Ahelverb on perifrastiline verb, mille sisuliseks tuumaks on tegusõna käändeline vorm ehk infiniit. Tegusõna pöördeline vorm ehk finiitverb väljendab infiniidiga tähistatud situatsiooni
Modaalverbidest moodustavad ahelverbe
Neil verbidel puudub subjektiselektsioon, mis tähendab, et nad ei tingi ei grammatilise subjekti ehk aluse olemasolu, tähendust ega vormi lauses. Alus sõltub ainult tegusõna käändelisest vormist.
Võrdle:
Ilm selgineb. - Ilm võib selgineda. Ilm peab selginema. Ilm näib selginevat.
Uurija muutis tingimusi. - Uurija võib/tohib/saab muuta tingimusi. Uurija peab muutma tingimusi. Uurija näib muutvat tingimusi.
Need tingivad iseseisvalt kogeja-omajalause malli, kus infiniidi tegevussubjekt vormistub alalütleva käände määrusena. da-infinitiivi vormis laiend on sel juhul iseseiseva lauseliige - alus.
Võrdle:
Me hoiame asja saladuses. - Meil tuleb/maksab/on vaja asja saladuses hoida.
Tegevuse algust ja lõppu väljendavaid ahelverbe moodustavad faasiverbid koos ma-tegevusnimedega.
Algust väljendavad hakkama, asuma, minema, tulema, jääma, kukkuma, lööma, puhkema, kargama, süttima jt + ma-tegevusnimi sisseütleva käändega.
Lõpulejõudmist väljendab lakkama + mast-tegevusnimi .
Faasiverb + mas-tegevusnimi: Ta hakkas sööma. Direktor kukkus karjuma. Vend jäi magama. Ta silmad lõid särama.
Faasiverb + mast-tegevusnimi: Kõrvad lakkasid kumisemast. Kell lakkas töötamast.
Tegevuse põhjustamist väljendavaid ahelverbe moodustavad kausatiivverbid panema, ajama, jätma, laskma, lööma, vajutama, keerama jt + ma-tegevusnimi.
Ta pani televiisori mängima. Hingevalu ajab inimese lollusi tegema. Ema vajutas tule põlema. Ta laseb endale maja ehitada.
Tegevuse viisi iseloomustavaid ahelverbe moodustavad kirjeldavad verbid da-infinitiiviga.
Poiss paukus köhida. Jüri vehkis käia töö ja klubi vahet.