1923

1923. aasta (MCMXXIII) oli 20. sajandi 23. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

• 9. jaanuar – Hispaania insener Juan de la Cierva tegi esimese eduka õhulennu helikopteri eelkäija tiiviklennukiga.
• 10. jaanuar – Memeli piirkonnas elavad Leedu elanikud alustasid mässu Rahvasteliidu otsuse vastu jätta piirkond Prantsusmaa võimu all olevaks Rahvasteliidu mandaadiks.
• 11. jaanuar – vaatamata Suurbritannia vastuväidetele okupeerisid Prantsuse ja Belgia väed Ruhri piirkonna, et nõuda sellega Saksamaalt reparatsioonide tasumist.

Märts

• 3. märts – ilmus ajakirja Time esimene number.
• 3. märts – USA Senat lükkas tagasi ettepaneku, et Ameerika Ühendriigid võiksid ühineda Alalise Rahvusvahelise Kohtuga.

Juuli

• 6. juuli – loodi NSV Liidu kõrgeim valitsusorgan NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu, mille esimeheks sai Vladimir Lenin.

• 13. juuli – USA California osariigis Los Angeleses avati ametlikult Hollywoodi silt.
• 24. juuli – liitlasriigid sõlmisid Türgiga Lausanne'i rahuleppe, millega Türgi loobus Esimeses maailmasõjas kaotatud mittetürgi aladest.

August

• 2. august – pärast Warren G. Hardingi surma sai Ameerika Ühendriikide presidendiks Calvin Coolidge.

Sündmused Eestis

• 6. jaanuar – toimusid Eesti esimesed meistrivõistlused males, mille võitis Paul Rinne.
• 14. jaanuar – Tallinnas asutati Rahvasteliidu Eesti Ühing.
• 22. jaanuar – liikluseks avati 44 km pikkune Riisselja–Orajõe kitsarööpmeline raudtee.
• 24. jaanuar – Balti Päästeselts tutvustas Saksamaalt ostetud Eesti uusimat aurikut Eestimaa.
• 27. jaanuar – tõstja Voldemar Noormägi püstitas Narvas uue maailmarekordi kergekaalus (kuni 67,5 kg) kahe käega surumises, kui ta surus üles 88,5 kg.
• 15. veebruar – Helsingis oli Eesti jääpallimeeskonna esimene maavõistlus, kus võideti Saksamaad 10:0.
• 17. veebruar – algas 19. veebruarini kestnud rahvahääletus avalike algkoolide seaduse muutmiseks. Hääletuse tulemusena lisati õppekavva näiteks usuõpetus.
• 17. veebruar – asutati Tallinna Linna Politsei Spordiring.
• 17. veebruar – Eesti kaotas esimese jääpallimaavõistluse Soomele, skoor jäi 0:22.
• 24. veebruar – järgmise päevani kestnud raamatukogutööliste kongressi käigus pandi alus Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingule.
• 27. aprill – ilmus Eesti Kirjanike Liidu ajakirja Looming esimene number.
• 13. mai – Eesti Rahva Muuseum koliti Raadi mõisa härrastemajja.
• 9. juuni – Eesti apostlik õigeusu kirik hakkas alluma Konstantinoopoli patriarhile, säilitades siiski laialdase autonoomia.
• 24. juuni – Kaunases toimus Eesti-Leedu maavõistlus jalgpallis, milles Eesti võitis 6:0. See oli ühtlasi Eesti esimene võit jalgpallimaavõistlustel; see oli Eesti 6. maavõistlusmäng.
• 30. juuni – algas 2. juulini kestnud VIII üldlaulupidu.
• 16. september – Tartus toimus esimene Balti riikide üliõpilaste olümpia. See oli SELLi mängude eelkäija.
• 19. september – Tallinnas toimus Eesti esimene jalgpalli maavõistlus Nõukogude Liiduga; Eesti kaotas 4:2.
• 1. oktoober – Tallinnas Nõmmel hakati õpetama politsei ja piirivalve tarvis teenistuskoeri.
• 3. oktoober – Tallinnas avati 21. algkooli hoone, mis oli esimene koolimaja kaheteistkümnest, mille ehitamise linnavalitsus oli hädavajalikuks pidanud.
• 20. oktoober – avati 17 km pikkune Valga ja Koikküla vaheline kitsarööpmeline raudtee, mis tegi Eestil võimalikuks kahe asula vahel liiklemiseks mitte kasutada Läti alal kulgevat raudteed.
• 16. november – algasid kaks päeva kestnud Eesti esimesed meistrivõistlused poksis.
• 20. november – kohtus esines esimese Eesti naiskaitsjana vannutatud advokaadi abi Fanni-Benita Lippand.
• 25. november – avati Tallinna Hipodroom.
• 8. detsember – registreeriti Eesti Olümpiakomitee põhikiri.
• 12. detsember – Narvas avati uus raudteesild.
• 14. detsember – asutati Eesti Käsipalliliit (sinna kuulusid nii korv- kui ka võrkpall).
• 28. detsember – Tartus toimus 29. detsembrini kestnud I üleriiklik hariduskongress. Kongressil pandi alus Eesti Haridusliidule.
• 28. detsember – Tartus peeti esimest ajalooõpetajate päeva.
• Asutati Eesti Kunstnikkude Rühm.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1923

