
Arne Mikk (sündinud 18. aprillil 1934 Viljandis) on eesti lavastaja ja teatritegelane.
Arne Mikk on sündinud Mulgimaal Tuhalaane külas suure Ritsu talu perepojana.
1952. aastal lõpetas ta Viljandi 2. Keskkooli ning alustas lauluõpinguid Tallinna Muusikakoolis professor Aleksander Arderi klassis. Aastatel 1956–1961 õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis laulja ja laulupedagoogi erialal. Lavastajana stažeeris ta 1972. aastal Berliini Komische Operis Walter Felsensteini ja 1974–1975 Moskvas Suures Teatris Boriss Pokrovski käe all.
Aastatel 1952–1955 ja 1961–1963 laulis Mikk Estonia teatri ooperikooris. 1963–1966 oli ta teatri muusika- ja kirjandusala juhataja ning 1966–1970 lavastaja assistent. Sel perioodil esines ta mitmes soolorollis, sealhulgas Mozarti "Võluflöödis", Puccini "Boheemis" jm.
1970. aastal sai Arne Mikust Eesti NSV Riikliku Akadeemilise Ooperi- ja Balletiteatri Estonia ooperilavastaja, 1977. aastal peanäitejuhi kohusetäitja ning aastatel 1978–1995 Estonia teatri peanäitejuht. Aastatel oli ta 2002–2004 oli ta Estonia teatri loominguline juht ja alates 2005. aastast nõunik. Aastatel 2016–2020 oli ta rahvusooperi Estonia nõukogu esimees.
Aastatel 2008–2024 oli ta Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht.
1969. aastast on ta töötanud ka Eesti Muusikaakadeemia ooperistuudio õppejõuna (1988. aastast dotsent, 1996–1999 stuudio juhataja, 2014. aastast emeriitdotsent).
Külalisena on ta lavastanud Moskva Suures Teatris ja Kammermuusikateatris, Buenos Airese Teatro Colónis, Schwerinis, Krasnojarskis, Tamperes, Lahtis, Helsingis ning Turus.
Ta on Eesti Lavastajate ja Dramaturgide Liidu liige.
Elupõlise estoonlase ja kauaaegse Estonia teatri juhina on ta andnud suure panuse selleks, et taasiseseisvunud Eestis taastada 1865. aastal alguse saanud ja Nõukogude ajaks suletud Estonia Selts. Ametlikult alustas selts uuesti tegevust 27. märtsil 1990.
Artikli kirjutamine on sel kohal jäänud pooleli, jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. (Mai 2026) |
Arne Mikk on toonud lavale sadakond muusikalavastust. Ta enda sõnul on tema lemmikheliloojaks Giuseppe Verdi, kelle kõik olulisemad ooperid on ta ka Estonias lavastanud.
Tema esimene lavastus Estonias oli aga Evald Aava "Vikerlased", mis valmis 1969. aastal ja kus peategelast Olavit laulis tollal tippvormis Georg Ots. Arne Miku lavastuses toodi Estonia teatris lavale ka Eduard Tubina ooperid "Reigi õpetaja" (1988) ja "Barbara von Tisenhusen" (1990) ning Alo Põldmäe "Raeooper" (1986); nende kolme ooperi libreto autor oli Jaan Kross.
Ühena väga vähestest maailma muusikateatri lavastajatest on ta lavastanud Modest Mussorgski ooperi "Boriss Godunov" algversiooni, mis esietendus Estonia teatris 1980. aastal. Tolle ajani oli maailmas seda ooperit etendatud peamiselt Rimski-Korsakovi või Šostakovitši redaktsioonis. 1988. aastal vaimustasid estoonlased Mussorgski algversiooniga ka Pariisi ooperipublikut. Arne Miku lavastus läks Pariisis täismajale lausa üheksal etendusel, kus maailmakuulsa Jevgeni Nesterenko kõrval laulsid kandvaid rolle eesti bassilauljad Mati Palm ja Teo Maiste. Etendusi dirigeeris Eri Klas.
Lisaks on ta koostanud ja lavastanud suurejoonelisi galasid, kontsertetendusi ja muusikapõimikuid, näiteks ooperigala "Tiit Kuusik 100" (2011), operetigala "Ah, ilma naisteta..." (2004 Vanemuises), kontsertetendus "Viini valss, Viini laul" (1972), "Õhtu Paul Hindemithi muusikaga" (1992), "Poolteist tundi Pucciniga" (1995 Estonia talveaias), "Maiuspalu Mozartilt" (1998) jm. 2013. aastal lavastas ta Estonia teatri juubelilavastuse "Kord saja aasta pärast. Estonia awamise pidu".
Arne Mikk algatas 2011. aastal Eesti Rahvuskultuuri Fondi allfondina Reet ja Arne Miku fondi, mis toetab noori Eesti lauljaid. Fondi seniste stipendiaatide hulgas on Oliver Kuusik, Kristel Pärtna, Mehis Tiits, Heldur Harry Põlda, Kadri Kõrvek ja Kairis Trass.
Ta oli abielus Reet Mikuga (1933–2011); nende pojad on Jaak Mikk, Mart Mikk ja Rein Mikk. Tema pojatütar on Ingel Marlen Mikk, esinejanimega An-Marlen.
Eesti Asenduskodu Töötajate Liit kuulutas mitme põlvkonna jooksul muusikaarmastust edasi kandnud Mikkude pere 2013. aastal aasta pereks ning andis toona nelja põlvkonda esindanud 22-liikmelisele Arne Miku perele üle tunnustusauhinna "Lastele ja lastega".
Raadioajakirjanik Vello Mikk (1938–2018) oli Arne Miku vend.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Arne Mikk |