 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2022) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| Ando Leps | |
|---|---|
| Sünniaeg |
6. november 1935 Rakvere, Eesti |
| Surmaaeg |
4. november 2023 (87-aastaselt) Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Elukutse | õigusteadlane, poliitik |
Ando Leps (6. november 1935 Rakvere – 4. november 2023 Tallinn) oli eesti õigusteadlane ja poliitik, Riigikogu VIII ja IX koosseisu liige.
Ando Leps alustas kooliteed 1943. aastal Rakvere linna I 6-klassilises Koolis. 1950 astus Rakvere I Keskkooli. 1954–1955 õppis professor Gustav Ernesaksa soovitusel[viide?] Tallinna Muusikakeskkoolis ja Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis. Kuna muusikakeskkool ei vabastanud Nõukogude armees teenimisest, siis 1955 lõpetas Rakvere I Keskkooli eksternina. 1955. aastal astus Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonda, mille päevase osakonna lõpetas 1960. aastal juristi kvalifikatsiooniga.
Sai õigusteaduse kandidaadiks 1982. aastal (NSV Liidu Siseministeeriumi Akadeemia, Moskva. Väitekiri "Имитационное моделирование социальной обусловленности преступности в крупном регионе"; mõeldud oli Eestit) ja õigusteaduse doktoriks 1992. aastal (Tartu Ülikool, väitekiri "Kuritegevus Eestis (kuritegevuse võrdleva käsitluse teoreetilisi ja praktilisi probleeme)"; ilmunud ka raamatuna).
Ando Leps täiendas end 1994–1995 Erfurdis, Villingen-Schwenningenis, Freiburgis, Oñatis (Hispaania) ja Cambridge'is. Aastatel 1999–2006 oli ta eraülikooli Akadeemia Nord külalisprofessor, õigusteaduskonna bakalaureuse ja magistrieksamite ning lõputööde kaitsmise komisjoni esimees ning 2008–2010 külalisprofessor. 2000–2011 erakõrgkooli Sotsiaal-Humanitaarinstituudi Kuratooriumi esimees ja õigusteaduskonna lõputööde kaitsmise komisjoni esimees, professor.
Ta osales 2008–2012 väliseksperdina Läti Kõrghariduse Kvaliteedi Hindamise Keskuse kutsel Läti kõrgkoolide õigusteaduskondade õppeprogrammide hindamisel.
Uurimisalad: kriminoloogia, riigiõigus ja poliitika. Osalenud mitmete seaduseelnõude koostamisel, sh on Eesti Vabariigi põhiseaduse ühe eelnõu autor. Põhjalikult uurinud ja arendanud kuritegevuse võrdlevat käsitlust. Uurinud Eesti, Balti riikide, endise NSV Liidu, Euroopa, eri maailmajagude ja kogu maailma kuritegevust.
Avalikustas esimesena NSV Liidu kuritegevuse salastatud andmed. Kirjutanud poliitilisi artikleid Eesti presidentidest (Konstantin Päts, Lennart Meri, Arnold Rüütel, Toomas Hendrik Ilves).
Ando Leps töötas aastatel 1960–1995 Eesti NSV Siseministeeriumi süsteemis: uurijana, vanemuurijana, eriti tähtsate asjade uurijana, staabiohvitserina (miilitsa alampolkovnik), uurimisameti peaspetsialistina. 1980. aastate lõpus ja 1990. aastate alguses Eesti NSV kuritegevusevastase võitluse büroo liige. 1991 KGB likvideerimise valitsuskomisjoni liige. A. Leps oli 1992–1994 Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevate seaduste eelnõude eksperdigrupi juhi asetäitja (eksperdigrupi juht: TÜ professor Ilmar Rebane). Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni liige, alates selle komisjoni moodustamisest 1992. aastal kuni selle tegevuse lõpetamiseni 2005. aastal (komisjoni esimehed eri aegadel õigusteadlasest kirjanik Jaan Kross ja usuteaduse professor Vello Salo). A. Leps oli mitme rahvusvahelise sotsioloogia- ja õigusteadusalase ajakirja toimetuskolleegiumi liige. Riigikogu VIII ja IX koosseisu liige aastatel 1995–2003. Tallinna linna Nõmme linnaosa halduskogu liige 1993–1996, 1999–2002 ja 2006–2013.
Leps oli Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi taasasutajaliige, 1988–1994 aseesimees. Eestimaa Rahvarinde konsultatiivnõukogu ja Eestimaa Rahvarinde volikogu I koosseisu liige. Eesti Maarahva Erakonna liige 1994–1998. Eesti Keskerakonna liige alates 1999, juhatuse liige 2000–2002. Eesti Keskerakonna volikogu ja Nõmme piirkonna juhatuse liige. Euroopa Kriminoloogia Assotsiatsiooni liige. Olnud Eesti Rooma Klubi liige. The Academy of Criminal Justice Sciences (USA) liige (1992). Mitmete rahvusvaheliste juriidiliste ajakirjade toimetuskolleegiumite liige. Alates 2002. aastast Balti riikide kuritegevuse ja terrorismivastase foorumi kaasesimees, juhatuse liige (BAAF), nüüd (Baltic Security).
Tema isa oli vandeadvokaat ja poliitik August Leps, kes töötas Rakveres vandeadvokaadina ning põgenes septembris 1944 Rootsi. Ema Julie Leps (neiuna Sahk) (5. märts 1893 Imavere vald, Viljandimaa – 5. märts 1985 Rakvere) oli õppinud Peterburi Konservatooriumis ja Tartu Kõrgemas Muusikakoolis klaverit ning töötas muusika- ja võõrkeelte õpetajana Rakvere Õpetajate Seminaris ja Lüganuse Keskkoolis.
Vanem vend Olaf Leps (1926–2015) oli keemiainsener (TPI, 1966), kes II maailmasõja ajal oli Saksa sõjaväkke mobiliseeritud ja käinud läbi Tšehhi põrgust ning sõjavangina Vorkuta vangilaagrist-söekaevandusest pääsenud eluga, oli ETKVL Rakvere Kaubandusliku Inventari Tehase peainsener ja meeskoori Rakvere peadirigent (Rakvere aukodanik, 1998). Õde Astrid Pommer (1927–2022) oli hariduselt saksa filoloog, dotsent (TRÜ, 1952) ja olnud seal õppejõud ning matemaatikust (TRÜ, 1956, cum laude). Vend Aaso Leps (1932–2019) oli Eesti sporditegelane ja Paul Kerese nimelise Tallinna Malekooli direktor.
1959. aastal abiellus Ando Leps stomatoloog Kaie Lepsiga (neiupõlvenimega Tõnuri, sündinud 9. juulil 1936). Ando ja Kaie Lepsi vanem tütar on stomatoloog Anu Klemmer, sündinud 1960. Noorem tütar Krõõt Margareta Leps (1974–2017) hukkus vägivallaohvrina.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Ando Leps |