Jaan Luts (3. oktoober 1884 (vkj 21. september), Vana-Kariste vald, Halliste kihelkond, Pärnumaa – 12. juuni 1943 Vosturallag, Sverdlovski oblast, Vene NFSV) oli Narva linnapea.
Jaan Lutsu vanemad olid põllumees Peeter Luts ja tolle abikaasa Maria Luts. Ta lõpetas kihelkonnakooli ning hiljem õppis Peterburis keskkoolis ja tehnilistel kursustel.
Tsaariajal töötas ta vallasekretärina ja hiljem politseis, samuti Tallinna ringkonnakohtus ja Bekkeri laevatehases.
Esimeses maailmasõjas teenis Jaan Luts Vene sõjaväe staapides sanitaar- ja evakuatsiooni alal. Vabadussõja algul astus ta ametnikuna Eesti kaitseväkke. 1919. aastal määras kaitseväe peakontrolör ta vanemkontrolöriks.
Pärast sõda jätkas Luts Riigikontrolli kaitseväeosakonnas, kus oli algul kontrolöri kohusetäitja 3. diviisis, siis vanemkontrolöri kohusetäija ning lõpuks vanemkontrolör. Sellest ametist lahkus ta omal soovil 1. märtsist 1924, kuna 8. veebruarist 1924 oli Narva linnavolikogu valinud ta linnapeaks.
Jaan Luts oli Narva linnapea aastail 1924–1927, seejärel abilinnapea, 1930–1936 uuesti linnapea (kokku 9 aastat) ja edasi taas abilinnapea.
Ta oli Kaitseliidu Narva maleva majanduspealiku abi, Narva Jaanilinna Vabatahtliku Tuletõrjeühingu liige ja Narva tuletõrjebrigaadi üldpealik, Narva karskusseltsi Võitleja abiesimees. Samuti oli ta Narva Eesti Seltsi Ilmarine liige, Akadeemilise Klubi liige, Autojuhtide Klubi auliige ja Narva Jahtklubi liige.
1936. aastal abiellus Jaan Luts Minna Rätsiga.
Vabadussõjas osales teinegi Jaan Luts, kes aga 32-aastaselt sõjas hukkus.