• 1. jaanuar – Valentina Cortese, itaalia näitleja
• 14. jaanuar – Hugo Raudsaar, eesti astronoom
• 20. jaanuar – Nora Brockstedt, norra laulja
• 12. veebruar – Franco Zeffirelli, itaalia filmi- ja teatrilavastaja
• 10. märts – Valter Ojakäär, eesti helilooja ja publitsist
• 10. märts – Val Logsdon Fitch, USA tuumafüüsik
• 12. märts – Hjalmar Andersen, norra kiiruisutaja
• 26. märts – Leida Laius, eesti filmilavastaja
• 3. aprill – Svetozar Kuzmitš Russakov, Nõukogude Liidu animaator
• 4. aprill – Ilmar Jaks, eesti kirjanik
• 15. aprill – Artur Alliksaar, eesti luuletaja
• 22. aprill – Aaron Spelling, USA teleprodutsent
• 22. aprill – Bettie Page, USA modell
• 23. aprill – Manuel Mejía Vallejo, Colombia kirjanik ja ajakirjanik
• 4. mai – Eric Sykes, inglise filminäitleja
• 7. mai – Anne Baxter, USA näitleja
• 28. mai – Karl Vaino, Eesti NSV poliitik
• 31. mai – Rainier III, Monaco vürst
• 2. juuni – Lloyd Shapley, USA matemaatik ja majandusteadlane
• 8. juuli – Harrison Dillard, USA kergejõustiklane
• 13. juuli – Mihhail Pugovkin, vene filminäitleja
• 2. august – Shim'on Peres, Iisraeli poliitik ja riigitegelane
• 10. august – Rhonda Fleming, USA filmi- ja seriaalinäitleja
• 20. august – Jim Reeves, USA kantrilaulja
• 25. august – Álvaro Mutis, Colombia kirjanik
• 16. september – Albert Cornelis Baantjer, hollandi kirjanik
• 17. september – Hank Williams, USA kantrilaulja
• 4. oktoober – Charlton Heston, USA filminäitleja
• 5. oktoober – Glynis Johns, Briti näitleja
• 16. oktoober – Linda Darnell, USA filminäitleja
• 27. oktoober – Roy Lichtenstein, ameerika kunstnik
• 6. november – Aleksandra Tšudina, Nõukogude Liidu kergejõustiklane ja võrkpallur
• 25. november – Mauno Koivisto, Soome president 1982–1994
• 5. detsember – Vladimir Tendrjakov, vene kirjanik

Surnud

• 3. jaanuar – Jaroslav Hašek, tšehhi kirjanik
• 10. veebruar – Wilhelm Conrad Röntgen, saksa füüsik, Nobeli füüsikaauhind (1901)
• 2. aprill – Michel Théato, Luksemburgis sündinud Prantsusmaa pikamaajooksja
• 4. aprill – John Venn, inglise filosoof ja loogik
• 2. august – Warren G. Harding, USA 29. president (1921–1923)
• 7. september – Nikolai von Glehn, Jälgimäe mõisa omanik, Nõmme rajaja
• 10. oktoober – Andrés Avelino Cáceres, endine Peruu president
• 12. detsember – Raymond Radiguet, prantsuse kirjanik
• 27. detsember – Gustave Eiffel, prantsuse insener ja arhitekt

Nobeli auhinnad

• füüsika – Robert Andrews Millikan
• keemia – Fritz Pregl
• meditsiin – Frederick Grant Banting, John James Richard Macleod
• kirjandus – William Butler Yeats
• rahu – auhinda välja ei antud

Viited