komisjoni (Juhan Kukk, Jüri Jaakson, Karl Ast, Ferdinand Peterson).
• 19. veebruar – algas Vene Balti laevastiku evakuatsioon Tallinnast.
• 19. veebruar – Tallinnas Eesti Haritlaste Klubis toimunud Eesti poliitikute ja Maanõukogu Vanematekogu nõupidamisel moodustati Eestimaa Päästmise Komitee.
• 23. veebruar – Pärnu teatri rõdult loeti avalikult ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifest.
• 24. veebruar – kuulutati välja Eesti Vabariik ja määrati ametisse eesti Ajutine Valitsus.
• 25. veebruar – keskpäeval sisenesid Tallinna Saksa väeosad. Õhtuks lahkusid sadamast viimased Vene sõjalaevad.

• 4. märts – Saksa vägede pealetung peatus Narva jõe joonel.

• 5. aprill – Peterburi kubermangus elavate eestlaste delegatsioon esitas Tartu komandantuurile palve Saksa valitsuse kaitse alla saada.
• 15. aprill – mindi üle suveajale.

• 1. mai – Tartus avas äsjaasutatud kunstiühing Pallas esimese näituse.
• 3. mai – Suurbritannia valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
• 4. mai – loodi Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse Tallinna Osakond (ÜENÜTO).
• 13. mai – Prantsusmaa valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.
• 29. mai – Itaalia valitsus teatas de facto tunnustusest Eesti Maapäevale.

• 18. juuni – hakkas ilmuma Tallinna Päevaleht.

• 5. august – Tallinnas lõppesid Eesti teised meistrivõistlused kergejõustikus.
• 8.-12. november – üldstreik Tallinnas, kohalviibivate Saksa okupatsioonivõimude vastu
• 17. september – Tallinnas alustas tööd Eesti Tehnika Seltsi erikursused (hilisem Tallinna Tehnikum).

• 11. november – Eesti Ajutine Valitsus taasalustas oma tegevust.
• 11. november – asutati Eesti vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon Kaitseliit.
• 11. november – Aleksander Hellat võttis Saksa okupatsioonivõimudelt üle Tallinnas politseivalitsuse asjaajamise ja varad politseimeistri abilt.
• 12. november – heisati Tallinna Raekojale rahvuslik trikoloor ja raekoja saali kogunes 1917. aasta suvel valitud linnavolikogu.
• 13. november – võttis Aleksander Pallas üle Tallinnas linnaameti ning samal õhtul toimunud Tallinna linnavolikogu istungil valiti ametisse uus Tallinna linnavalitsus.
• 13. november – võtsid Eesti ajutise valitsuse volinikud Jüri Jaakson ja Peeter Põld üle Eestimaa provintsivalitsuse.
• 15. november – võtsid Jüri Jaakson ja Jaak Reichmann Eesti ajutise valitsuse esindajatena üle Tallinna ringkonnakohtu ja rahukohtud.
• 15. november – alustas endine Tallinna postkontori ülem Hindrek Rikand sideühenduste ülevõtmist.
• 16. november – võeti üle Tallinna tolliamet.
• 19. november – Riias sõlmiti Üleandmise leping Eesti ajutise valitsuse ja Saksamaa peavoliniku vahel.
• 24. november – lasti müügile esimesed Eesti Vabariigi postmargid.
• 28. november – Punaarmee koos Eesti punaväelastega vallutas Narva (Vabadussõja algus).
• 29. november – moodustati Eesti Töörahva Kommuun. Eesti kuulutas välja üldise sundmobilisatsiooni.

• 30. november – Eesti rahaühikuks sai Eesti mark, mis võrdus 100 penniga. Paralleelselt jäid käibima ka muud valuutad, näiteks tsaarirubla, duumarubla.

• 8. detsember – Punaarmee vallutas Võru. Venemaalt jõudis Soome kaudu Eestisse Johan Laidoner.
  • Asutati vabatahtlik abiorganisatsioon Ühistöö.
• 16. detsember – moodustati Kalevlaste Malev.
• 18. detsember – eraisikutel keelati raudteedel sõitmine.
• 20. detsember – Soomes moodustati Eesti Abistamise Peatoimkond.
• 21. detsember – Punaarmee vallutas Tartu.
• 23. detsember – loodi Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja ametikoht, kelleks nimetati polkovnik Johan Laidoner. Ernst Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks.
• 27. detsember – loodi Eesti Vabariigi Riigikontroll.
• 30. detsember – jäälõhkujal Suur Tõll jõudsid Tallinna esimesed Soome vabatahtlikud.

Sündmused maailmas

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1918

• 26. jaanuar – Nicolae Ceaușescu, Rumeenia diktaator
• 22. veebruar – Robert Wadlow, maailma pikim inimene
• 3. märts – Silvia Rannamaa, eesti noorsookirjanik ja novellist
• 20. aprill – Lucian Pulvermacher, vastupaavst ("Pius XIII")
• 14. juuli – Ingmar Bergman, rootsi filmirežissöör ja teatrilavastaja
• 18. juuli – Nelson Mandela, Lõuna-Aafrika Vabariigi president
• 5. oktoober – Heikki Siren, soome arhitekt
• 21. november – Mihhail Gluzki, Vene näitleja
• 11. detsember – Aleksandr Solženitsõn, Vene kirjanik ja dissident, Nobeli kirjandusauhind 1970
• 17. detsember – Woizlawa Feodora, Mecklenburgi hertsoginna
• 21. detsember – Kurt Waldheim, Austria poliitik
• 25. detsember – Anwar Sadat, Egiptuse poliitik, Nobeli rahuauhind 1978
• 31. detsember – Gunder Hägg, rootsi kergejõustiklane

Surnud

 Pikemalt artiklis Surnud 1918

• 8. jaanuar – Johannes Pääsuke, eesti filmioperaator
• 6. veebruar – Gustav Klimt, austria maalikunstnik ja graafik
• 10. veebruar – Ernesto Teodoro Moneta, itaalia patsifist, Nobeli rahuauhind 1907
• 13. veebruar – Kaarlo Julius Kalpa, soome vaimulik
• 23. veebruar – Adolf Friedrich VI, Mecklenburg-Strelitzi suurhertsog
• 25. märts – Claude Debussy, prantsuse helilooja
• 27. märts – Martin Sheridan, USA kergejõustiklane
• 5. aprill – George Tupou II, Tonga kuningas
• 13. aprill (ametlik kuupäev) – Jüri Vilms, Eesti riigimees
• 13. aprill – Lavr Kornilov, vene kindral
• 17. aprill – William Hope Hodgson, inglise kirjanik
• 20. aprill – Carl Ferdinand Braun, saksa füüsik, Nobeli auhind 1909
• 21. aprill – Friedrich II, Anhalti hertsog
• 5. mai – Niko Phirosmani, gruusia maalikunstnik
• 17. juuli – Nikolai II, vene keiser
• 10. august – Aleksander Uurits, eesti kunstnik
• 13. september – Eduard, Anhalti hertsog
• 29. oktoober – Rudolf Tobias, eesti helilooja
• 19. november – Christian Hermann Ludwig Stieda, baltisaksa arstiteadlane

Nobeli auhinnad

• füüsika – Max Karl Ernst Ludwig Planck
• keemia – Fritz Haber
• meditsiin – auhinda välja ei antud
• kirjandus – auhinda välja ei antud
• rahu – auhinda välja ei antud

Viited