See artikkel ootab keeletoimetamist. (August 2025) |
Seaduste Kogu (lühend SK) oli Eesti seaduste kodifikatsioon, mida anti välja aastail 1938–1940 Seaduste Kogu seaduse (SK I 1938, 3, 9) alusel.
Seaduste Kogu väljaandmine oli nimetatud ühe eesmärgina juba Konstantin Pätsi teise valitsuse deklaratsioonis 1923. aastal. Eesti iseseisvusaja jooksul toimus Vene seaduste asendamine eestikeelsete Eesti seadustega, mis 1940. aastaks ei olnud veel lõppenud: Eestis kehtis veel paarkümmend Vene seadust, nende hulgas heakorra ja julgeoleku seadus, tööstusliku töö seadus, ärimaksuseadus, otsemaksude seadus, kinnistusmaksu (krepostimaksu) seadus, lõivuseadus, Vene tööstusseadus, veejõudude kasutamise seadus, kaubanduseseadus, trahteriseadus, toitlusseadus, Vene tsiviilseadus (osaliselt Narva taga ja Petserimaal), Vene talurahvaseadus (osaliselt Narva taga ja Petserimaal), notariaalseadus, Vene kaubandusliku kohtupidamise seadus ja tsiviilkohtupidamise seadustik. Edasi kehtis ka Balti Eraseadus ja kohalikud talurahvaseadused (Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa). Nimetatud Vene seadustel ja Balti Eraseadusel puudus ametlik eestikeelne tekst peale Eesti ajal tehtud muudatuste ja täienduste. Sealhulgas Vene kaubandusseadused olid kehtiva õigusena usuaalselt retsipeeritud alles Eesti ajal, kuna varem oli siin kehtinud kohalik ja rahvusvaheliselt üldtunnustatud tavaõigus.
Seaduste Kogusse kuulus 15 köidet, mille väljaandmine plaaniti lõpetada 24. veebruariks 1943. Tegelikult jõuti 1940. aasta juuniks välja anda neli köidet – I (1938), IV (1940), VI (1938) ja XI (1939). Järgmisena oleks tõenäoliselt välja antud IX köide (Liiklus, side ja ehitusala), kuna selle väljaandmiseks vajalik seaduste muutmise seadus kuulutati Vabariigi Presidendi poolt välja 18. märtsil 1940 ja jõustus 8. aprillil 1940. Eesti seaduste kodifitseerimisel tehtud ja 1940. aastal veel teha jäänud töö mahust annab ettekujutuse Riigi Teataja süstemaatiline sisujuht, mis on koostatud Seaduste Kogu köidete (peatükkide) ja jagude kaupa, ning Riigi Teataja 1940. aasta sisukord.
Seaduste Kogus avaldatud seadustele viitamisel jäetakse viide Riigi Teatajale ära ja neile viidatakse Seaduste Kogu köite, selle väljaandmise aasta, jao numbri ja seaduse numbri järgi, näiteks: Eesti Kultuurkapitali seadus (SK VI 1938, 2, 6).