Viivi Neare (kuni 1967 Viivi Tetsmann; sündinud 8. detsembril 1941 Kõrevere külas Vändra vallas Pärnumaal) on Eesti oligofrenopedagoog ja logopeed.
Viivi Neare on talupidaja tütar.
1962 lõpetas Neare Vändra Keskkooli (eksternina), 1966 Moskva Pedagoogilise Instituudi. 1984 kaitses ta pedagoogikakandidaadi kraadi Defektoloogia Teaduslik Uurimise Instituudis Moskvas väitekirjaga "Формирование дочисловых понятий у старших дошкольников и младших школьников с нормальным и нарушенным развитием" oligofrenopedagoogika erialal. Täiendas end seejärel Taanis, Soomes, Inglismaal ja Saksamaal.[viide?]
1960–62 oli ta eriinternaatkooli õpetaja, 1966–72 Eesti NSV Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi kabinetijuhataja, 1972–76 Tartu Ülikooli eripedagoogika kateedri õpetaja ja vanemõpetaja. 1977–82 Tallinna Pedagoogilise Instituudi koolieelse kasvatuse ja psühholoogia kateedri vanemõpetaja, 1982–84 ENSV Vabariikliku Õpetajate Täiendusinstituudi õppejõud[viide?]. 1982–89 töötas ta eriinternaatkoolides ja Haridusministeeriumis, 1989–2000 oli Tartu Ülikooli eripedagoogika osakonna dotsent, 2000. aastast õppeülesande täitja. Neare on töötanud Porkuni Koolis, Raikküla Koolis ja Tallinna Eriinternaatkoolis.[viide?]
Viivi Neare on Tallinna Pedagoogilise Seminari õppejõud ning nõukogu liige.[viide?]
Ta on Eesti Eripedagoogide Liidu ja Eesti Autismiühingu liige. Aastast 2001 Eesti Eripedagoogide Liidu auliige (Vanapagan).[viide?]
Viivi Neare on uurinud hälvik- ja eakohaselt arenenud laste koolivalmidust, sh arvu eelkujutluste ja tekstülesannete lahendamise oskuste kujunemist, ning nende psüühiliste protsesside arengu iseärasusi. Ta on avaldanud üle 30 teaduspublikatsiooni, kirjutanud abikooli matemaatika töövihikuid ja ainekavasid. Ta on kirjutanud palju artikleid koolieelikute arengust, koolivalmidusest, matemaatika õpetamisest abikoolis ning vaimupuudepedagoogikast.[viide?]
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.