| AK-12 | |
|---|---|
 | |
| Tüüp | Ründevintpüss |
| Päritoluriik |
 Venemaa |
| Teenistusajalugu | |
| Teenistuses | 2018– |
| Kasutajad | Loend |
| Sõjad | Venemaa sissetung Ukrainasse (2022) |
| Tootmise ajalugu | |
| Konstruktor |
Mihhail Kalašnikov Vladimir Zlobin Sergei Uržumtsev |
| Konstrueeritud | 2011–2018 |
| Tootja | Ižmaš (Kalašnikovi kontsern) |
| Tootmises | 2018– |
| Variandid | AK-12K, AK-15, AK-15K, AK-19, AK-308 |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal | 3,5–3,8 kg (tühjalt) |
| Pikkus |
922 mm (kaba lahti) 688 mm (kaba kinni) |
|
| |
| Padrun |
5.45×39mm 7.62×39mm 5.56×45mm NATO 7.62×51mm NATO |
| Tööpõhimõte | Gaasiga ümberlaadiv, pöörleva lukuga |
| Laskekiirus | 600–650 lasku/min |
| Laskemoona algkiirus | 715–900 m/s |
| Tõhus laskeulatus | 350–440 m |
| Maksimaalne laskeulatus | 3150 m |
| Söötur | 30- kuni 45-lasuline lehtsalv või kuni 95-lasuline trummsalv |
AK-12 (moonale 7.62×39mm AK-15, moonale 5.56×45mm NATO AK-19) on Vene ründevintpüss, mis kasutab peamiselt padrunit 5.45×39mm. Relva toodetakse Kalašnikovi kontsernis ning see on Kalašnikovi automaadi viies põlvkond. Erinevatele laskemoonadele on relvast konstrueeritud erinevaid mudeleid, välja tahetakse töötada ka lühema vintrauaga variandid AK-12K ja AK-15K.
AK-12 projekt algas Ižmaši tehases 2011. aastal, kuna taheti osa võtta Vene sõjaväe relvakonkursist "Ratnik". Hiljem, kui Ižmaši tehasest sai Kalašnikovi kontsern, jätkus relva arendamine, et Venemaa sõjaväe nõudmistele vastata. Algne mudel, AK-200, ehitati vigade kõrvaldamiseks korduvalt ümber. Hiljem sai projektist AK-200 projekt AK-400, millest arendati 2018. aastal praegu kasutuses olev relv AK-12.
