Rahvarinne

See artikkel See artikkel räägib Eestis 1988. aastal tekkinud liikumisest. Rahvarinne üldmõiste kohta vaata artiklit Rahvarinne (üldmõiste). Teiste tähenduste kohta vaata artiklit Rahvarinne (täpsustus).

Tallinnas, majas Uus tänav 28 asus 1988–1994 Rahvarinde peakontor. Tänapäeval tähistab seda mälestustahvel maja seinal.

Rahvarinne, ametliku nimega Eestimaa Rahvarinne Perestroika Toetuseks ja hiljem oli kasutuses Eestimaa Rahvarinne, oli kodanikualgatusega[viide?] sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis aastail 1988–1993.

Rahvarinde esialgne eesmärk oli Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus ning IME ja selle rakendamine.

18. märtsil 1990 toimunud Eesti NSV Ülemnõukogu valimistel sai Rahvarinne 24% häältest. Rahvarinde kandidaadid said 45 kohta 105-st. Edgar Savisaar moodustas valitsuse suures osas Rahvarinde liikmeist.

12. oktoobril 1991 asutati Rahvarinde põhjal Eesti Rahva-Keskerakond, mis hiljem arenes Eesti Keskerakonnaks.

Rahvarinne lõpetas tegevuse 13. novembril 1993.

Algidee

13. aprilli 1988 õhtul arutati Eesti Televisiooni saates "Mõtleme veel", kuidas rakendada kodanikualgatust. Edgar Savisaar tuli arutelus välja mõttega luua perestroika toetuseks legaalne opositsioon, demokraatlik liikumine Rahvarinne. Veel samal ööl loodi Rahvarinde algatusgrupp ja koostati Rahvarinde deklaratsioon. Sellele järgnes Rahvarinde tugirühmade massiline moodustamine kogu Eestis.

Asutamiskongress

1.–2. oktoobril 1988 peeti Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamise kongress, kus valiti ka Rahvarinde eestseisus ja volikogu.

Eestseisusse valiti: Kostel Gerndorf, Mati Hint, Lembit Koik, Marju Lauristin, Edgar Savisaar, Heinz Valk ja Rein Veidemann;

Volikokku valiti: Hardo Aasmäe, Paul Allik, Küllo Arjakas, Tõnis Avikson, Rem Blum, Oleg Burov, Eldar Efendijev, Andres Ehin, Andres Ellamaa, Sirje Endre, Ignar Fjuk, Rafik Grigorjan, Igor Gräzin, Klara Hallik, Mati Heidmets, Mart Kadastik, Siim Kallas, Vahur Kalmre, Henn Karits, Tõnu Karu, Rein Kilk, Paavo Kollom, Ott Kool, Andres Kork, Toomas Kork, Ülo Laanoja, Vello Lattik, Enn Leisson, Juhan Liiv, Valdur Liiv, Juri Lotman, Aivo Lõhmus, Uno Mereste, Lennart Meri, Mikk Mikiver, Aadu Must, Hasso Nurm, Andres Ottenson, Viktor Palm, Enn Põldroos, Kalev Raave, Ivar Raig, Vello Saatpalu, Tõnn Sarv, Mart Siimann, Toomas Sildam, Aare Sirel, Lepo Sumera, Ester Šank, Hagi Šein, Mati Tambur, Jaak Tamm, Andres Tarand, Dalia Tarmak, Mart Tarmak, Mihkel Tiks, Felix Undusk, Sulev Vahtre, Hannes Valter, Peeter Vihalemm, Ülo Vooglaid.

Volikokku olid ka delegeeritud Kalju Aleksius, Heinrich Ausmees, Vladimir Brehhov, Albert Danielson, Ivo Eesmaa, Ants Erg, Oleg Harlamov, Valter Hommik, Kalle Jents, Rein Järlik, Ivar Kallion, Toomas Kork, Reet Laul, Samuel Lazikin, Ando Leps, Georg Lints, Ants Lõhmus, Taimi Piin, Asta Pino, Vello Pohla, Jelena Popkovskaja, Juris Putrins, Villu Rooda, Ott Sandrak, Johannes Sepp, Eduard Šaumjan, Rein Tamme, Tenno Teets, Liina Tõnisson, Uno Ugandi, Ulvi Valdja, Illar Viilmann.

Üritused

1988. aasta oktoobris-novembris koguti Rahvarinde ettevõtmisel üle 800 000 allkirja NSV Liidu seaduse eelnõu "Muudatustest ja täiendustest NSV Liidu konstitutsioonis (põhiseaduses)" vastu. Selle seadusega taheti vähendada veelgi liiduvabariikide õigusi.

23. augustil 1989 korraldasid Baltimaade rahvarinded ühise massimeeleavalduse, nn Balti keti, et näidata maailmale vabadustahet.

Rahvarinde olemus ja eesmärgid

Eestimaa Rahvarinde üldprogrammis ja Eestimaa Rahvarinde hartas (1988) olid järgmised põhimõtted:

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Eile õhtul selgusid.... Rahvarinde Teataja, 3. oktoober 1988

Kirjandus

Välislingid