Elmar Lipping (7. märts 1906 Ropaži kihelkond, Riia maakond, Liivimaa kubermang – 5. jaanuar 1994 New York) oli eesti õpetaja, ajakirjanik, poliitik ja sõjaväelane (nooremleitnant) ning ka Saksamaa (Hauptsturmführer) ja Ameerika Ühendriikide sõjaväelane.
Ta õppis aastatel 1914–1918 Valgjärve ministeeriumikoolis, 1918–1923 Otepää Reaalgümnaasiumis ja 1923–1926 Tartu Õpetajate Seminaris.
Ta õppis aastatel 1926–1927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas ning 1930–1934 ja 1940 õigusteaduskonnas. Hiljem õppis USA-s Minnesota Ülikoolis ning lõpetas selle rahvusvaheliste suhete alal. Ta oli korporatsiooni Fraternitas Tartuensise liige.
Teise maailmasõja ajal võitles Elmar Lipping 38. Kaitsepataljonis ja 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisis, kus kokku teenis välja hauptsturmführer'i auastme. Ta oli aastatel 1945–1947 Saksamaal Ameerika Ühendriikide sõjavangis, kuid teenis hiljem USA sõjaväeüksustes, sealhulgas ka 4221. Eesti Vahikompaniis ohvitserina.
Märtsis 1957 kolis Lipping Ameerika Ühendriikidesse. Ta oli Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu liige.
Ta oli Eesti Vabariigi välisminister eksiilis 3. juunist 1982 kuni 20. juunini 1990.
Tema poeg on Ameerika Ühendriikide ajaloolane, ajakirjanik, sõjaväelane ja diplomaat Imre Lipping.
| Eelnev August Koern |
Vabariigi Valitsuse eksiilis välisminister 3. juuni 1982 – 20. juuni 1990 |
Järgnev Olev Olesk |