Andres Ellamaa (24. september 1944 Suhhobezvodnoje, Semjonovi rajoon, Gorki oblast, Vene NFSV – 5. mai 2023) oli eesti arst (neurokirurg) ja poliitik, Eesti Keskerakonna liige.
Ta sündis 1944. aastal Suhhobezvodnoje vanglas Gorki oblastis (tema ema arreteeriti 24. juunil 1941 Tallinnas ja oli saadetud Vene NFSV-sse); 1946. aastal pääses ta koos emaga Eestisse.
Ta lõpetas 1962. aastal Tallinna 1. Keskkooli ja 1968. aastal Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna. 1974. aastast meditsiinikandidaat.
Töötanud neurokirurgina Tallinna Vabariiklikus Haiglas ja Mustamäe haiglas II neurokirurgia osakonna juhatajana. Aastatel 2005–2008 oli ta Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse liige ja ülemarst. Lisaks töötas ta arst-konsultandina erakliinikus Clinic.
Ta on olnud ajakirja Nõukogude Eesti Tervishoid toimetaja.
Andres Ellamaa oli Eesti Arstide Liidu asutajaliige ja asepresident 1989–1990 ning Tallinna Arstide Liidu juhatuse esimees 1993–1998.
Ta oli aastatel 1990–1992 Eesti Vabariigi tervishoiuminister. Kuni 2009. aastani oli ta Tallinna Linnavolikogu liige ja on olnud Kesklinna Halduskogu liige.
Lisaks on ta pälvinud Ludvig Puusepa nimelise neuroloogide ja neurokirurgide teadusliku seltsi medali, Tartu Ülikooli Kliinikumi preemia, Tartu Ülikooli arstiteaduskonna tunnustusdiplomi ning PERH-i grand old man-i aunimetuse.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)| Tsitaadid Vikitsitaatides: Andres Ellamaa |