Abikoer on koer, kes on välja õpetatud abistama konkreetset vaimse või kehalise puudega inimest.
Abistatavate inimeste hulka kuuluvad näiteks ratastooliga liikuvad inimesed, autismispektri häirega isikud, kuulmis- ja nägemispuudega inimesed. Abikoera on võimalik treenida ka liitpuudega isiku abistamiseks. Põhiline eesmärk on luua inimesele turvalisem keskkond, pakkudes samas ka emotsionaalset tuge ja paremat elukvaliteeti. Abikoer peaks täitma vähemalt kolme eri tüüpi ülesannet. Iga koer õpetatakse täitma konkreetseid, inimese vajadustest lähtuvaid ülesandeid. Abikoer saadab omanikku peaaegu igal pool (koer ei tohi minna steriilsetesse kohtadesse, nagu operatsiooniruum), ka seal, kuhu reeglina koeri ei lubata (näiteks kauplused, ühiskondlikud asutused, kool, ühistransport), seega ei kehti abikoertele tavalised lemmikloomadele kehtestatud piirangud. Teenistuskoer peab käituma hästi, ei tohi hammustada, uriseda vms. Kui ta teeb kellelegi viga, tuleb ta pensionile saata ja teda ei tohi enam kunagi teenistuskoerana kasutada. Abikoer ei pea kandma suukorvi, sest muidu võidakse arvata, et ta on ohtlik.
Abikoera juht pole kohustatud ütlema, miks tal abikoer on.
Abikoera koolitus
Abikoertena võivad töötada nii tõukoerad kui ka segaverelised koerad. Olulisem on koera temperamendi ja iseloomu sobivus selleks ametiks. Kõige sobivamad tõud on kuldne retriiver, labradori retriiver ja puudel (eriti standardpuudel). Oluline on valida koer, kes sobib omaniku vajaduste ja elustiiliga. Enne treeningu alustamist (alustada tuleks kui koer on valmis) kontrollitakse põhjalikult koera tervise- ja käitumisnäitajaid. Abikoerad läbivad tavaliselt pooleaastase kuni kaheaastase treeningu, mille käigus õpetatakse neile erinevaid oskusi, sõnakuulelikkust ja üldist avalikku käitumisoskust. Algtreeningu käigus õpetatakse üldist suhtlemist ja käitumist erinevates olukordades ja keskkondades ning õpetatakse selgeks põhilised käsklused. Edasise treeningu käigus õpetatakse koerale juba spetsiifilisi käsklusi (kuni 40 erinevat käsklust), lähtudes tema tulevase omaniku vajadustest. Sellele järgneb meeskonnakoolitus, mille käigus õpetatakse tulevasele omanikule abikoera kasutamist ja tema eest hoolitsemist. Tavaliselt saab uuest omanikust ja juhtkoerast teineteist mõistev koostööpaar 1–2 kuuga. Pärast treeningute läbimist siirdub abikoer uue omaniku juurde ja jääb sinna elama kogu tegevteenistuse ajaks. Tegevteenistuse jooksul viib treener läbi ka mitmeid järelkontrolle, et vaadelda, kuidas toimib abikoera ja omaniku koostöö. Kogu teenistuse ajal säilitatakse kontakt koera koolitaja ja koera omaniku vahel – koolitaja annab vajadusel abikoera omanikule nõu ning viib läbi lisakoolitusi täiendavate käskluste õpetamiseks või vajadusel koera ümberõpetamiseks. Kool/töökoht jt sarnased kohad ei tohi keelata teenistuskoera vanuse, tõu või allergikute tõttu, kuna neid ei peeta piisavalt mõjusateks põhjusteks.
Näiteid ratastooliga liikuva inimese abikoerale õpetatavatest võimalikest ülesannetest:
uste avamine ja sulgemine
ratastooli omanikuni toomine, kui see ei ole käeulatuses
ratastooli lükkamine
abistamine ratastooliga liikumisel ruumis, takistuste vältimine — omanik hoiab kinni koera vastavast rihmast
abistamine äärekividest, järsematest tõusudest ratastooliga üles saamisel. Omanik peab ise võimalikult palju kaasa aitama – kogu tööd ei tohi jätta koera teha
aitamine treppidest ülesminemisel, tõmmates igal astmel
riietumisel abistamine (tirib ära sokid, kindad, aitab tõmmata lukku lahti)
