Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Oktoober 2026) |
See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2026) |
Kohanev kiirushoidik on maanteesõidukite valikulise kiirushoidiku süsteem, mis muudab automaatselt sõiduki kiirust, et säilitada ohutu vahemaa eesmise sõidukiga. Adaptiivse kiirushoidiku sõnavastena on 2019. aastaks kasutatud ligi 20 erinevat nimetust, mis tähistavad sama funktsiooni.[viide?] Sageli kasutatakse ka dünaamilise kiirushoidiku nimetust.[viide?]

Süsteem töötab sensoritest saadud informatsiooni abil, sensorid asuvad üldjuhul tuuleklaasi taga või eesmises kaitserauas. Enamlevinud sensori tüübid on radar, lasersensor ja kahe kaamera koostööst saadav ruumiline pilt. Sensorid mõõdavad distantsi eesolevast autost ja võimaldavad vastavalt distantsile muuta sõidukiirust. Takistuste puudumisel hoiab adaptiivne kiirushoidik juhi seadistatud piirkiirust. Takistuse ilmumisel sõidurajale pidurdab sõiduk automaatselt, kuni on saavutatud juhi seadistatud distants eesoleva sõiduki suhtes. Adaptiivne kiirushoidik ei paku täielikku automaatikat, vaid on mõeldud juhi abistamiseks; autot peab endiselt juhtima sõiduki juht.
Adaptiivset kiirushoidikut peetakse kohanemisvõimeliste autode üheks tähtsamaks juhtimissüsteemi osaks. See suurendab sõidukijuhtide turvalisust ja sõidutee mahutavust, kuna optimeerib autodevahelist kaugust ja muudab selle ühtlaseks.
Sõidukeid, millele on paigaldatud adaptiivne kiirushoidik, peetakse SAE Internationali definitsiooni järgi 1. taseme isesõitvateks autodeks.
Sõidukeid, millel on lisaks adaptiivsele kiirushoidikule lisatud ka mõni teine arukas süsteem, näiteks sõiduraja hoidmise süsteem, nimetatakse 2. taseme isesõitvateks autodeks.