Aija Sakova

Aija Sakova (2012–2016 Sakova-Merivee; sündinud 5. detsembril 1980 Tallinnas) on eesti kirjandusteadlane, germanist, kriitik ja kultuurivahendaja.

Haridus

Aija Sakova on lõpetanud Kadrioru Saksa Gümnaasiumi 1999. aastal. Aastatel 1999–2004 õppis ta Tartu Ülikoolis saksa filoloogiat, 2004–2007 samas germaani-romaani filoloogia teadusmagistrantuuris ning 2007–2013 kirjanduse ja kultuuriteaduste doktorantuuris.

2014. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli kunstide ja kultuuriteaduste instituudi juures eesti kirjanduses doktoritöö – saksakeelse monograafia "Ausgraben und Erinnern. Denkbilder des Erinnerns und der moralischen Zeugenschaft im Werk von Ene Mihkelson und Christa Wolf" (Väljakaevamine ja mäletamine. Mälutöö ja moraalse tunnistamise mõttepildid Ene Mihkelsoni ja Christa Wolfi romaanides") ning sai filosoofiadoktori kraadi (juhendajad Tiina Ann Kirss ja Eve Pormeister).

Sakova on õppinud ka Konstanzi Ülikoolis (2002–2003), Viini Ülikoolis (2007–2008) ja Berliini Humboldti Ülikoolis (2010–2011).

Töökäik

Aija Sakova töötas 2004–2005 Tartu Ülikooli ajalehe Universitas Tartuensis reporterina ja 2005–2010 toimetajana. 2005. aastal töötas ta mõne kuu Tartu Saksa Kultuuri Instituudi kultuurijuhina.

Aastatel 2012–2016 töötas ta Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus baltika ja vanaraamatute säilitamise osakonna juhataja, hiljem arendus- ja kommunikatsioonijuhina.

Aastatel 2017–2021 töötas Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis vanemteaduri ja 2020–2021 ka kommunikatsioonijuhina.

Alates 2021. aastast töötab Tallinna Ülikoolis ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juhina.

Alates 2003. aastast on Sakova avaldanud kirjanduskriitikat ja arvamuslugusid ajalehtedes Sirp, Postimees ja Eesti Päevaleht.

2004. aastal oli ta Eesti esimese luuleprõmmu ürituse algataja ja korraldaja. Aastatel 2015–2016 korraldas ürituste sarja "Saksa kultuuri saadikud Eesti Esinduses".

Ta on Eesti Kirjanduse Seltsi, Eesti Goethe Seltsi ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liige; German Studies Associationi ja Christa Wolf Gesellschafti liige ning üks Ene Mihkelsoni Seltsi asutajaid^[viide?].

2015. aastast kuulub Sakova Eesti Rahvusraamatukogu teadusnõukokku.

Teadustöö

Aija Sakova peamisteks uurimisteemadeks on Ene Mihkelsoni, Christa Wolfi ja Ingeborg Bachmanni looming, teise maailmasõja ja selle mõjude mäletamine ilukirjanduses ning kirjanduse ja filosoofia suhted. Ta tegelenud ka eestivene kirjanduse avamisega, samuti Eesti naiste ühiskondliku ja poliitilise rolliga 20. sajandi alguse Eestis. Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Kultuuriloolises Arhiivis töötades ilmusid käsitlused Ivar Ivaski arhiivist ja tema kirjavahetusest Boris Pasternakiga ning Ilmar Laabani kultuuriloolistest kirjavahetusest Paul Celani ja Nelly Sachsiga.

2016. aastal ilmus tema monograafia "Ausgraben und Erinnern. Denkbilder des Erinnerns und der moralischen Zeugenschaft im Werk von Christa Wolf und Ene Mihkelson" Saksamaa teaduskirjastuses Vandenhoeck & Ruprecht. 2017. aastal ilmus kirjastuses EKSA kriitikakogumik "Valu, mälu, kirjandus. Kirjanduskriitikat ja vestlusi aastatest 2004–2017".

Raamatud

Isiklikku

Aija Sakova on eesti keraamiku Kersti Karu ja vene maalikunstniku Valeriy Sakovi tütar. Ta on abielus Mahendra Maheyga.

Viited

Välislingid

Tsitaadid Vikitsitaatides: Aija Sakova

• Aija Sakova. "Keel kui lävepakk, keeleõpe kui tundlikkus teise suhtes" kultuur.err.ee, 4. aprill 2019